3-17-793/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-793

Määruse kuupäev

23. mai 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

e kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

4. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale.

Asjaolud

1. esitas 09.04.2017.a Tartu Halduskohtule järgmise kaebuse:

- kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest;

- kõik kaebaja väited, põhjendused ja nõuded on väga üksikasjalikult välja toodud tema

kaebuses nr 6-16/2-1, kaebaja palub nendega arvestada ja ei pea vajalikuks neid korrata;

- kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega;

- kaebaja palus koopiat.

Muu sisu kaebusel puudus.

2. Tartu Halduskohus jättis 25.04.2017.a määrusega kaebuse käiguta ja määras kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks - kaebuse nõude väljatoomiseks - tähtaja 7 seitse päeva alates

määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas, et kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi

kõrvaldanud, on kohtul õigus kaebus tagastada.

3. Kaebaja sai punktis 2 nimetatud määruse kätte 28.04.2017, seega tuli kaebuse puudused

kõrvaldada hiljemalt 05.05.2017. Kaebaja ei ole määrusele vastanud ega puuduseid

kõrvaldanud.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse,

kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. HKMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue. HKMS § 37 lg 2

alusel saab kaebusega nõuda:

-

haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus);

-

haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus);

-

haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus);

-

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus);

-

haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus);

-

haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õigusliku

suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

HKMS § 41 lg 1 alusel määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.

Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada

nõude piire.

6. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millise nõude ta kohtule esitab. Tegemist on

puudusega, mis takistab kaebuse läbivaatamist. Halduskohus ei saa kaebaja nõuet ise tuletada

kaebuses viidatud dokumentidest. Kaebaja võib kaebuse põhjenduste osas küll viidata

kaebusele lisatud või kohtule kättesaadavale dokumendile, kuid kaebaja nõue peab olema

kaebuses selgelt välja toodud.

Kuna kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p 5 nõudele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul puudust kõrvaldanud ja puudus takistab asja läbivaatamist, tuleb kohtul kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

8. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.

9. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust

ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust

saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et

taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub

üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist.

Kaebaja soovib ärakirja dokumendist, mille ta ise koostas ja kohtule edastas, mille sisu on

kaebajale teada ning millest kaebajal oli endal võimalik teha ärakirju (sh käsikirjalist ärakirja).

Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks. Kohus jätab kaebaja

taotluse kaebuse ärakirja saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik