3-17-188/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-188 Haldusasi ANi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ANi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta ANi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-188 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses üksikvangistuses viibimise ning mõtestatud tegevuse puudumisega. Halduskohus tagastas selle kaebuse 03.01.2017 määrusega haldusasjas nr 3-16- 2546 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.01.2017 määrusega halduskohtu määruse muutmata.

2. AN esitas 16.11.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude. Taotluse kohaselt tekkis taotluse esitajale mittevaraline kahju, sest teda hoiti 25.11.2015 kuni 2016 üksikvangistuses. Tartu Vangla 10.01.2017 otsusega nr 1-13/236-6 jäeti ANi taotlus rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtu 14.03.2017 määrusega tagastati kaebus.

Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebus on perspektiivitu.

3-17-188 2(3)

Kaebaja viibis Tartu Vanglas kuni 08.02.2016 vahistatuna, edasi perioodidel kuni 02.03.2016, 28.03.2016–11.04.2016, 20.04.2016–25.04.2016, 08.06.2016–20.06.2016, 11.07.2016– 12.07.2016 ja 26.07.2016–27.07.2016 ajutiselt läbisõidul teise sihtkohta jõudmisel või uurimisasutuse kutsel uurimistoimingute läbiviimiseks. Koos kambrikaaslasega viibis kaebaja vanglas 10.02.2016–12.02.2016, 15.03.2016–07.04.2016 ja 08.06.2016–20.06.2016, ülejäänud ajal kandis ta üksikvangistuses kartserikaristust.

Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 sätestab, et vahistatuid hoitakse ööpäev lukustatud kambris ning samuti on liikumisõigus piiratud kinnipeetaval, kes viibib seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 4). Kuna vaidluse all ei ole, et AN viibis Tartu Vanglas vahistatuna või ajutiselt, siis on tema viibimine vaidlustatud ajavahemikul Tartu Vanglas liikumisõiguse piiranguga olnud kooskõlas kehtiva õigusega.

Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust otsustada selle üle, millisesse kambrisse ta paigutatakse, sh kas tegu on ühevõi mitmekohalise kambriga. Sellist õigust ei ole ka vahistatul või kinnipeetaval, kes viibib ajutiselt teises vanglas. Isiku paigutamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ning õigusnormid jätavad vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega (Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11, p 11).

Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt nt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09, p 11). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Mis puudutab kaebaja väiteid tervise kahjustumisest, siis on need paljasõnalised ning AN ei ole esitanud kaebuses väiteid, mis võiksid seada kahtluse alla 10.01.2017 otsuses toodud väited, mille kohaselt ei ole alust väita, et tema vaimse tervise kahjustumine on põhjuslikus seoses Tartu Vanglas lukustatud kambris mõtestatud tegevuseta olemisega. Kaebaja väidetud psüühikahäire koos psühhootiliste elamustega on esinenud varasemalt.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AN palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2017 määrus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

6. Isiku kinnipidamine võib olla inimväärikust alandav ja tuua kaasa psüühikahäirete tekkimise teatud kinnipidamistingimuste korral, milleks võib olla näiteks ruumikitsikus, värskes õhus viibimise ebapiisav võimaldamine, resotsialiseerimist ja suhtlemist võimaldava tegevuse puudumine ja üksinda suletud kambris viibimine. Kaebusest ja vanglale esitatud taotlusest nähtub, et kaebaja arvates tekitati talle kahju seeläbi, et kinnipidamine toimus enamasti üksikvangistuses ja kambris puudus mõtestatud tegevus (puudus võimalus koolis käia ja programmides osaleda). Vangla otsustusruum kinnipeetava paigutamisel kambrisse üksinda

3-17-188 3(3) või mitmekesi on piiratud tulenevalt vajadusest tagada kinnipeetavale minimaalselt vajalik suhtlemine.

7. Üksinda viibis kaebaja Tartu Vanglas kinnipeetavana 06.01.2016–09.02.2016, 13.02.2016–02.03.2016, 08.04.2016–11.04.2016, 20.04.2016–25.04.2016, 11.07.2016– 12.07.2016 ja 26.07.2016–27.07.2016. Need perioodid ei ole eraldivõetuna ega ka kogumis sedavõrd pikad, et sellega võiks kaasneda ülemääraseid ja vangistusega paratamatult mittekaasnevaid mõjusid isiku vaimsele tervisele. Vaid esimene neist perioodidest kestis üle ühe kuu. Sellised tingimused ei ole ülemäära rasked.

Vangla selgitas vastuses kahju hüvitamise taotlusele õigesti, et vahistatule ja läbisõidul viibivale kinnipeetavale on võrdselt teiste kinnipeetavatega tagatud võimalus kambris lugeda ajalehti, saada pakiga raamatuid ja perioodilisi väljaandeid, kasutada raamatukoguteenust ja pidada kirjavahetust. Ringkonnakohus märgib, et tegevused kambris ei ole piiratud ning kaebajal on võimalik leida mõtestatud tegevusi kambris viibimise kestel lisaks õigusaktidega ettenähtud tegevustele, sh hügieeni ja kambri korrashoiu eest hoolitsemine.

8. Halduskohus leidis seetõttu õigesti, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe