1-09-1473/1 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-1473

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-09-1473 (08913000073) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 25. veebruari 2009 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Meelis Limbach´i kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani apellatsioon RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: Jätta süüdistatava Meelis Limbach´i kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani apellatsioon Viru Maakohtu 25. veebruari 2009 otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 25.02.2009 otsusega mõisteti Meelis Limbach lühimenetluses süüdi:

- KarS § 414 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust;

- KarS § 415 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust;

- KarS §418 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 08.08.2008.

Sama otsusega mõisteti M. Limbach õigeks süüdistuses KarS § 120 järgi.

Maakohus arutas M. Limbachile KarS § 120 järgi esitatud süüdistust sellest, et tema, ajavahemikul 01.07. kuni 07.08.2008 ähvardas alkoholijoobe seisundis peretüli käigus A.L-ile kuuluva K talu maja õhku lasta, s.o hävitada vara olulises ulatuses. Kannatanu A.L-il oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, sest ta teadis, et M. Limbach hoidis kõrvalhoones lõhkeainet.

Samuti arutas maakohus M. Limbachile:

- KarS § 414 lg 2 p 2 järgi süüdistust selles, et tema omandas ja hoidis oma elukohas K talus XXX XX suures koguses – 2195,3 grammi lõhkeainet ammoniiti ja 39,2 grammi paisklõhkeainet püssirohtu kuni äravõtmiseni 08.08.2008 toimunud sündmuskoha vaatlusel, rikkudes lõhkematerjaliseaduse § 50 sätteid, mille kohaselt ei ole tegemist Eesti Vabariigi turule lubatud pürotehniliste toodetega. Lõhkeaine ammoniidi ning püssirohu päritolu menetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada.

- KarS § 415 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, omamata tegevuslitsentsi, hoidis ebaseaduslikult oma elukohas K talus XXX XX 5 alumiiniumkestaga kapseldetonaatorit, mis sisaldasid 6,4 grammi lõhkeainet, kuni äravõtmiseni 08.08.2008 toimunud sündmuskoha vaatlusel, rikkudes lõhkematerjaliseaduse §-de 14 lg 1 ja 50 sätteid, mille kohaselt ei ole tegemist Eesti Vabariigi turule lubatud pürotehniliste toodetega. 5 detonaatori päritolu menetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada.

- KarS § 418 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, omamata relvaseaduse § 32 sätestatud relvasoetamisluba või relvaseaduse § 34 sätestatud relvaluba, omandas ja kuni äravõtmiseni 08.08.2008 toimunud sündmuskoha vaatlusel hoidis oma elukohas K talus XXX XX sileraudset jahipüssi IŽK mudel nr K 55213 ja üheraudse jahipüssi relvarauda IŽK mudel nr K 55213, mis on tulirelva oluline osa. Oma tegevusega rikkus M. Limbach Relvaseaduse §-de 45 lg 1 ja 50 lg 1 sätteid.

Maakohtus ei tunnistanud M. Limbach ennast süüdi KarS § 120 järgi.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus arvestas karistuse mõistmisel asjaolu, et M. Limbach mitte ei hoidnud ebaseaduslikult omandatud lõhkeaineid ja tulirelva peidetuna ja passiivselt, vaid temaga koos elavad A.L ja L.L olid teadlikud nimetatud esemete olemasolust ning alkoholijoobes olles või peretüli käigus M. Limbach ähvardas pidevalt pereliikmeid küll maja õhkulaskmisega, küll mahalaskmisega. Seega kasutas ta süüdistuses toodud lõhkeaineid ja tulirelva oma kodakondsete terroriseerimiseks.

M. Limbach on kahel korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on samuti kahel korral karistatud. Väärtegude eest määratud trahvid on maksmata. KarS § 414 lg 1; 415 lg 1; 418 lg 1 on ette nähtud ka rahaline karistus, kuid rahalist karistust ei ole otstarbekas mõista, sest M. Limbach pani toime mitu kuritegu, sealhulgas esimese astme kuriteo (KarS

§ 415 lg 1) ning teda iseloomustavates andmetes (karistatus, suhted pereliikmetega ja tööga hõivatus) ei ole midagi positiivset.

Maakohus leidis, et arvestades selliseid asjaolusid tuleb M. Limbachi karistada reaalse vangistusega. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistust raskendavaid asjaolusid süüdistusaktis toodud ei ole. Mõistetud üksikkaristused tuleb lugeda osaliselt kaetuks ning karistust tuleb vähendada vastavalt lühimenetluse sätetele ühe kolmandiku võrra ning karistuse alguseks tuleb lugeda vahi alla võtmise päev, see on 08.08.2008.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

M. Limbachi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmisel ei välista mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist.

M. Limbachi pereliikmed olid teadlikud relva ja lõhkeaine olemasolust, kuid vaatamata väidetavatele ähvardustele ei võtnud pikema aja vältel midagi ette ohu kõrvaldamiseks. Nii A.L-il kui ka L.L-il oli võimalus teatada õiguskaitseorganitele, L.L oli teadlik relva ja lõhkeaine asukohast ning tema enda väitel oli ta need ära peitnud (tl 10). M. Limbachile ei esitatud süüdistust KarS § 414, 415 ja 418 raames relva või lõhkeaine ebaseaduslikus kasutamises vaid ainult omandamises ja hoidmises. Maakohus jättis tähelepanuta, et M. Limbachile varem kriminaalkorras mõistetud karistused on kustunud. Süüdistatava seletuste kohaselt peeti väärtegude eest mõistetud trahve kinni tema töötasust, viimati 2008. a veebruarikuu palgast. Kriminaalasjas on andmed määratud kahe trahvi kohta, kuid puuduvad andmed nende tasumise kohta, mistõttu kohtu väide, et trahvid on tasumata ei põhine menetluse käigus uuritud tõenditel. Alalise töökoha puudumine ei saa olla aluseks reaalse vangistuse mõistmisel. Toimepandud kuritegudes tunnistas M. Limbach end menetluse algusest peale süüdi ja avaldas kahetsust, andis avameelselt ütlusi toimepandu asjaolude kohta. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav viibib vahi all alates 08.08.2008. Vabanedes soovib elama asuda eraldi endistest pereliikmetest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus on üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud M. Limbachile karistuse mõistmist võttes aluseks KarS § 56 sätted. Muuhulgas on maakohus põhjendanud ka seda, miks tuleb süüdistatavat karistada just reaalse vangistusega.

M. Limbach on süüdi tunnistatud mitme kuriteo eest, millest üks on esimese astme kuritegu. Arvestades süüdistatava süüd äärmiselt ohtlike ainete omandamises ja hoidmises, mille tulemusel oli ohtu seatud nii inimeste elud kui vara, vastab talle mõistetud karistus KarS §-le 56. M. Limbachile mõistetud karistuse üle otsustades ei ole kohased määruskaebuses esitatud etteheited tema perekonnaliikmetele, kes teadsid ohtlike ainete olemasolust. M. Limbach on küll KarS § 120 järgi õigeks mõistetud, kuid see ei muuda kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav, olles alkoholijoobes on ähvardanud maja õhku lasta, valeütlusteks. Määruskaebuse põhjendused ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid aluse jätta M. Limbachile mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Ago Kutsar