1-16-10491/46 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mail 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10491 Kohtukoosseis Orvi Tali, Julia Katškovskaja ja Sten Lind

Kriminaalasi

U.L ses 19 süüdistu KarS § 9 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 j

ärgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31.jaanuari 2017

.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad de Süüdistatav U.L ja tema kaitsja Leelo Viil Prokurör

abiprokurör Helen Kiviloo

Süüdistatav

U.L , isikukood: XXX, X , XX emakeel: vene keel, haridus: X , X , elukoht: X , XX XX XX

viibib Tallinna Vanglas, karistusregistri kohaselt

kehtivaid kriminaalkaristusi 9 ja kehtivaid

väärteokaristusi 8, kahtlustatavana kinni peetud

13.09.2016. a, alates 14.09.2016 kohaldatud tõkendit vahistamine.

Kaitsja Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 31.jaanuari 2017.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-10491

muutmata. Kaitsja apellatsioon

ja süüdistatava id jätta rahuldamata.

Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks U.L-ile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 eurot.

2

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks)

eurot.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355

(SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. U.L

04.06.2016 tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ajavahemikul

kuni 30.06.2016, kokku 9 varguse toimepanemises, ajavahemikul 01.07.2016 kuni

22.07.2016, kokku 8 varguse toimepanemises, ajavahemikul 10.08.2016 kuni 26.08.2016,

kokku 9 varguse toimepanemises ja ajavahemikul 04.09.2016 kuni 12.09.2016, kokku 10 varguse toimepanemises. Samuti selles, et tema 22.08.2016 tunnistati U.L süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

ajavahemikul kell 22.00 kuni 22.05 tungis valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse kaudu sisse Tallinnas X asuvasse KP terisse. XX ´e kasutuses olevasse kor

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 31.jaanuari 2017 otsusega tunnistati U.L lühimenetluses

süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti karistuseks 199 lg 2 p 8, 9

vangistus 2 aastat 6 kuud.

Samuti tunnistati U.L süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 isteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõ kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 1 aasta 8 kuud vangistust.

2.1 Kannatanute tsiviilhagid rahuldati ja U.L-ilt mõisteti välja kannatanute kasuks tsiviilhagid. Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON : ID

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.L , kes taotleb süüdistatav

tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas kannatanu kasuks. IK

3

3.1

Süüdistatav asub seisukohale, et kuna prokurör ei edastanud kõiki toimiku materjale

kaitsjale novembr kriminaalasja is, vaid tegi seda detsembris, siis ei saanud kaitsja kõigi materjalidega tutvuda ja kaitset täielikult ette valmistada, mistõttu on rikutud seadust.

3.2 Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et viies episoodis tunnistas end süüdi uur varguse ija

mõjutusel. Video ei kinnita tema süüd sada protsenti, kuid kuna kartis, siis tunnistas end süüdi. Samuti ei olnud Energia korterist toimepandud vargus tahtlik.

3.3 Maakohus ei arvestanud karistust kergendava asjaoluna seda, et ilmus esimesel kutsel u Samuti aitas kaasa uurimisele ning urija juurde, kuigi teadis, et teda tahetakse võtta vahi alla.

näitas kus oli varastatud alkohol ja kus oli eraisikute vara. Palub neid asjaolusid arvestada karistust kergendavate asjaoludena.

3.4 Palub asendada temale mõistetud poolaastat vangistust üldkasuliku tööga või raviga, kuna oli narkootikumide sõltuvuses.

3.5 Ei ole nõus kasuks välja mõistetud tsiviilhagiga, kuna ratas oli kaks aastat vana ja IK rattakotis ei olnud 20 eurot sularaha.

4. Kaitsja taotleb t -16- ühistada Harju Maakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus kriminaalasjas nr 1

10491 U.L-ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista U.L-ile

kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid.

4.1 Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus ei ole põhjendatud U.L-ile

mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukohtadega süüdistatavale mõistetud karistuse liigi osas tuleb nõustuda. Samas leian, et U.L-i vangistuse määr peaks olema lühem ning kaaluda tuleks ka KarS § 69 kohaldamist.

4.2 Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on andnud põhjalikke ütlusi ning

aidanud olulisel määral kaasa menetlusele. Kuigi U.L on paljudele isikutele

kahju põhjustanud, on ta varastatu (tahvelarvuti, alkoholipudelite jt esemete) võimaliku

asukoha kohta politseitöötajatele selgitusi andnud ja püüdnud seega kahju heastada (kuigi reaalselt on vara tagastatud üksnes ühele kannatanule).

4.3 Kohtuistungil taotlesid nii U.L kui tema kaitsja kohaldada süüdistatavale asenduskaristusena üldkasulikku tööd (III kd lk 147 pöördel, 148 pöördel-149). Maakohus ei

nõustunud sellega, et süüdistatavale võiks kohaldada vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus märkis Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 19.10.2012. a kohtuotsusele nr 3-1-1-

83-12 osundades, et käesoleval juhul on mõistetud U.L ’ile liitkaristuseks 2

aastat ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu on vähendatud küll 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuseni, seega on välistatud U.L’ile üldkasuliku töö kohaldamine.

4.4 Leian, et KarS § 69 kohaldamist oleks siiski võimalik kaaluda. U.L-i karistamine kahe aasta piiridesse jääva vangistusega ei oleks tema liialt leebe karistusõiguslik kohtlemine, kuna süüdistatav on juba ligi kaheksa kuud viibinud vahi all ning kaheaastane

vangistus on sanktsiooni keskmäära lähedane karistus. Süüdistatavale lühemaajalise vangistuse mõistmisel oleks üldkasuliku töö kohaldamine võimalik.

4

4.5 U.L-i isikuandmetega seonduvalt tuleb märkida, et ta on küll

kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kergemate kuritegude eest. Karistuse mõistmisel tuleb kaaluda, milline karistus avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Leian, et ei ole

alust kahelda U.L-i selgitustes, mille kohaselt ta on aktiivselt tegelenud oma

sõltuvusprobleemiga ning soovib teha tööd. Seega on ta asunud oma hoiakuid ja eluviise

muutma. Üksnes U.L-i varasemate karistuste põhjal ei saa välistada

kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. U.L-i

et karistuse isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, asub alljärgnevale seisukohale.

5.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha süüdistatava apellatsioonile, et rikutud on KrMS § 224 lg 1, § 6 lg 1 nõudeid, mistõttu ei saanud kaitsja täielikult tema kaitse 22 t ette valmistada.

KrMS § 224 lg 1 kohaselt esitab prokuratuur kaitsjale juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaaltoimiku koopia, mida kaitsja tutvustab KrMS §-s 2241 lg 1 sätestatud juhtudel ja korras ka kahtlustatavale või süüdistatavale. Sellise regulatsiooni mõte saab olla

vaid see, et kohtumenetluse pooled ei tutvu kriminaaltoimikus olevate tõenditega

esmakordselt alles kohtuistungil, vaid juba kohtuistungiks ette valmistudes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-90-11). Seda enam kui tegemist on lühimenetlusega, mille kohaselt lahendatak

se isiku süü küsimus kriminaaltoimiku materjalide põhjal.

5.2 Tulenevalt KrMS § 226 lg 1 sõnastusest on kriminaaltoimiku tutvustamine süüdistusakti

koostamise eelduseks ning menetlusosalised võivad tulenevalt KrMS § 225 lg 1 sättest kriminaaltoimiku tutvu

stamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Käesoleval juhul on prokuratuur esitanud osa kogutud materjalist kaitsjale tutvumiseks küll KrMS § 224 lg 1 korras, kuid teinud seda hilinenult.

Kolleegiumil tuleb möönda, et prokuratuur oleks pidanud esitama kaitsjale

kriminaaltoimikute kogu materjali enne süüdistusakti koostamist ja kriminaalasja kohtusse

edastamist, kuid kolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et tegemist on antud asjas

süüdistatava kaitseõiguse olulise rikkumisega. Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis

märgitud asjaolud ei anna piisavat põhjust rääkida kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 2 tähenduses. 339 lg 1 p 12 ega ka lg

5.3 Vaatamata asjaolule, et süüdistusakt saadeti kohtusse enne, kui kaitsjale olid üle antud

kõik toimiku materjalid ning ei olnud möödunud taotluste esitamise tähtaeg tulenevalt KarS §

225 lg 1 sättest, oli kaitsjal ja süüdistataval enne kohtuistungit tagatud piisav võimalus

kriminaalasja kogu materjalidega tutvumiseks. kohtusse 29. novembril Süüdistusakt saadeti

2016.a (kd 3 lk 29), kaitsja sai puuduolevad materjalid 14.detsembril 2016.a (kd 3 lk 146 pöördel) ja kohtuistung toimus 31.jaanuaril 2017.a (kd 3 lk 134). Kaitsja ja süüdistatav said nimetatud materjalidega tutvuda üle kuu aja enne istungit, mis on piisav ajavaru, kujundada kaitsetaktika et tagada kaitseõigus, ning süüdistataval oli võimalus otsustada, kas jääda maakohtus lühimenetluse taotluse juurde.

5.4 Kolleegiumi arvates ei ole vähetähtis, et maakohtus toimunud istungil ei olnud kaitsjal ega süüdistataval Lisaks märkis kaitsja, et takistusi toimikuga tutvuda ei olnud mingeid taotlusi.

5

kuni istungini, puudused on kõrvaldatud, koopiad kaitsealusele tehtud ja ei taotle toimiku

tagastamist prokuratuurile. Ka ei viidanud kaitsja ega süüdistatav mingitele asjaoludele, et

maakohtul tulnuks kaaluda materjalide tagastamist kaitsja ei prokuratuurile põhjusel, et

saanud esitada kohtueelsel uurimisel mingeid taotlusi, mida maakohtus ei olnud võimalik enam hiljem esitada, ku

na tegemist on lühimenetlusega. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et olukorras kus kaitsjal ja süüdistataval oli võimalus aegsasti enne maakohtu istungit kriminaalasja materjalidega tutvuda ning süüdistatavale jäi piisav aeg

otsustada, ka netluse kohaldamise taotlusest, p s loobuda lühime ole põhjust lugeda

kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 2 mõttes, 339 lg 1 p 12 ega ka lg mistõttu on ainetu süüdistatava väide kaitseõiguse rikkumisest. tema

6. apellatsioo Süüdistatav U.L on nis märkinud, et tema ei pannud toime viite varguse episoodi ning süüdi tunnistas end nendes episoodides, vaid uurija mõjutusel. Video ei kinnita tema süüd sada protsenti.

Kolleegium asub seisukohale, et htu valitud kaitsetaktikale, tunnistas süüdistatav maako istungil ennast täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja seda

kõigis temale inkrimineeritud vargustes. Enda ülekuulamist ei taotlenud ja üksikasjalikke

ütlusi süüdistatav maakohtu istungil anda ei soovinud. on üheselt U.L kohtuistungil kinnitanud, et saab temale esitatud test aru ja kahetseb toimepandut. süüdistus

Samuti oli nõus esitatud tsiviilhagidega ja hüvitama kannatanutele tekitatud kahju (kd 3 lk

146- agatud 147 pöördel). Kohtuistungil oli süüdistatavale t ka kaitseõigus ning kaitsja pidas samuti esitatud süüdistusi põhjendatuks ning leidis, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod

o ). n õigesti kvalifitseeritud (kd 3 lk 146

6.1 Asjaolusid, miks süüdistatav maakohtu istungil oma süüd täielikult kõigis vargustes

tunnistas ja apellatsioonis jälle eitab, apellatsioonis esitatud ei ole. On vaid paljasõnaline

väide, et tunnistas end süüdi viies episoodis uurija mõjutusel, kusjuures jättes

varguse

märkimata millistes konkreetsetes vargustes õhjendatult lähtunud . Maakohus on p U.L-i

temale inkrimineeritud kur , 9 süüküsimuse otsustamisel iteos KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kõigis vargustes süüdistatava ohtu istungil vahetult tehtud süü tunnistamisest, poolt maak

kuna süü omaksvõtt on kooskõlas ka kriminaalmenetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud

tõenditega. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole rajanud

süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi tunnistas.

Maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus

avaldatud ja uuritud tõendite 192 pöördel ). Maakohus on hinnanud kõiki le (kd 3 lk -216 tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta, sh ei jätnud maakohus tähelepanuta ka asitõendite

vaatlusprotokolle koos fototabelitega, millega vaadeldud videofaile, mistõttu kohtukolleegiumil puudub alus apellatsioonis toodud paljasõnalise väite alusel ümber hinnata

maakohtu poolt kohtuotsuses ja teha põhjalikult motiveeritud tõenditele antavat hinnangut nende põhjal süüdistatava süüküsimuses maakohtule vastupidine järeldus.

6.2 Kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a juhib tähelepanu ka

otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub

tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on

ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud

hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et

apellatsioonis toodud sisutute väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku

analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva

6

kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse U.L-i suhtes osaliselt tegemiseks.

7. Süüdistatav esitatud täiend a U.L-i ja tema kaitsja apellatsioonides avate karistust kergendavate asjaolude esinemise kohta vastab kolleegium järgmist. Maakohus

on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57

lg 1 p 3 alt 2 . mõttes Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

7.1 Kolleegium ei nõustu arvestada karistust kergendavaks asjaoluks uurija juurde ilmumise

esimesel kutsel, kuivõrd KrMS § 34 lg 3 p 1 alusel on kahtlustatav kohustatud ilmuma uurimisasut karistust kergendavaks asjaoluks use kutsel, mistõttu ei saa nimetatud asjaolu olla ning süüd vähendavaks asjaoluks.

7.2 Süüteo avastamisele aktiivne kaas aitamine tähendab koostööd politseiga, uurijaga või a prokuröriga ning nimetatud tegevus peab olema aktiivne. Kolleegium märgib, et süüdistatava

ja tema kaitsja poolt märgitud kaasaaitamine uurimisele, kuna näitas kus oli varastatud alkohol ja kus oli eraisikute vara (tahvelarvuti jms. vara) kui karistust kergendav asjaolu ei

tulene toimiku materjalidest. Nii ei ole U.L kordagi enda süüdistatav

ülekuulamisel andnud ütlusi, kus on varastatud vara ja kuidas seda leida Süüdistatav on .

ülekuulamistel väitnud, et kauba müüs kas tundmatutele isikutele või suvalistele isikutele.

Samuti ei olenenud süüdistatava käitumisest kannatanule PV-le jalgratta tagastamine. Kolleegium seisukohale, et antud juhul U.L asub üksmeelselt ei ole süüdistatav aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mistõttu ei esine karistust kergendavat asjaolu KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes.

8. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse

muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga

ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks.

8.1 KarS § 199 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Maakohus on U.L-ile vangistuse 2 aastat 6 mõistnud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kuud, seega sanktsiooni keskmises s. määra

Antud asjas ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist,

süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke. -

Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas

peab Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt vajalikuks märkida vaid järgnevat.

rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja

7

esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (KarS § 199) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimisega (p 8) ja süstemaatilisus (p 9), mistõttu on U.L-i süü keskmisest suurem. Ka ei

ole vähetähtis, et U.L mõisteti süüdi 36-s varguse toimepanemises ja 1-s

omavolilise sissetungi toimepanemises, mistõttu mõjutab toimepandud kuritegude arv süü suurust.

8.2 Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid

asjaolusid, s.o subjektiivseid asjaolusid, s.o

tegu ja tagajärge ning motiivi ja eesmärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus

sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kaitsja ei ole apellatsioonis

viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks.

KarS 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks

§ raskeima karistusega ja mõisteti

liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. Maakohus on liitkaristuse moodustamisel kohaldanud süüdistatavale soodsaimat ehk absorptsioonipõhimõtet.

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi

asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära

veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Süüdistatava isik ning teda

iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.

9. , et statava taotlus vangistuse asendamiseks on ebaselge. Kolleegiumil tuleb märkida süüdi Nii on süüdistatav taotlenud asendada mõistetud poolaastat vangistust üldkasuliku tööga või raviga, kuna oli narkootikumide sõltuvuses.

Riigikohus on varem leidnud, et juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline,

tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. a otsus asjas nr 3-1-1-5-08, p 13.1, 3-1-1-48-10). märtsi 2008. K apellats äesolevas kriminaalasjas saab süüdisatava iooni motiividest ühemõtteliselt järeldada,

et taotleb süüdistatav kogu temale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või raviga.

9.1 Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja taotlusega karistusmäära vähendamiseks, mistõttu puuduvad seaduslikud alused maakohtu poolt asendamis mõistetud karistuse eks üldkasuliku tööga või raviga.

Nii vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kui ka raviga näeb ette nende kohaldamise formaalsed eeldused. et k aastast KarS § 69 lg 1 sätestab üheselt, ohus võib aresti või kuni kahe

vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi -

kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Seadusandja on tunnistanud lubatavaks ainult vangistuse asendamise üldkasuliku tööga juhul, kui isikule on

mõistetud maksimaalselt kuni kaheaastane vangistus. Antud juhul mõistis maakohus süüdistatavale 2 aastase 6 kuulise vangistuse, mistõttu puudub materiaalõiguslik alus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt märkinud, et karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse KarS § 69 sätteid just KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS §

238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, seega kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks

8 üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-83- 12 p-d 10-11).

9.2 KarS § 692

näeb ette vangistuse asendamise raviga. Sarnaselt üldkasuliku tööga saab vangistust asendada raviga üksnes juhul kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane

vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu

(KarS § 692

, lg 1). Seega antud juhul nagu kolleegium eelnevalt juba märkis mõistis

maakohus süüdistatavale 2 aastase 6 kuulise vangistuse, mistõttu puudub materiaalõiguslik alus vangistuse asendamiseks raviga.

10. Maakohtus U.L ega tema kaitsja kannatanute tsiviilhagide vastu ei vaielnud

ja U.L kinnitas, et on nõus hagidega, ei vaidlusta esitatud tsiviilhagisid ja tunnistab kõiki esitatud hagisid (kd 3 lk 147 pöördel).

TsMS § 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses 440 lg

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei 440 lgst

ole kohtule siduv üksnes abielu või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja -

vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, oli hagide õigeksvõtt maakohtule

siduv. TsMS § 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustu 444 lg sest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79-09. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses rahuldama.

10.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et üdistataval ja tema kaitsjal oli aegsasti tagatud piisav sü

teave kannatanu

IK nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid (vt RKKKo 3-1-1-79-09). Kannatanule -le kuri esitatud kahtlustuses IK teoga tekitatud kahju suurus oli määratletud juba (kd 1 lk 60-61, 195-198) ja hiljem p 3 (kd 3 lk 81), kus süüdistusaktis märgitud kuriteoga

tekitatud kahju laad ja suurus ning tekitatud kahjuks ja tsiviilhagi summaks oli märgitud

kokku 840 eurot. S vale ja kaitsjale. Samuti oli üüdistusakt on edastatud nii süüdistata

süüdistataval võimalus tutvuda kuriteoga kannatanule põhjustatud kahju suurusega ja seda

kinnitavate tõenditega. Seetõttu oli süüdistataval ja tema kaitsjal juba kohtueelse menetluse

lõpuleviimisel saadud andmete alusel võimalus hinnata kannatanu esitatud tsiviilhagi

põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Midagi sellist ei ole aga süüdistatav ega ka tema kaitsja teinud. süüdistatav ja tema kaitsja Juhul kui leidsid, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks kannatanu tsiviilhagiga

seonduvat, oli süüdistataval võimalik taotleda kohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses.

11. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on U.L-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. U.L-i kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal

kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks üks tund, s.o 40 eurot ja

nõustamiseks Tallinna Vanglas pool tundi, s.o 20 eurot. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 60 eurot, millele lisandub käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust

põhjendatuks kooskõlas justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 ja tasu suurus on kinnitatud korraga. Seega tuleb Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 72 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis

1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon

9

esitatud. U.L-i suhte Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse s muutmata , siis tuleb see summa U.L-ilt ning apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides riigi kasuks välja mõista.

12. Eeltoodu alusel ja 1 juhindudes KrMS § 337 lg 1 p ; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 31.jaanuari 2017.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/