1-09-2157/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mail 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-2157 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi A.K süüdistus KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav A.K

elukoht: XXXXXX XX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.K KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.K KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 alusel mõista A.K-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.K ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista A.K-lt 2039 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa) krooni M.N. kasuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kaitsjale makstud tasu

6525 1138.70 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni 70 senti) krooni jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

A.K süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 16.05.2008. a ajavahemikul kell 20.00 – 23.00 Tartus X tn 3 asuva elumaja hoovis, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.N. pükste taskust M.N. mobiiltelefoni Sony

Ericsson T250 väärtusega 1939 krooni ja R.N. jope taskus olevast rahakotist sularaha 100 krooni. Sellega pani A.K toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Samuti süüdistatakse A.K selles, et tema, viibides 17.05.2008. a kella 00.00 paiku

Tartus Rebase tänaval, lõi R.N. rusikaga näo piirkonda ja peaga vastu nägu, mille tagajärjel tekitas R.N. füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani A.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.K-le karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõista A.K-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.K ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi on esitanud M.N. summas 2039 krooni. A.K on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. A.K poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna A.K on õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasu riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik