4-17-2546/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-17-2546

25. mail 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

U.G, ik xxx, Eesti kodakondsus, elukoht Jõgevamaa,xxxx, ei tööta, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 227 lg 3 järgi.

Vastavalt 15.04.2017 koostatud väärteoprotokollile nr 20170415377801 (2302,17,005115)

15.04.2017 kell 13:32 Harju maakonnas, TALLINN - TARTU - VÕRU – LUHAMAA 58.km liikudes Tallinna suunas U.G juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant reg.nr 808BSF kiirusega 141+-9km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Sellega rikkus U.G LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles U.G-le karistuseks LS § 227 lg 3 järgi

15 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 15.04.2017 teostas patrullpolitseinik Ragnar

Jänes U.G poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6 Avant reg.nr 808BSF sõidukiiruse mõõtmist TALLINN - TARTU - VÕRU – LUHAMAA 58 km. Harjumaal suunaga Tallinn – lõplik mõõtetulemus 132 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h.

- Menetlusaluse isiku U.G ütluste kohaselt sõitis Otepäält Tallinnasse kaks tundi.

Möödus ees liikunud sõidukist, tunnistab oma süüd.

- Menetlusaluse isiku U.G kahetsuskiri (28.04.2017), millest nähtuvalt ta tunneb puhtsüdamlikku kahetsust juhtunu pärast ja lubab, et edaspidi sõites lubatud suurimat sõidukiirust enam ei ületa. Palub määrata talle rahatrahv ja säilitada tema mootorsõiduki juhtimisõigus, mis on talle väga vajalik, et käia tööl ja teenida elatist kolmele ülalpeetavale. Autoga peab käima tööl.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et U.G juhiluba on taastunud alates

04.04.2017.

- Helija videosalvestus 2017-04-15-13h30m47s_normal_to_event, mis vastab V™S § 31 lõike

11 punktides 1-3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,17,005115, salvestisest nähtub millal (15.04.2017 kell 13:32), millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (PPA). Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud –mootorsõiduki Audi A6 Avant reg.nr 808BSF sõidukiirus oli 141 km/h.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.G 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistatud 12.09.2016 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasumata.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.G süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 141+-9 km/h, kuid lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

42 km/h. U.G käitumine sisaldab LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. U.G käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. U.G juhtimisõigus oli taastunud 04.04.2017, mis tähendab, et liiklusnõuded peavad tal olema värskemalt meeles. Niivõrd suur kiiruseületamine näitab, et menetlusalune isik ei oska oma sõidukiirust adekvaatselt hinnata, mis kohtu arvates muudab sellise sõidukijuhi liikluses eriti ohtlikuks. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda nii menetlusaluse isiku süü suurusest, kui varasemast liikluskäitumisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on U.G varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) ja kaks korda mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2). Sellise käitumisega U.G näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Antud juhul saab ka arvestada menetlusaluse isiku süü suurust, samuti asjaolu, et menetlusalusel isikul on kolm ülalpeetavad. Seega kohtu arvates rahatrahviga karistamine ei ole võimalik, see karistus ei oleks täidetav ja karistuse eesmärki ei täida. Arvestades U.G süü suurust ning asjaolu, et 2016 aastal määratud rahatrahvid on tasumata, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Kohus leiab, et U.G-le §

227 lg 3 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, s.o 10 päeva, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest U.G ei ole varem arestiga karistatud.

Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kohus leiab, et eripreventiivse prognoosi kohaselt U.G suhtes ei ole hädavajalik lisakaristust kohaldada. U.G ei ole varem karistatud arestiga või üldkasuliku tööga ning kohtu arvates üldkasuliku töö tegemine mõjutab U.G käituma edaspidi seaduskuulekalt. Lisakaristuse kohaldamine tuleks kõne alla pärast seda, kui U.G jätkab rikkumiste toimepanemist ka pärast üldkasuliku töö ärakandmist.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada U.G LS § 227 lg 3 järgi ning mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.G-le mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata U.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri (tel. 612 3000) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt