1-16-579/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

MÄÄRAS:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele S.I .2016 kohtuotsusega nr 1-16-579 ´ile Viru Maakohtu 26.01 mõistetud karistus, s.o 6 (kuus) kuud

vangistust. ja 27 (kakskümmend seitse)

2. Karistuse kandmise algus on alates S.I ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele.

3. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma.

4. S.I suhtes sundtoomine Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta.

5. S.I-le ja Viru Vanglale Määruse ärakiri edastada

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata S.I-le tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-16-579 Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2017

Jõhvi kohtumaja Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 24.05.2017 avalikul kohtuistungil Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 11.05.2017 erakorraline ettekanne S.I-le Viru Maakohtu 26.01.2016

kohtuotsusega mõistetud karistuste täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu S.I, isikukood XXX, elukoht xxx Kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

2(6)

S.I tunnistati Viru Maakohtu 26.01 .2016 kohtuotsusega süüdi KarS § järgi ning kuud . K KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 6

27 päeva vangistust arS § 74

lg 1 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi S.I lg 1 p 1- lg 2 p 2, 8 täitma KarS § 75

6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 alusel S.I-le

määrati täiendavad kohustused.

Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt S.I ei allu talle määratud kontrollnõuetele ja kohustustele: -

Ei ela talle määratud elukohas -Ei taotle luba elukoha vahetamiseks -

Ei taotle luba lahkuda elukohast kauemaks kui 15 päeva -Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi -Ei ilmu registreerimisele talle määratud ajal

12.04.2017.a. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik sai Politsei- Ja Piirivalveametist vastuse järelepärimisele juhtis mootorsõidukit millest selgus, et 05.02.2017 xxx, S.I

ning - tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM 0070 mõõdeti juhi väljahingatavas õhu mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,22 mg/l. s alkoholisisaldus 0,27 +/- 0,05 05.02.2 .

017 alustati väärteomenetlus nr 2440,17,000861 LS § 224 lg. 1 tunnustel

02.09.2016.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et ei ilmunud 30.08.2016.a. registreerimisele kuna oli tööl.

19.12.2016.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et ei saanud tulla 16.12.2016, kuna tal

oli määratud registreerimine 19.12.2016.a.

29.01.2017.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et vahetas elukohta isiklikel põhjustel aadressile xxx. 15.02.2017.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et ei ilmunud 13.02.2017.a.

registreerimisele ku xxx tanud kuna raamatupidaja viibib na viibis tööl OÜ. Töölepingut ei esi puhkusel. 18.04 prilli keskpaigani .2017.a. antud kirjalikus seletuses selgitas, et viibis märtsi lõpust kuni a tööl OÜ ja seoses sellega ei viibinud ta kodus, kuna valvas kalleid töövahendeid. xxx

18.04.2017.a. teises antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et 05.02.2017.a. peatas teda tarvitas politsei, kuid mingeid seadusrikkumisi ta ei teinud. Enne sõitma hakkamist ravimit Exodetril ühe teelusika täie kuna tal on probleeme tervisega.

Esmakohtumisel 18.02.2016. S.I-le selgitati k riminaalhooldusaluse õigusi ja

kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. stega S.I kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustu tutvunud ja need on talle arusaadavad. 30.08.2016.a. S.I ei ilmunud registreerimisele ja oma mitteilmumisest teada ei andnud. 02.09.2016.a. oli talle saadetud kutse ilmuda registreerimisele 06.09.2016.a. Peale kutse ära saatmist ilmus seletuse. Esitas töölepi S.I esindusse ning andis kirjaliku ngu,

kuid puudus töögraafik kinnitaks seda, et S.I oleks sellel päeval tööl , mis viibinud.

16.12.2016.a. ei ilmunud S.I registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik helistas S.I mobiilile, kuid ta ei vastanud kõnele. 19.12.2016.a. ilmus esindusse registreerimisele ning temalt

võeti seletus mitteilmumise kohta.

16.01.2017.a. pidi toimuma S.I ´il registreerimine ja sotsiaalprogrammi LOP eelviimane tund, kuid S.I helistas ning teavitas, et on haige. Sõnas, et 23.01.2017.a. läheb uuesti arstile. Leppisime kokku, et peale arstil käimist tuleb esindusse. S.I lubas kohale tulla.

3(6)

23.01.2017.a. S.I

ei ilmunud päeva jooksul esindusse. Kriminaalhooldusametnik helistas S.I´ile 23.01.2017.a. kell 15.11, et selgitada välja miks ta p rääkis kriminaalhooldusametnikule, et tema ole ilmunud. S.I

arsti aeg on väidetavalt kell 16.30 ja peale seda ilmub registreerimisele ja programmi.

Kriminaalhooldusametnik selgitas, et tööpäev lõpeb kell 16.45, leppisime kokku, et tuleb registreerimisele enne arsti juurde minekut. Samuti lub S.I atud esitada arstitõend hiljem. lubas kohale tulla, kuid ei ilmunud.

24.01.2017.a. saadetud kutse ilmuda registreerimisele 27.01.2017.a. samal päeval teostatud kodukü . Kodukülastuse ajal oli kodus S.I´i elukaaslane lastus aadressile xxx N.

S., kes

ütles, et S.I läks väidetavalt tööd otsima. Elukaaslane sõnas, et S.I s, kuid oli tõesti haige, kuid ei osanud öelda kas ta 23.01.2017.a. arstil käi koju oli ta väidetavalt tulnud alles kell 21.00 paiku. 27.01.2017.a. helistas S.I ametnikule ja teavitas, et ei saa registreerimisele tulla, kuna arst oli pikendanud tema haiguslehte kuni 01.02.2017.a.

Samal päeval s.o 27.01.2017.a. teostati taas kodukülastus aadressile xxx, seoses sellega, et

S.I ei ilmu registreerimisele. Kodus ei olnud kedagi ja telefonile S.I ei vastanud. Võetud ühendust elukaaslase ´ga kelle sõnul S.I

N. S. pidi minema registreerimisele. Nooremametnik helistas veel kord S.I´ile ning ta vastas kõnele, selle tulemusel selgus, et S.I asub ema juures aadressil xxx.

Nooremametnik sõitis antud aadressile. S.I selgitas, et ta ei ela alates

16.01.2017 aadressil xxx ja ei kavatseg elama aadressile xxx i sinna tagasi minna, vaid jääb . Esindusse registreerimisele S.I ei ilmunud.

30.01.2017.a. võetud S.I ´iga ühendust telefoni teel, et välja selgitada mis põhjustel on S.I vahetanud ilma eelneva loata elukohta ning pole ilmunud registreerimisele. Sõn jätkuvalt haige. Ametnik palus esimesel võimalusel ilmuda as, et on esindusse se ilmuski S.I esindusse koos ema L. lgituse andmiseks. Samal päeval L. S.I selgitas, et on olnud haige ja arst on tema haiguslehte pikendanud ja ´iga.

sellepärast po see, et detsembri lõpust tuli ära töölt ja tegeleb le esindusse ilmunud. Selgus ka tööotsingutega. Võetud seletused mitteilmumiste ja elukoha vahetamise osas. Seoses sellega, et S.I vahetas elukohta ilma eelneva loata tehtud kirjalik hoiatus. 02.02.2017.a. tuli registreerimisele ja esitas arstitõendi, et oli haige ajavahemikul 16.01.2017.a. kuni 01.02.2017.a. 13.02.2017 kell 07.59

saatis S.I sõnumi, et 13.02 ja 14.02.2017 viibib tööl ja registreerimisele tuleb 15.02.2017.a. Kriminaalhooldusametnik helistas S.I´ile

13.02.2017.a. kell 08.07, et temaga antud sõnumi sisust vestelda kuid S.I ´i telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusametnik ei saanud antud sõnumi sisu aktsepteerida, sest S.I´il oli lõpetamata sotsiaalprogrammi individuaaltunnid ja samuti puudus tööleping mis kinnitaks tööl viibimist.

14.02.2017.a. helistas ametnik S.I ´ile ning seekord võttis ta telefoni vastu.

S.I ulla, kuna sõnas üleolevalt, et saatis sõnumi, et ei saa registreerimisele t viibib tööl. Ametnik selgitas registreerimiskohustuse korda. Väitis, et tööandja ei luba tal töölt ära tulla ja seoses sellega võib tööst ilma jääda. 14.02.2017.a. võetud ühendust tööandja ´iga Tema sõnade kohaselt töötab

M. K. xxx. S.I ametlikult alates 01.02.2017.a. ning selgitas, et kuna S.I rääkis oma registreerimisest viimasel minutil siis selleks ajaks oli planeeritud töö ja ta ei andnud luba töölt ära minna. 15.02.2017.a. tuli S.I registreerimisele. Kirjutas seletuse mitteilmumise kohta.

Töölepingut ei esitanud. Seoses registreerim isele mitteilmumise ja luba küsimata kuupäeva muutmise kohta tehtud t seoses S.I´ile teine kirjalik hoiatus. Samuti selgitatud, e korduvate kokkulepitud mitteilmumistega on S.I sotsiaalprogrammist LOP

4(6)

välja arva uuesti läbima. Antud töökoha lepingu esitas alles tud ning peab sotsiaalprogrammi 27.02.2017.a.

Karistusregistri andmetel on S.I´it karistatud väärteo korras Mootorsõiduki juhtimise lubatud

gi ametnik alkoholi piirmäära ületamise eest (LS § 224 lg 1). 10.04.2017.a. te Politseija Piirivalveametisse

järelepärimise. 18.04.2017 ametnik helistas S.I´ile kuid tema telefon oli välja lülitatud. Seoses sellega

a tal edastada info, et helistas ametnik S.I ´i emale L. L.´ile, et palud ametnik

aga teavitas ametnikule, et tema soovib S.I´iga ühendust saada. L. L.

poeg xxx. Ema lubas ametniku teate edastada ning ei ela väidetavalt juba 3 nädalat aadressil samal päeval ilmus S.I esindusse. Temalt võetud seletus rikkumiste kohta. Oma tarvitamist S.I ei tunnista vaid kinnitab, et enne sõitma hakkamist tarvitas ravimit Exodetril

ühe teelusika täie, kuna tal on probleeme tervisega.

Elukohas mitteelamist aadressil xxx xxx kus valvas tehnikat. põhjendas, et viibis tööl OÜ Ametnik helistas tööandjale ´ile tõesti valvas

M. K. xxx, vestlusest selgus, et S.I öösiti objektil tehnikat, kuid hommiku tulid teised töölised tööle oli ti peale seda kui S.I

´il võimalus käia kodus, et puhata. S.I oli korduvalt käinud kodus, kuid millisel aadressil seda tööandja öelda ei osanud. Seoses sellega pole teada miks S.I ei

ilmunud ega elanud talle määratud elukohas.

Lähtuvalt ülaltoodust on näha, et S.I on rikkunud registreerimis kohustust, vahetanud elukohta ilma, et oleks eelnevalt taotlenud luba, on elukohast lahkunud kauemaks kui

15 päeva ja teda on välja arvatud sotsiaalprogrammist LOP, kuna ei saanud temaga läbi viia individuaaltunde. Antud rikkumised näitavad, et ta ei ole korrektselt täitnud kohtupoolt määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Samuti on S.I´iga vesteldud alkoholi tarvitamisest ning sellega kaasnev vitamise atest tagajärgedest. Vestlustes on kinnitanud, et mõistab alkoholi tar tagajärgi ja kinnitas, aasta lõpus osalenud et ei tarvita alkoholi. Samuti on eelmise Liiklusohutusprogrammis, kus käsitleti alkoholi tarvitamist ja joobes juhtimist. Kuid vaatamata läbiviidud sekkumistele S.I ei ole enda jaoks teinud järeldusi varasematest vigadest vaid jätkab seadusrikkumisi mis käsitlevad alkoholi tarvitamist ja joobes juhtimist.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb S.I-le kuna S.I rikkub teadlikult määratud karistuse täitmisele pööramist talle määratud kohtustust mitte tarvitada alkoholi ega tunnista oma süü alkoholi tarvitamises ja joobes juhtimises. Ta rikkus registreerimiskohustust, vahetas elukoha ilma eelneva loata ja lahkus elukohast kauemaks kui 15 päeva.

Kohtuistungil

S.I selgitas, et tunnistab toimepandud rikkumisi. Tunnistab katseajal alkoholi korduvat tarvitamist, kuid ei oska seda seletada. Ütles vaid, et perekonnas on suured probleemid.

Samuti ei oska seletada teisi rikkumisi registreerimisele mitteilmumist, elukohast ilma loata –

lahkumist. Töökoha vahetamisest väidetavalt unustas öelda ametnikule. Seletas, et pani ennast kirja psühholoogi juurde ja selleks on saatekiri juba olemas.

Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. Täiendas, et peale erakorralise ettekande esitamist pani S.I järjekords e rikkumise toime, nimelt 19.05.2017 telefonivestluses süüdimõistetuga tekkis ametnikul kahtlus, et S.I on joobes, teda paluti tulla kr.hooldusosakonda, kus tuvastati joove 1,56 mg/l.

Oma tarvitamist põhjendas sellega, et kodus on probleeme, tarvitas 2 õlut. Kuna sel päeval seletust võtta ei saanud, paluti ilmuda 22.05 võeti .2017 esindusse. 22.05.2017 S.I-ga

ühendust, et tuletada meelde, et oli kokku lepitud registreerimine, sõnas, et ta on meeles, kuid

füüsiliselt ja majanduslikult esindusse ilmuda ei saa, ütles, et ilmub 23.05.2017. 23.05.2017 S.I ei ilmunud esindusse, võetud ühendust et ei saa tulla, kuna on tööl, ütles, et , selgitas,

5(6)

peale kella 16 jõuab esindusse. Sel päeval samuti ei ilmunud. Ei ilmunud ka 23.05.2017 sotsiaalporogrammi, mis toimus aadressil xxx. Tegemist on liiklusohutuse programmiga, kuhu isik on suunatud juba teist korda.

kell 9.12 ilmus S.I ametniku Täna (s.t istungipäeval)

palvel esindusse, kus tal tuvastati alkoholijoove 0,118 mg/ l kohta. Seletas, et on tarvitanud palderjanilaadset ravimit paar lusikat. 19.05.2017 joobes olekus esindusse ilmumise kohta seletas, et laps oli haige ja võttis palderjanitaolist ravimit, mõned lusikad, alkoholi ei tarvitanud (tl 117). 22.05.2017 ei ilmunud, sest estis kella 7- tööpäev k 19ni , samadel põhjustel ei ilmunud

programmi, kuna oli tööl. Selgus, et S.I ilma eelneva loata vahetanud töökohta.

Käesoleval ajal töölepingut esitada ei olnud, kuna juhatajat ei ole tööl, pole olnud võimalust töölepingut saada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud

materjalidega, kaitsja esitatud dokumentaalsete tõenditega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S.I-le Viru Maakohtu 26.01.2016 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele.

Kohus loeb tõendatuks, et ei täitunud KarS § 75 lg 2 p 2 S.I alusel talle kohtu

poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. 5.02.2017 Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest (tl 103-104 05.02.2017 S.I tuvastati positiivne ) nähtub, et

reaktsioon alkoholile. Mõõtmise tulemus – aldus väljahingatavas õhus 0,24 alkoholi sis mg/l.

05.02.2017 05.02.2017 S.I tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et mõõdeti saldus väljahingatavas õhus 0,22 alkoholi si mg/l. Samuti 19.05.2017

alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt tuvastati S.I

’il alkoholijoove 1,56 mg/l (tl 120) ja 24.05.2017 alkoholijoove 0,118 mg/l (tl 118).

Süüdimõistetu seletused alkoholi korduva tarvitamise kohta (pereprobleemid, võttis palderjanitaolist ravimit) ei ole veenvad.

Peale seda registreerimislehelt (tl 82, 121 30.08.2016, 16.12.2016, 27.01.2017, ) nähtub, et 13.02.2017, 22.05.2017, 23.05.2017 S.I ei ilmunud registreerimisele, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuetilmuma kriminaalhooldaj Osa a määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. puudumiste kohta ei olnud isikul esitada tõendeid mõjuva põhjuse olemasolu kohta.

27.01.2017 kodukülastuse lehelt (tl 95) nähtub, et ei ela katseajaks määratud S.I

elukohas aadressil: xxx Peale alates 16.01.2017. Luba elukoha vahetamiseks ei ole ta küsinud.

seda 2017 märtsi lõpust kuni aprilli keskpaigani ei viibinud määratud elukohas (tl 107). Seega rikkus talle KarS

§ 75 lg 1 p 1, 4 ja määratud tingimusi.

Oma 24.05.2017 seletuses (tl 115) tunnistab S.I ka töökoha vahetamist ning ametniku seletuste järgi ei küsinud S.I selleks eelnevat luba, millega on samuti rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Liiklusohutuse sotsiaalprogrammi registreerimisleht (tl 119), kinnitab, et 23.05.2017 ei ilmunud S.I sotsiaalprogrammile.

Kõige rangemaks rikkumiseks võib aga pidada uue samalaadse õigusrikkumise väärteo -

toimepanemist katseajal, s.o 5.02.2017 LS § 224 lg 1 järgi (s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), mille eest karistati S.I 400-eurose rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (tl 110).

6(6)

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus

S.I suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

S.I on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi ning näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust.

S.I suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades

S.I itumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma senist kä

täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.

Kohus leiab, et S.I on rikkunud talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelu, registreerimisnõuet ega küsinud luba elukoha vahetamiseks ja elukohast lahkumiseks ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus –

27 päeva

6 kuud vangistust

tuleb pöörata täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik