2-16-8803/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8803

Tsiviilasi

AS-i TREV-2 Grupp hagi Eesti Vabariigi vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

98 787 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus

Hageja (apellant): AS TREV-2 Grupp (õiguseelneja AS

Teede REV-2, registrikood 10047362), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Toivo Viilup ja vandeadvokaat Martin

Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post xxx);

Kostja

(vastustaja):

Eesti

Vabariik

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

asutuse

Maanteeameti

kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja Kaidi

Sulg (e-post xxx).

Kohtuistungi aeg

04.05.2017

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Eesti Vabariigi menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS-i TREV-2 Grupp

kanda, AS-i TREV-2 Grupp menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta

rahuldamata

kostja

taotlus

04.05.2017

kohtuistungi

protokolli

parandamiseks.

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning vastuväited kostja seisukohtadele

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.07.2015 AS Teede REV-2 (hilisemalt AS TREV-2

Grupp) ja Maanteeamet riigihanke „Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu -

Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma – Laiküla lõigu rekonstrueerimine“ tulemusena lepingu nr

15-00260/206. 04.08.2015 esitas hageja kooskõlas lepingu regulatsiooniga insenerile

taotluse materjalide kooskõlastamiseks ning palus lepingu täitmiseks kasutatava materjalina

kooskõlastada pinnasevõrgu Secugrid 30/30 Q1. Taotlusele olid lisatud Secugrid 30/30 Q1

deklaratsioon, tootekirjeldus, andmed, võrdlus ja sobivus projekti, mille kohaselt on

Secugrid 30/30 Q1 vähemalt samaväärsete, kui mitte paremate karakteristikutega ja

toimivusnäitajatega kui pinnasevõrk Tensar TriAx TX 160. 10.08.2015 esitas hageja

insenerile täiendavad selgitused geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kooskõlastamiseks.

2. Insener leidis 12.08.2015 e-kirjas, et ta ei saa nõustuda esitatud geovõrgu Secugrid 30/30 Q1

kasutamisega, kuid kasutamine on võimalik, kui töövõtja esitab alternatiivi kohta selgitustest

tulenevad täiendavad dokumendid, mis kinnitavad samaväärsust. Lähtuvalt inseneri

selgitustest esitas hageja 17.08.2015 insenerile täiendatud vastavusdeklaratsiooni ja

täiendatud Naue GmbH & Co KG kinnituskirja, millega palus hageja korduvalt inseneril

kooskõlastada geovõrk Secugrid 30/30 Q1 kasutamine. 19.08.2015 teatas insener hagejale,

et hageja poolt pakutud geovõrk Secugrid 30/30 Q1 ei vasta inseneri hinnangul tootele

sätestatud tingimustele.

3. 03.09.2015. esitas hageja insenerile FIDIC alapunkti 20.1. kohase teate, milles märkis, et

hageja oli sunnitud lepingus sätestatud tööde teostamiseks kasutama geovõrku Tensar TriAx

TX 160, mille tulemusena kannab hageja kahju summas 101 469,00 eurot (geovõrkude

Secugrid 30/30 Q1 ja Tensar TriAx TX 160 hinna vahe, arvestades geovõrgu mahtu, koos

ülekannetega). Lepingu lisaks oleva seletuskirja punktis 3.4.8. viidatakse täiendavalt lisale 6,

milleks oli OÜ Roadservice lahenduse pakkumine. Nimetatud dokumendi märkuste punktis

3 on märgitud, et „Geovõrk TX160 on arvestatud killustiku fraktsioonile 16/32, kui

tegelikkuses kasutatakse sellest erinevat täitematerjali fraktsiooni tuleb ka võrku muuta.“

Tegelikkuses tuligi töövõtjal lepingu täitmisel kasutada enamjaolt killustikku fraktsiooniga

32/63, st projektlahenduses Geovõrk TX160 kasutamise eeldusena ettenähtust erineva

fraktsiooniga killustikku. Järelikult olid pooled kokku leppinud geovõrgus vaid juhul, kui

kasutatakse killustiku fraktsiooni 16/32 ning selles, et kui tegelikkuses kasutatakse muud

killustiku fraktsiooni (antud juhul 32/63), siis tuleb võrku muuta vastavalt lepingus

kokkulepitud tingimustele.

4. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja pidi saama enne geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1

kasutamist töös insenerilt nõusoleku selle kasutamiseks, siis oleks insener pidanud andma

nõusoleku geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks nii lepingust tulenevalt

(arvestades eelpool märgitud Lepingu tõlgendamise reegleid) kui lähtuvalt hea usu ja

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 26 lg 3), kuna nimetatud geovõrk on võrdväärsete kui

mitte paremate tehniliste näitajatega kui geovõrk Tensar TriAx TX 160 ning sobib täitma

stabiliseerimise funktsiooni.

5. Nii nagu geovõrk Tensar TriAx 160 vastab ka geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 kõigile

kohalduvatele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna ka see on CE märgisega. Toodete

võrreldavuse kontekstis ei oma relevantsust kostja poolt viidatud kuusnurga samm ega

radiaalse teisese jäikuse suhe.

6. Kostja leiab ebaõigesti, et nõuded töö teostamisel kasutatavale geovõrgule olid

ühemõtteliselt ja ammendavalt lepingus reguleeritud ja lepingut ei tule tõlgendada. Lepingut

tuleb VÕS § 29 järgi tõlgendada, et tuvastada, milles kokku lepiti, lähtudes esmalt

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui sellist ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha,

siis lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast.

7. Projekti seletuskirja punktis 3.4.8. nimetatud konkreetsete parameetritele vastava toote

kasutamine tingiks selle, et lepingu tingimustele saaks vastata vaid geovõrk Tensar Tx 160.

Seega ei saa projekti seletuskirja punkti 3.4.8. tõlgendada kostja poolt soovitud viisil, sest

see läheks vastuollu RHS § 33 lõikega 7.

8. Arvestades, et geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 põhiomadused on deklareeritud EVS-NE 13249

kaudu ning see on alternatiiv Euroopa tehnilisele raportile EOTA TR 041, tuleb seda

geovõrku lugeda lepingu tingimustele vastavaks ning samaväärseks geovõrguga Tensar Tx

160. Vaidluste Lahendamise Komisjon on leidnud õigesti, et hageja nõue oli kostja vastu

esitatud tähtaegselt. Kostja ei ole esitanud hagejale vastavalt FIDIC punktile 20.4.

mittenõustumusteadet 28 päeva jooksul pärast Vaidluste Lahendamise Komisjoni otsuse

saamist, mistõttu FIDIC punkti 20.4. viimase lõigu kohaselt on Vaidluste Lahendamise

Komisjoni otsus selles osas muutunud lõplikuks ja mõlemale poolele siduvaks. Hageja

nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 98 787 eurot hüvitamist ning

palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

9. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud.

Projekti seletuskirja punktis 3.4.8 on sätestatud nõuded geovõrgule. Nimetatud punkti

kohaselt on geovõrgud projekteeritud eesmärgiga mehaaniliselt stabiliseerida killustikukihte

ning seeläbi pikendada katendi eluiga. Arvutustulemused, mis näitavad katendi arvutusliku

eluea pikenemist katendi geovõrguga stabiliseerimisel, on antud projekti seletuskirja lisas 6.

Projekti seletuskirja punktis 3.4.8 on välja toodud, millistele parameetritele vastavalt

Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile 41 peab

kasutatav stabiliseeriv geovõrk vastama. Lepingu üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt peab

töövõtja enne materjalide kasutamist töös saama insenerilt nõusoleku nende kasutamiseks.

10. Lepingu kohaselt kohustus hageja kasutama ettenähtud omadustega geovõrku, lisaks

pidid projekti seletuskirja punkti 3.4.8 kohaselt materjalid vastama Euroopa tehnilisele

tunnustuse ETA 12/0530 tabelile 2.3.4. Lepingu üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt peab

töövõtja enne materjalide kasutamist töös saama insenerilt nõusoleku nende kasutamiseks.

Lepingu kohaselt kohustus hageja kasutama ettenähtud omadustega geovõrku, lisaks pidid

projekti seletuskirja punkti 3.4.8 kohaselt materjalid vastama Euroopa tehnilisele tunnustuse

ETA 12/0530 tabelile 2.3.4. Hageja esitatud eksperthinnangus ei ole tõendatud geovõrgu

NAUE Secugrid 30/30 Q1 lepingust tulenevatele nõuetele vastavus. Ilmselgelt on see nähtav

nimetatud hinnangu esimesel leheküljel, kus on esitatud tabel projekti seletuskirjast

tulenevate geovõrgule sätestatud nõuetega ja võrreldud nimetatud näitajaid geovõrgu NAUE

Secugrid 30/30 Q1 vastavate omadustega. Nimetatud tabelis on radiaalse teisese jäikuse

suhte osas märgitud, et see omadus ei oma tehnilisest vaatevinklist tähtsust ega ole märgitud

arvulist tulemust. Projekti seletuskirjast tulenev nõue vastava omaduse osas on 0.8. Seega,

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

kui hageja ei ole näidanud nimetatud omaduse väärtust tema poolt pakutavas võrgus, ei ole

võimalik hinnata, kas pakutud materjal vastab lepingust tulenevatele nõuetele. Samal

põhjusel on puudulik hageja poolt 04.08.2015.a esitatud tabel kahe geovõrgu võrdlusega,

nimetatud tabelist on lisaks puudu füüsikalised omadused geovõrgu identifitseerimiseks.

Samuti ei ole kõiki lepingust tulenevaid omadusi kajastatud hageja poolt 10.08.2015 esitatud

geovõrkude võrdleva analüüsiga. Kõiki lepingust tulenevaid omadusi ei ole kajastatud ka

hageja poolt 17.08.2015 esitatud täiendatud vastavusdeklaratsioonis: puudu on radiaalse

teisese jäikuse suhte väärtus, samuti kuusnurga samm; lisaks on oluline märkida, et

nimetatud toimivusdeklaratsiooni ei ole väljastanud tootja.

11. Hageja kohustus lepingu täitmise ajal tõendama, et tema poolt töö teostamisel kasutatav

materjal vastab lepingust tulenevatele nõuetele ning kuna ta seda ei teinud, ei saanud insener

anda nõusolekut kasutamaks töö teostamisel geovõrku NAUE Secugrid 30/30 Q1.

Arusaamatu on hageja väide, mille kohaselt ei pidanud geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1

vastama ilmtingimata Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele

raportile 41. Asjakohatu on ka hageja väide, mille kohaselt nii geovõrk Tensar TriAx 160

kui geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastavad kõigile kohalduvatele Euroopa Liidu

õigusaktidele, kuna mõlemad tooted on CE-märgisega. Asjakohane dokument tõendamaks

geovõrgu vastavust lepingust tulenevatele nõuetele on toimivusdeklaratsioon, mitte CE-

märgis.

12. Töövõtja kohustus esitama 04.08.2015 taotlusega koos geovõrgu tootja poolt väljastatud

toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et hageja poolt insenerile kooskõlastamiseks esitatud

pinnasevõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab projektis nõutud Euroopa tehnilisele

hinnangule. Hageja sai ainult nõuetekohase toimivusdeklaratsiooniga tõendada, et tema

poolt

pakutud

materjal

vastab

projekti

seletuskirjast

tulenevatele

nõuetele.

Toimivusdeklaratsiooniga, mille kohaselt hageja poolt esitatud materjalil ei ole projekti

seletuskirjast tulenevaid omadusi ehk toimivusnäitajaid ning mille katsemetoodika ei ole

võrreldav nõutava materjaliga, ei saa tõendada materjali lepingule vastavust. Hageja ei ole

esitanud toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab

projekti seletuskirjast tulenevatele nõuetele.

13. Teise standardi järgi kirjeldatud tootel on teistsugused omadused ja need on katsetatud

teistsuguste katsestandardite alusel, kui lepingu kohaselt nõutud. Hageja poolt esitatud

deklaratsioonist on selgelt näha, et geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 ettenähtud

ülesandeks on tugevdamine, lepingust tulenevalt kohustus hageja aga kasutama geovõrku,

mille ettenähtud ülesandeks on stabiliseerimine. Lisaks kinnitab geovõrgu Tensar TriAX

160 tootja esindaja, et geovõrgud NAUE Secugrid 30/30 Q1 ja Tensar TriAX 160 ei ole

samaväärsed.

14. Hageja on lepingut meelevaldselt tõlgendanud viisil, mille kohaselt oleks lepingus

justkui kokku lepitud geovõrgu omadustes vaid juhuks, kui kasutatakse killustiku

fraktsiooniga 16/32. Selline seisukoht on jääb arusaamatuks, kuna hageja hagiavalduses

korduvalt väljendanud seisukohta, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab lepingust

tulenevatele nõuetele. Kui lähtuda eeldusest, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab

Lepingust tulenevatele nõuetele, jääb arusaamatuks, mida hageja soovib killustiku

fraktsiooni muutumisele tuginedes väita.

15. Hageja ja kostja said lepingu sõlmida ainult hankedokumentides esitatud tingimustel.

Olenemata asjaolust, et projekti seletuskirja kohaselt tulnuks geovõrku muuta, kuna ei

kasutatud killustikku fraktsiooniga 16/32, ei muudetud geovõrgule sätestatud nõudeid ning

sellest pidi hageja nii pakkumuse tegemisel kui Lepingu täitmisel lähtuma. Hagejal ei ole

õigust asuda ühepoolselt Lepingust tulenevaid nõudeid Töö teostamisel kasutatavatele

materjalidele muutma. Hageja ei ole täiendava tasu nõuet esitanud selleks ettenähtud tähtaja

jooksul. Vastav teade tuli esitada mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtja sai

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. 28-päevane tähtaeg

hakkab kulgema hetkest, kui hageja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest

sündmusest või asjaolust. Isegi juhul, kui arvestada üldtingimuste alapunktis 20.1 esimeses

lõigus sätestatud 28-päevast tähtaega alates 16.07.2015 toimunud koosolekust, kus selgelt ja

ühemõtteliselt käsitleti, millisel viisil kohustub hageja tõendama töö teostamisel kasutatava

geovõrgu omadusi, on hageja 03.09.2015 teade esitatud ilmselgelt pärast Üldtingimuste

alapunktist 20.1 esimesest lõigust tuleneva 28-päevase tähtaja möödumist. Kostja palub jätta

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus

16. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtuotsuse kohaselt

leppisid pooled lepingu üldtingimuste p-s 20.1 kokku, et kui töövõtja leiab, et tal on õigus

täiendavale tasule, peab töövõtja teatama sellest insenerile mitte hiljem kui 28 päeva pärast

seda, kui töövõtja sai teada või oleks pidanud teada saama sündmusest või asjaolust, mis

on nõude alus. Hageja teavitas inseneri 04.08.2015 ja 10.08.2015 e-kirjadega, et soovib

tööde teostamisel kasutada geovõrku Secugrid 30/30 Q1. Insener IL vastas 19.08.2015 e-

kirjaga, et pakutud geovõrk ei vasta nõuetele. 03.09.2015 teatas hageja et soovib seoses

asjaoluga, et keelduti pakutud geovõrgu asendamisest kahju hüvitamist. Seega on hageja

nõue tähtaegselt vastavalt lepingule esitatud.

17. Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja

soovis kasutada tööde teostamisel toodet, mille osas ta ei ole esitanud tõendit toote

radiaalse jäikuse suhte kohta, kuigi teeprojekti p 3.4.8 järgi pidi hageja tõendama, et see on

vähemalt 0,8. Samuti ei esitanud hageja geovõrgu, mida ta kasutada soovis.

toimivusdeklaratsiooni, mille oleks väljastanud tootja ning mis vastaks ETA 12/0530

tasemele.

18. Hageja väide, et projekti seletuskirjas punktis 3.4.8 ettenähtud tingimuste kitsal

tõlgendamisel oleks tööde teostamine olnud võimalik üksnes teatud geovõrku kasutades,

mis on vastuolus riigihanke seadusega, ei ole põhjendatud, sest insener IL, kelle

kooskõlastust hagejal toote kasutamiseks vaja oli, kinnitas korduvalt, et hagejal on

võimalus kasutada asendustoodet, kui ta tõendab selle samaväärsust ja vastavust

lepingutingimustele.

19. Kohus märgib täiendavalt, et kui hageja asus seisukohale, et mõni lepingus sätestatud

tingimustest oli põhjendamatu või riigihangete seadusega vastuolus, oleks hageja pidanud

vastava asjaolu vaidlustama juba riigihanke menetluse raames. Samuti rõhutab kohus, et

olukorras, kus poolte vahel sõlmiti leping hankemenetluses ei ole hanke läbiviijal pärast

lepingu sõlmimist õigus muuta hanketingimusi, kuna selliselt tegutsedes rikutaks

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Samuti ei saa kostja poolt lepingu

tingimuste täitmise nõudmist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lähtuvalt

asjaolust, et riigihanke alusel sõlmitud lepingu puhul on tunduvalt kõrgem standard

lepingutingimuste täpsele järgimisele.

20. Hageja seisukoht, et kostja kohustus oli aktsepteerida tööde teostamisel geovõrku Secugrid

30/30 Q1 tuleneb ka asjaolust, et kostja on selle kasutamisega varasemalt teise lepingu

raames nõustunud on põhjendamatu, kuna pooltel on iga lepingu täitmisel kohustus järgida

konkreetsest kokkuleppest tulenevaid tingimusi.

21. Hageja seisukoht, et alus geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks tulenes ka killustiku

fraktsiooniga 16/32 asemel killustiku 32/64 kasutamisest ei ole põhjendatud. Teise

fraktsiooniga killustiku kasutamine ei tähenda, et hagejal oli õigus kasutada

lepingutingimustele mittevastavat geovõrku.

22. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

Apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.

24. Maakohus asus kohtuotsuse punktis 29 ebaõigele seisukohale, et hagiavalduse

rahuldamiseks peaks hageja tõendama, et ta soovis kasutada tööde teostamiseks geovõrku,

mis vastas kõigile teeprojekti seletuskirja punktis 3.4.8 sätestatud omadustele, kuid

vastustaja keeldus põhjendamatult vastava geovõrgu kasutamise lubamist. Maakohus ei

teinud kindlaks seda, milles kokku lepiti, mis aga omakorda on selle eelduseks, et

tuvastada lepingurikkumine (erinevus kokkulepitu ja tegelikult tehtu vahel). Kohus jättis

välja selgitamata poolte ühise tahte lepingu sõlmimisel, kuidas hageja sai aru kostja poolt

avaldatud hankemenetluses sellest tingimusest, et kui kasutatakse seletuskirjas punktis

3.4.8. tabelis toodud toimivusnäitajatega vähemalt samaväärset geovõrku ning arvutusega

on need tõestatud, aktsepteerib kostja alternatiivi ning millist tähendust omab poolte

varsem käitumine olukorras, kus kostja on varasemalt alaloogiliste ehitustööde teostamisel

aksepteerinud geovõrgu Secugrid 30/30 Q1kasutamist.

25. Hageja tõi esile, et lepingus (projekti seletuskirjas) ei olnud sätestatud töö teostamisel

kasutatavatele geovõrkudele esitatud nõudeid ammendavalt, vaid need olid sätestatud

lahtiste tingimustena. Hageja on seisukohal, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 on

võrdväärsete, kui mitte paremate tehniliste näitajatega kui geovõrk Tensar TriAx TX 160.

Isegi kui teoreetsiliselt oleks kostjal õigus keelduda geovõrgu Secugrid 30/30 Q1

kooskõlastamisest oli keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostjal puudus

kaitsmisväärne isiklik huvi, millest lähtudes ta oma õigusi teostas. Kostja oli varasemalt

aksepteerinud geovõrku Secugrid 30/30 Q1 analoogsete ehitustööde teostamisel geovõrk

Tensar TriAx TX 160 asemel

26. Kohus on jätnud kohtuotsuse olulises ulatuses põhjendamata. Kohtuotsusest ei nähtu

argumentatsiooni, miks kohus ei ole nõustunud hageja poolt hagiavalduses esitatud

faktiliste ja õiguslike väidetega.

27. Hageja märkis juba hagiavalduses, et geovõrgu stabiliseeruvuse hindamisel on tähtsusetu

radiaalse teisese jäikuse suhe, kuna radiaalse teises jäikuse suhe on maksimaalse ja

minimaalse teisese jäikuse omavaheline suhe. Geovõrgu stabiliseeriva toime seisukohalt

määrab geovõrgu toimivuse kõige väiksema teisese jäikuse väärtus. Maakohtu seisukoht, et

hageja ei esitanud geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 toimivusdeklaratsiooni ei ole õige,

sest hageja selle insenerile koos muude dokumentidega esitas.

28. Lepingu projekti seletuskirja punktile 3.4.8 saab vastata vaid üks toode ja seda kinnitab

OÜ Roadservice pakkumine. Alternatiivne geovõrk pidi andma vähemalt sama tulemuse

ehk olema stabiliseerimise funktsiooni täitmisel

samaväärsete,

mitte identsete

funktsonaalsete omadustega. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu, et hageja poolt

pakutud geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 oli sisuliselt samaväärne geovõrguga Tensar

Tx 160.

29. Maakohtu

seisukoht,

et

hageja

oleks

pidanud

vaidlustama

hankedokumendid

hankemenetluses on meelevaldne. Hageja väitis juba hagiavalduses, et lepingut tuleb

tõlgendada ja lepingu lahtised tingimused tuleb sisustada lähtudes lepingu sõlmimise

eesmärgist ja arvestades RHS regulatsiooni.

30. Maakohtu seisukohas, et killustiku fraktsiooni muutmine ei andnud apellandile õigust

muuta geovõrku ning kui apellandi poolt pakutud geovõrk oli samaväärne geovõrguga

Tensar TX 160, siis see geovõrk ei oleks saanud vastata lepingu tingimustele, on kaks

loogikaviga. Kui erineva täitematerjali fraktsiooni kasutamisel tuli geovõrku muuta, siis

ei oleks olnud enam lepingu tingimustele vastav inseneri nõutud geovõrk Tensar TX 160.

Kuna hageja ei ole väitnud, et tema poolt pakutud geovõrk oli identne geovõrguga Tensar

TX 160, ei oleks geovõrgu muutmine välistanud hageja poolt pakutava võrgu kasutamist,

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

kuna selleks ei sobinud ka geovõrk Tensar TX 160.

Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele

31. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtu otsus

32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

33. Asja materjalidest nähtub:

-13.07.2015 sõlmisid AS Teede REV-2 (kelle õigusjärglaseks on hageja) ja kostja lepingu

nr 15-00260/260 „Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare km 21,4-29,2

Üdruma – Laiküla lõigu rekonstrueerimine“ (edaspidi Leping).

- Lepingu osaks oli ka projekti seletuskiri, mille punktis 3.4.8 (I kd, tlk 217) on sätestatud

nõuded geovõrgule.

- Projekti seletuskirjas märgitud nõuetele vastas geovõrk Tensar TriAX 160.

-Enne lepingu sõlmimist vastas kostja hageja küsimusele, kas alterntiivset geovõrku võib

kasutada (II kd, tlk 3), et kui kasutatakse projekti seletuskirja punktis 3.4.8 toodud tabelis

esitatud toimivusnäitajatega vähemalt samaväärset geovõrku ning arvutustega on need

tõestatud, aktsepteerib tellija alternatiivi.

-Lepingu lisa (d) Üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt (I kd, tlk 94) tuli töövõtjal enne

materjalide kasutamist töös saada insenerilt nõusolek nende kasutamiseks. Üldtingimuste

alapunkti 3.1 teise lõigu kohaselt ei ole inseneril volitust lepingu muutmiseks.

-Hageja esitas lepingu täitmise käigus kostjale taotluse kasutada tööde teostamisel

geovõrku NAUE Secugrid 30/30 Q1 (II kd, tlk 70).

-Insener ei andnud luba nimetatud geovõrgu kasutamiseks (III kd, tlk 190-194).

-Hageja leiab, et loa andmisest keeldumine on lepingurikkumine, millega kostja tekitas

hagejale kahju 98 787 eurot, kuna geovõrk Tensar TriAX 160 on hageja pakutud

geovõrgust NAUE Secugrid 30/30 Q1 kallim.

- Seoses taotlusega geovõrgu asendamiseks ei teinud hageja kostjale ettepanekut

lepingujärgse tasu vähendamiseks.

40. Poolte vahel on peamiselt vaidlus selles, millistele nõuetele pidi geovõrk lepingu järgi

vastama ning kas kostja rikkus lepingut, jättes kooskõlastamata hageja taotletud geovõrgu

kasutamise.

41. Lepingu, täpsemalt projekti seletuskirja p 3.4.8 järgi (I kd, tlk 217) pidid töödeks

kasutatavad geovõrgud olema projekteeritud eesmärgiga mehaaniliselt stabiliseerida

killustikukihte ning seeläbi pikendada katendi eluiga. Arvutustulemused, mis näitavad

katendi arvutusliku eluea pikenemist katendi geovõrguga stabiliseerimisel, on antud

projekti seletuskirja lisas 6. Lisas 6 esitatud tulemused on saadud kasutades geovõrku, mis

stabiliseerib killustikukihti läbi killustikuterade lukustusmehhanismi geovõrgu avadesse.

Vastavalt Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile

41 peab kasutatav stabiliseeriv geovõrk vastama:

 vajalik sertifikaat stabiliseerimise funktsiooni jaoks: Euroopa tehnilise tunnustuse

(ETA) sertifikaat 12/0530;

 toote toimimisega seotud füüsikalised omadused:

-

radiaalne teisene jäikus 0.5% venivuse juures 390 kN/m (tolerants -75),

-

radiaalne teisene jäikuse suhe 0.8 (tolerants (-0.15),

-

sõlme efektiivsus 100% (tolerants -10),

-

kuusnurga samm 80 mm (tolerants ±4),

 füüsikalised omadused geovõrgu identifitseerimiseks:

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

-

radiaalne teisene jäikus 2% venivuse juures 290 kN/m (tolerants -65),

-

kuusnurga samm 80 mm (tolerants ±4),

-

toote kaal 0.220 kg/m2 (tolerants -0.035).

42. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud,

milles pooled seonduvalt geovõrgu omadustega kokku leppisid. Maakohus on otsuse p-s

28 viidanud, millistele tingimustele peab töö tegemisel kasutatav geovõrk lepingu järgi

vastama. Maakohtu seisukoht selles, et kostja ei rikkunud lepingut, on esitatud peale

viidet lepingutingimustele. Seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et maakohus hindas

kostja võimalikku lepingurikkumist enne poolte poolt sõlmitud lepingutingimuste

kindlaks tegemist.

43. Nõustuda ei saa hageja väitega ka selles, et geovõrgule sätestatud nõuded olid antud

lahtiste tingimustena VÕS § 26 lg 1 mõttes. Lepingu tingimuste, sh eelpool viidatud

projekti seletuskirja p 3.4.8 järgi pidi geovõrk vastama teatud parameetritele ja

omadustele. Seetõttu ei saa väita, et osad tingimused jäeti kokku leppimata kavatsusega

jõuda neis kokkuleppele tulevikus.

44. Enne lepingu sõlmimist teatas kostja vastuseks hageja küsimusele, kas projektis nõutule

võib pakkuda alternatiivset geovõrku, mis vastab Eestis kehtivale standardile EVS-EN

13249:2014 (II kd, tlk 3), et projekti koostamisel on valitud geovõrk, mis stabiliseerib

killustkukihti, kuid standard EVS-EN 13249:2014 käsitleb geovõrke, mis on ette nähtud

filtreerimiseks, sarrustamiseks ja lahutamiseks, st mis ei ole seotud stabiliseerimisega

ning kui kasutatakse projekti seletuskirja punktis 3.4.8 toodud tabelis esitatud

toimivusnäitajatega vähemalt samaväärset geovõrku ning arvutustega on need tõestatud,

aktsepteerib tellija alternatiivi. Seega andis kostja juba enne lepingu sõlmimist teada, et

EVS-EN 13249:2014 standardi järgi toodetud geovõrgud tööde teostamiseks ei sobi, kuid

võimalik on alternatiivse geovõrgu kasutamine, kui geovõrk vastab lepingus toodud

tingimustele ning arvutustega on need tõestatud.

44. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja insener hageja taotletud geovõrgu NAUE Secugrid

30/30 Q1 kasutamist ei kooskõlastanud. Kuna lepingu lisaks olevate üldtingimuste

alapunkti 3.1. järgi ei saanud insener kooskõlastada geovõrku, mis ei vasta lepingust

tulenevatele nõuetele, tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hageja tõendas

kostjale nõuetekohaselt, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1, mida hageja soovis tööde

teostamisel kasutada, vastab lepingu tingimustele ning kas standard EVS-EN13249,

millele vastavust omab geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 ja Euroopa tehniline tunnustus

ETA 12/0530, milles sätestatud nõuded on tõendatud TR 41 katsemeetodite kohaselt,

millele vastavust omab geovõrk Tensar TriAX 160, on analoogid.

45. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja väide selles, et standardis

EVS-EN13249 ja Euroopa tehnilises tunnustuses ETA 12/0530 (mille vastavus on

tõendatud TR 41 katsemeetodite kohaselt) on sätestatud analoogsed nõuded. Asjatundja

SS arvamuste järgi VIACon Eesti AS tehnilise konsultandina (II kd, tlk 5-10) ning

hilisemalt Tallinna Tehnikakõrgkooli lektorina (II kd, tlk 188-194) nähtub, et standard

EVS-EN 13249 käsitleb järgmisi geovõrkudele kohustuslikult määratavaid omadusi:

tõmbetugevus, venivus maksimaalse tõmbetugevuse juures, tõmbetugevus 2%, 5% ja 10

% venivuse juures, vastupidavus keskkonnatingimustele (UV ja ilmastikutingimused).

Standard EVS-EN 13249 käsitleb filtrimist, lahutamist ja sarrustamist. EOTA TR41

käsitleb järgmisi geovõrkudele kohustuslikult määratavaid omadusi: radiaalne teisene

jäikus 0,5 % venivuse juures, radiaalse teisese jäikuse suhe, sõlme efektiivsus, kuusnurga

samm. ETA 12/0530 käsitleb stabiliseerimist, kusjuures stabiliseerimiseks on sidumata

täitematerjali kihi omaduste parandamine läbi täitematerjali kihi osakeste liikumiste

takistamise liikluskoormusest tulenevate jõudude mõjul. Kuna standard EVS-EN 13249

ei nõua, et geovõrkudel tuleks esitada mooduli väärtus või sooritada tõmbetugevustest

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

igas võimalikus suunas, siis seda spetsifikatsioonidel ka ei näidata. Kuna Tensar TriAx

geovõrke käsitletakse lähtudes EOTA Tehnical Report nr-ga 41, mis käsitleb hoopis

teistsuguseid omadusi, kui standard EVS-EN13249, siis on nende kahe käsitluse alusel

testitud geovõrke väljastatud paberite abil raske võrrelda.

46. Asjaolu, et tooted, mis vastavad EOTA Tehnical Report nr-le 41 või standardile EVS-EN

13249, ei ole analoogsed, nähtub ka geovõrgu Tensar TriAX 160 tootejuhi 11.07.2016

kirjast (III kd tlk 178-179, tõlge tlk 180-181) milles on esile toodud, et Secugrid 30/30 Q1

ei vasta tunnustuses ETA 12/0530 kirjeldatud stabiliseerivale tootele, kuna selle

ettenähtud kasutusvaldkond erineb TX160 kasutusest. Tensari TX 160 geovõrkudel on

kehtiv CE-märgistus ja ETA tunnistus, mis kinnitab just stabiliseerivat funktsiooni ning

võrgu vastavust stabiliseerimisele omastele parameetritele vastavuse hindamisel tuleb

arvestada koos järgmisi parameetreid: radiaalne jäikus 0,5 % deformatsiooni juures,

radiaalne jäikus, sõlme efektiivsus, kuusnurkne võresamm. ETA 12/0530 artiklis 1.3.2.7

on selgelt öeldud, et radiaalset jäikust mõõdetakse väheste deformatsioonide juures –

TriAxi geovõrgud toimivad väheste deformatsioonide juures (enamasti suurusjärgus 0,5

%) Secugrid 3030 võrgul on CE-märgistus hENi alusel, aga tugevdavat, mitte

stabiliseerivat funktsiooni silmas pidades. Kirjas väljendatakse, et hENi nõutavad

parameetrid ja seega ka katsemeetodid on märkimisväärselt erinevad. Standardis EN

13249:2000 esitatud parameetrid hõlmavad järgmist: tõmbetugevus maksimaalse

raskusega, venivus maksimaalse raskusega, st mitte vähese deformatsiooni juures, nagu

mõõdetakse radiaalset jäikust ETA 12/0530 järgi.

47. Ringkonnakohus osutab, et eelpool esiletoodud asjatundjate arvamused kattuvad juba

enne lepingu sõlmimist kostja poolt hagejale antud teabega, et tooteid, millele on

väljastatud vastavus EOTA Tehnical Report nr-ga 41 või standartiga EVS-EN 13249, ei

saa võrrelda, sest nad käsitlevad teistsuguseid omadusi. Seega asjaoluga, et geovõrk

NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab standardile EVS-EN13249, ei saa tõendada geovõrgu

lepingu tingimustele vastavust.

49. Asjatundja SS kui VIACon Eesti AS tehnilise konsultandi arvamusest nähtub, et võrreldes

EOTA TR41 alusel määratletud geovõrku Tensar TriAx 160 EVS-EN 13249 alusel

määratletud geovõrguga NAUE Secugrid 30/30 Q1-ga, on nende omadused

stabiliseerimiseks vähemalt võrdsed – viimase minimaalsed radiaalsed jäikused 0,5 %

juures on paremad ning mõlema ava pindalad on sarnased. Materjalide eluiga on

teekonstruktsioonides

kasutamiseks piisav. Asjatundja

SS arvamusest Tallinna

Tehnikakõrgkooli lektorina (II kd, tlk 188-194, sama III kd, tlk 125-131) nähtub

eelnevaga sama järeldus, st et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 on paremate tehniliste

näitajatega, kui geovõrk Tensar Trix TX 160 ning sobib täitma stabiliseerimise

funktsiooni. Arvamuses on võrdlustabel Tensar TriAx TX 160 ja Secugrid 30/30 Q1 toote

toimimisega seotud füüsikaliste omaduste kohta ja füüsikaliste omaduste võrdlus

geovõrgu identifitseerimiseks. Nimetatud võrdlustabelis on märgitud, et geovõrgu

Secugrid 30/30 Q1 osas ei saa kuusnurga sammu anda, sest see on nelinurksete avadega.

Puuduvad ka andmed radiaalse teisese jäikuse suhte kohta, kuna asjatundja arvamuse

kohaselt ei oma see tehnilisest seisukohast tähtsust, sest lõplikult töötab võrk vastavalt

kõige väiksemale radiaalsele teisesele jäikusele 0,5 % venivuse juures. Arvamuse

kohaselt on geovõrk Secugrid 30/30 Q1 tugevam.

42. BBG Bauberatung Geokunststoffe GmbH Co poolt teostatud erinevate geovõrkude

võrdlusest (II kd, tlk 52-54; võrdlustabeli tõlge tlk 55) nähtub (selle võrdluse tulemused on

oma arvamuse aluseks võtnud ka asjatundja SS), et Tensar TriAx TX 160 ja Secugrid

30/30 Q1on ligilähedaste omadustega.

43. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus. et asjatundjate SS ja BBG Bauberatung

Geokunststoffe GmbH Co arvamustega on tõendamist leidnud toodete Tensar TriAx TX

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

160 ja Secugrid 30/30 Q1 toimimisega seotud füüsikaliste omaduste sarnasus. Seda

kinnitas sisuliselt 17.08.2015 e-kirjas (III kd, tlk 19) kostja insener IL, kes väljendas, et

esitatud TBU katsedokumendid viitavad sellele, et Secugrid 30/30 Q1 materjali omadused

vastavad projekti seletuskirja p.3.4.8 tabelis toodud toimimisega seotud füüsikaliste

omaduste ja identifitseerimiseks toodud omadustele.

44. Kostja insener hagejale nõusolekut geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks ei

andnud, asudes seisukohale, et TBU või inseneri katsetulemused ja arvutused ei asenda

tootja või tema volitatud esindaja deklaratsiooni, et toode vastab nõuetele, millise

deklaratsiooniga kaasneb ka tootja vastutus. Samuti tõi kostja insener esile, et ViaCon

Eesti AS, kes on Naue Gmbh Co KG 12.08.2015 kirjas määratud edasimüüja staatuses, ei

ole volitatud esindaja, kes saaks toote nõuetele vastavust deklareerida. Samuti puudub

tema poolt esitatud toimivusdeklaratsioonis viide hindamissüsteemile ja informatsioon

teavitatud asutuse kohta, kes teostab järelevalvet.

45. Kostja insener selgitas, et kui tootja on EN-13249 toimivusdeklaratsioonil deklareerinud ka

ETA12/0530-s nõutud toote omadused kooskõlas TR41-ga, siis võib toodet lugeda

samaväärseks. Seega on küsimus selles, kas kostja oleks pidanud aktsepteerima geovõrku,

mille kohta ei ole tootja või volitatud esindaja toimivusdeklaratsioonil kinnitanud, et tootel

on vastavus ka ETA12/0530 nõuetele, käesoleval juhul sellele, et tootel, mida soovitakse

kasutada on ETA12/0530 nõuetele vastav stabiliseerimise funktsioon.

46. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja keeldus põhjendatult lubamast kasutada hageja

taotletud geovõrku. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei rikkunud lepingut, kuna hageja

ei tõendanud tootel lepingu järgi nõutud radiaalse teisese jäikuse suhet ning ei esitanud

ETA 12/0530 nõuetele vastavat toimivusdeklaratsiooni. Ringkonnakohus täpsustab selles

osas maakohtu seisukohta ja leiab, et kostja keeldus põhjendatult võrgu asendamisest, kuna

hageja ei tõendanud, et tema poolt kasutada soovitud võrk vastab lepingu nõuetele.

Lepingu järgi pidid kasutataval võrgul olema omadused, mis vastavad ETA 12/0530

nõuetele. Hageja väidete järgi tõendas ta asjatundjate arvamusega, et nimetatud tehnilise

tunnustuses sätestatud nõuetele võrgu omadused vastasid, kuid ringkonnakohtu arvates

asus kostja õigesti seisukohale, et käesolevas asjas esitatud asjatundjate arvamusest võrgu

omaduste vastavuse hindamiseks ei piisanud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

47. Kooskõlas riigihangete seaduse § 33 lg-ga 1, juhul, kui vastavas valdkonnas puudub

tehniline norm, tuleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks võtta

nimetatud paragrahvi lg-e 1 alapunktides esile toodud standard, Euroopa tehniline

tunnustus jne. Kostja oli hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses viidanud konkreetsele

Euroopa tehnilisele tunnustusele, mida võrk peab lepingu tingimusetele vastavuseks

omama. RHS § 33 lg 2 järgi iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele

vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega «või sellega samaväärne». Asjas ei ole

tuginetud sellele, et hageja esitas pakkumuse tegemisel ettepaneku geovõrgu

asendamiseks, kuid enne lepingu sõlmimist kostjale saadetud küsimusest selle kohta, kas ta

saab tööde tegemisel kasutada võrku, mis vastab standardile EVS-EN 13249, võrgu

asendamise võimalik soov nähtub. Kostja teatas hagejale, et standardile EVS-EN 13249

vastava võrgu kasutamine ei ole võimalik, lisades, et lepingus sätestatud tingimustega

samaväärse võrgu kasutamine on võimalik.

48. Ringkonnakohus leiab, et hinnates seda, kas hageja esitatud asjatundjate arvamus oli piisav

tõendamaks võrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 lepingule vastavust, tuleb juhinduda ka RHS

§ 33 lg-s 8 sätestatust ja saab juhinduda RHS § 47 lg-tes 4 ja 7 sätestatust. Kuna RHS § 33

lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-8803

riigihangete avamisel konkurentsile, siis ei olnud kostja poolt võimalik lubada hagejal

kasutada võrku, mis lepingu tingimustele ei vasta. Hankelepingu sõlmimiseks pakkumuste

vastavuse hindamisel saab RHS § 47 lg-te 4 ja 7 järgi asja tehnilises kirjelduses esitatud

nõuetega samaväärsust tõendada ka toote tehnilise toimiku või tunnustatud organi

katseprotokolliga. Ringkonnakohtu arvates tuleb võrgu samaväärsust tõendada samade

dokumentidega ka lepingu täitmise käigus. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas

asjas ei esitanud hageja geovõrgu vastavuse tõendamiseks selliseid tõendeid, mille alusel

oleks kostja saanud anda loa soovitud võrgu kasutamiseks. Asjatundjate arvamus loa

saamiseks ei ole piisav.

49. Hageja väited seonduvalt killustiku fraktsiooni muutmisega tööde käigus ei muuda

eeltoodud seisukohta, sest isegi juhul, kui osaliselt kasutati tööde teostamisel suurema

fraktsiooniga killustikku kui 16/32, ei ole asjas tõendatud, et suurema fraktsiooni puhul

lepingutingimustele vastav geovõrk ei sobinud. Geovõrgu Tensar TriAX 160 tootejuhi

11.07.2016 kirjast (III kd, tlk 178-179, tõlge tlk 180-181) nähtuvalt sobib nimetatud

geovõrk ka siis, kui osakeste suurus ei ületa 75 mm.

50. Põhjendatud ei ole hageja väited, et kostja ei ole järginud hea usu ja mõistlikkuse

põhimõtet, keeldudes geovõrgu asendamisest. Lepingu tingimused olid enne lepingu

sõlmimist hagejale teada ning lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmist ei saa

antud juhul käsitleda pahauskse käitumisena. Hageja ei saanud eeldada, et kostja nõustub

peale hankelepingu sõlmimist võrguga, mille vastavus lepingu tingimustele on tõendamata,

kuna varasemalt oli kostja teise lepingu puhul geovõrgu asendamisega nõustunud, sest juba

enne lepingu sõlmimist teatas kostja hagejale, et ta ei aktsepteeri geovõrku, mille

omadused vastavad vaid standardile EVS-EN13249.

51. Kostja esitas taotluse 04.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidles

sellele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab

menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll

vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg

1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete

põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike,

mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli

parandamise taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja

vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades

pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Menetluskulude jaotus

52. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks maakohus

TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik