4-08-6433/1 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-08-6433

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2009 Tartu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-6433 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12. märtsi 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Johannes Neilandi määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12. märtsi 2009 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-08-6433 muutmata ja Johannes Neilandi määruskaebus rahuldamata.

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu

Asjaolud

Johannes Neiland tunnistati süüdi Ida Politseiprefektuuri 5.06.2008 otsusega Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel, teda karistati rahatrahviga 44 trahviühiku ulatuses, s.o 2640 kr ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks.

J. Neiland esitas otsusele kaebuse Viru Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist. Samuti esitas ta taotluse riigi õigusabi saamiseks enda kaitsmiseks väärteoasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Koos taotlusega esitas ta riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, millest nähtuvalt on tema ülalpidamisel 3 alaealist last; sissetulekud ja vara temal ning tema perekonnaliikmetel puuduvad. Sama teatise kohaselt on J. Neilandi ja tema perekonnaliikmete kulutused toidule 3000 kr, transpordile 3000 kr, sidekulud 300 kr.

Viru Maakohus 28.11.2008 määrusega jättis J. Neilandi taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ja andis taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduseks luges kohus tõendite esitamata jätmist, mis kinnitaksid tema majanduslikku seisundit, pere koosseisu, ülalpeetavate olemasolu ja seda, kas tema või tema pereliikmed saavad toetust.

J. Neiland esitas täiendavalt füüsilise isiku 2007 tuludeklaratsiooni ja füüsilise isiku 2007 ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni, millistest nähtub, et 2007 pole ta saanud mingit tulu. Samuti esitas J. Neiland individuaalse tööotsimiskava 1 osa 2. lehe, mis kajastab tema tegevust töö leidmiseks ning sünnitunnistuste koopiad 5 lapse kohta. Viimastest nähtub, et kahe lapse vanemateks on G ja I.L ning kolme lapse vanemateks on I.T ja J. Neiland.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Viru Maakohus oma 12.03.2009 määrusega jättis rahuldamata Johannes Neilandi taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Maakohtu hinnangul asjaolu, et J. Neiland on laste isa, ei välista võimalust, et lapsed elavad temast eraldi ja on laste ema ülalpidamisel. Ka juhul, kui neil on ühine majapidamine, puuduvad kohtul andmed perekonnaliikmete sissetulekute (palk, toetused või muu tulu) ja varalise seisundi (kinnisja vallasvara jm) kohta. Ka J. Neilandi 2007 tuludeklaratsioon ei kajasta tema 2008 majanduslikku seisundit. Tema poolt esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtub, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta moodustavad 6300 kr. Samas J. Neilandi poolt ei ole kohtule esitatud küllaldasi tõendeid, mis kajastaksid tema ja tema perekonnaliikmete sissetulekut ja majanduslikku seisundit. Samuti leidis kohus, et arvestades asja materjale, asja tehiolusid ja J. Neilandi isikut võib ta ise teostada enda kaitset. Ülalmainitud asjaolud ei võimalda kohtul otsustada J. Neilandile riigi õigusabi osutamise poolt ning kohus asus seisukohale, et J. Neilandi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

J. Neiland taotleb maakohtu määruse tühistamist. Ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et arvestades tehiolusid ja enda isikut, võiks ta ennast ise kaitsta. Tal puudub juriidiline haridus ja advokaadi palkamiseks ei ole tal piisavalt materiaalseid vahendeid. Kaebusele on lisatud Toila vallvalitsuse poolt välja antud dokument nr 3 30.03.2009 J. Neilandi pere koosseisu kohta. Nimetatud dokumendist nähtuvalt elavad J. Neilandiga samal aadressil I.T (sünd. 14.08.1979), A.T (sünd. 20.01.1998), J.T (sünd. 27.12.1998), K-M.N (16.12.2002), Jan- M.N (14.09.2004) ja B.N (26.06.2007).

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, läbi vaadanud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata.

Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise abil tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Ringkonnakohus leiab, et kohus peab loetletud küsimused otsustama, hinnates isiku majanduslikku seisundit. Lihtsa toimetuleku all tuleb siinjuures mõista isiku võimelisust katta eluks hädavajalikud kulud (kulud toidule, eluasemele, esmatarbekaupadele, mitte aga nt luksuskaupadele). Selleks, et kohus saaks otsustada isikule riigi õigusabi andmise vajaduse, peab seda soovinud isik ise esitama kohtule oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. Seega lasub tõendamiskoormus siinkohal isikul endal.

Riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et J. Neiland on kohtule esitanud tõendid, mis näitavad temaga kooselavate perekonnaliikmete arvu ja vanust. Samas on J. Neiland, vaatamata Viru Maakohtu 28.11.2008 määrusele, jätnud maakohtule esitamata tõendid enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja majandusliku seisundi kohta. Nimetatud tõendeid ei ole lisatud ka ringkonnakohtu menetluses olevale määruskaebusele. Ka nähtuvad J. Neilandi igakuised väljaminekud ja elamiskulud vaid tema enda märgitust ning ka nende väidete kinnituseks ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Neilandi 2007 tuludeklaratsioon ei kajasta tema 2008 majanduslikku seisundit. Seega leiab ringkonnakohus, et asjas puuduvad tõendid, mis näitaksid, et J. Neiland ei ole võimeline õigusteenuse eest ise tasuma ja seetõttu ei esine alust temale riigi õigusabi võimaldamiseks.

Maakohus on leidnud, et asja materjale ja tehiolusid arvestades võib J. Neiland ka ise enda kaitset teostada. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise end kaitsma. Seega ei anta riigi õigusabi juhtudel, kui taotleja on oma kvalifikatsioonist või konkreetse menetluse lihtsusest tulenevalt võimeline ise oma õigusi kaitsma. Paragrahvi 7 lõige 3 siiski laiendab võimalusi riigi õigusabi andmiseks juhul, kui taotleja on menetluse olemust arvestades põhimõtteliselt võimeline oma õigusi kaitsma, nähes ette, et riigi õigusabi võib anda nimetatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Neiland on ise võimeline teostama enda kaitset. Seda näitavad nii asja tehiolud kui asjaolu, et J. Neiland on toime pannud palju erinevaid väärtegusid, s.h kiiruse ületamisi. Seega ei ole tekkinud olukord tema jaoks uudne.

Eeltoodud asjaoludel kogumis leiab ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ning Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.03.2009 määrus tuleb jätta muutmata.

Maarika Kuusk Kohtunik