4-17-1736/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4)

4-17-1736

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1736 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. mai 17. 20 a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik F.S (ik xxx), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata Harju Maakohtu 8. 2017. mai .

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on evalt VTMS § lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. tulen -st 198

MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Politseiliiklusmenetlustalituse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 20.02.2017. a otsuse

liiklusseaduse ga väärteoasjas nr 2302,16,017676 määrati F.S-ile § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 alusel

karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

2. 21.03.2017. a saatis F.S Harju Maakohtule e-kirja, milles teatas soovist viidatud otsust vaidlustada. 29.03.2017. a esitas F.S kaebuse, milles vaidlustas nimetatud otsuse.

3. Harju Maakohtu 11.04.2017. a F.S-i määrusega jättis kohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel

kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.02.2017. a otsuse le väärteoasjas nr 2302,16,017676 läbi vaatamata ning

tagastas kaebuse esitajale, kuivõrd kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaega. F.S

esitas kaebuse raames ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid põhjendas kaebetähtaja ennistamise taotlust üksnes selgitustega 21.03.2017 kirja lakoonilisuse (VTMS § 115 . a saadetud enõuetele mittevastavuse) kohta. Ent ka kõnealune e kiri oli saadetud pärast kohtuvälise menetleja - otsuse jõustumist.

4. F.S esitas 26.04.2017. a riigi õigusabi taotluse, milles taotleb riigi õigusabi Harju Maakohtu 11.04.2017. a

määrusele määruskaebuse esitamiseks.

Maakohtu määrus

2(4)

5. Harju Maakohus jättis 08.05.2017. a määrusega F.S-i taotluse riigi õigusabi

saamiseks Harju Maakohtu 11.04.2017. a määrusele määruskaebuse esitamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et RÕS § 15 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras.

RÕS § 13 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saamise taotlusele lisab füüsilisest isikust taotleja enda

allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatist oma majandusliku seisundi kohta ei pea

lisama kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes taotleb endale kaitsja määramist, ega lapse elatise

asjas õigusabi taotlev laps. Käesoleval juhul isiku majanduslikku seisundit iseloomustavaid tõendeid taotlusele lisatud ei ole.

Kuigi F.S ei esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta, ei asu kohus antud juhul hindama taotleja majanduslikku seisundit. Kohus , et kuigi märkis

riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse.

RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

Esiteks leidis kohus, et antud juhul ei ole tegemist keeruka väärteoasjaga ning kaebuse esitamisega saab hakkama ka õigusteadmisi mitteomav isik. Kohtu hinnangul on F.S võimeline

ise kaitsma oma õigusi ja suuteline esitama määruskaebuse. Teiseks

kohus leidis, et F.S-i

määruskaebust Harju Maakohtu 11.04.2017 määrusele ei saada edu alljärgnevatel . a põhjendustel. VTMS § 114 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise m kohaselt tehtud otsuse peale. enetleja poolt VTMS § 73 lg 1 VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse

kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja

juures kättesaadav. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg

viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. KrMS § 171 lg 5 kohaselt

kui kuudes arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev

esimene tööpäev. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on

äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutu

s, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigi õigusabi taotluses esitatud probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi

taotletakse, märkis , et esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale hilinenult F.S selles esinenud kahe kuupäeva tõttu. sõnul sai ta aru, et jõustumise kuupäev 21.03. F.S-i

on ühtlasi ka kaebuse esitamise tähtaeg. Esitatud põhjenduste kohaselt on ilmne, et tähtaja ennistamiseks puudub KrMS § 172 tulenev alus.

Väärteoprotokollist nähtub, et otsus oli menetleja juures kättesaadav alates 03.03.2017. a. Seega

VTMS § 114 lg 4, KrMS § 171 lg 5 kohane tähtaeg saabus 20.03.2017.

a. F.S

kinnitas oma allkirjaga väärteoprotokolli koopia kättesaamist oma allkirjaga. Kohtuvälise

menetleja otsusest nähtuvalt oli otsuses märgitud kaebuse esitamise tähtajaks 20.03.2017. a.

Otsuses on samuti märgitud, et Otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 21.03.2017. a. Tulenevalt väärteoprotokollist ja otsusest pidi isikule olema arusaadav edasikaebetähtaeg, s.o 20.03.2017.

a.

Kohtu hinnangul on protokollis märgitud otsuse kättesaadavuse tähtaeg ja otsuses märgitud

edasikaebe viimane tähtaeg ning edasikaebamata otsuse jõustumise tähtaeg üheselt mõistetav. Eeltoodust johtuvalt kohus jättis õigusabi saamiseks rahuldamata. F.S-i taotluse riigi

Määruskaebus

3(4)

6. , et ta Maakohtu määrusele esitatud määruskaebuses märgib F.S tõesti ei oska

täpsemalt põhjendada ega esitada selgitusi selle kohta, miks ta esitas kaebuse kohtule alles 21.

märtsil. Ta ei saa üldse mitte midagi aru enda õigustest ega kohustustest siin asjas. Sellepärast

palub sabi korras kaitsjat, et saaks vaidlustada politsei otsust. Ta ei ole endale siiski riigi õigu selleks piisavalt tark, millest annab tunnistust ka see, et ta eksis algse kaebuse esitamisel. Sooviks esitada täht selt ja õigesti sõnastada. Tal aja ennistamise taotlust, kuid ta ei oska seda asjakoha endal advokaadi palkamiseks rahalised võimalused puuduvad.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. tulenevalt - 1 on Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et RÕS § 15 lg st

kohtumenetluse käigus esitatud taotlust riigi õigusabi saamiseks pädev lahendama asja menetlev

kohus, siis kuivõrd määruskaebuse lahendamine kuulub ringkonnakohtu pädevusse (sõltumata asjaolust, et kaebus esitatakse maakohtu kaudu), oleks ringkonnakohus pidanud ise riigi õigusabi

taotluse ka lahen lahendas ja ringkonnakohus dama. Kuivõrd aga maakohus vastava taotluse

maakohtu põhjendustega taotluse lahendamisel ka nõustub, leides, et riigi õigusabi andmiseks käesoleval juhul al maakohtu määruse vaidlustamiseks us puudub ning F.S-ile oli viidatud

tagatud ka kaebeõigus, ei pea ringkonnakohus mõistlikuks ega põhjendatuks tühistada maakohtu

määrust selleks, et asuda ise uut määrust sama põhjendus menetlusotsustuse ja sarnaste tega tegema. Ringkonnakohus leiab seega kokkuvõtvalt, et riigi õigusabi olukorras, kus maakohus

taotluse lahendas, jättes põhjendatult riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ei ole alust maakohtu

määruse tühistamiseks, kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus F.S-ile riigi õigusabi määramiseks Harju Maakohtu 11.04.2017. a määrusele määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht selles on alljärgnev.

F.S on esitanud koos riigi õigusabi taotlusega ka majandusliku seisundi teatise.

Maakohus on sellest lähtuvalt põhjendatult märkinud, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks

eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui Nimelt, taotleja on i

se võimeline kaitsma oma õigusi ning kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. ohus märgib sarnaselt maakohtuga Ringkonnak , et antud juhul ei ole tegemist

sedavõrd keeruka väärteoasjaga, mille puhul ülikooli

haridust omandav isik ei suudaks kaebuse esitamisega ise hakkama saada ja vältimatult vajalik oleks kaasata õigusalaseid eriteadmisi omav isik. Seda enam, et kaebuse esitamise pidi F.S-ile kohtuvälise menetleja otsusele ks ettenähtud tähtaeg

olema -st 4, üheselt arusaadav, sest lisaks asjaolule, et see tuleneb VTMS § 114 lg nähtus see otseselt ja sõnaselgelt ka kohtuvä õigusalaseid lise menetleja otsusest. Samuti ei vaja isik eriteadmisi tähtaja ennistamise taotlus , kuivõrd selle esitamine sõltub vaid sellest e esitamiseks , kas isikul esinesid m hjuse õjuvad põ d kaebetähtaja möödalaskmiseks, mis on kaebetähtaja ennistamise

aluseks. Kui aga isik oma ebapiisavate

teadmiste tõttu esitab kaebuse või taotluse, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, siis on kohtul alati võimalik jätta kaebus või taotlus käiguta ja anda

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu puudused kaebuse vormi või ka sisu osas ei ole aluseks

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja seega ka õigusabi andmiseks nõuetekohase aluseks isikule

kaebuse esitamiseks lahendite vaidlustamisel ja . Küll aga peab järgima kaebetähtaegu kaebetähtaja

möödalaskmist ei saa põhjendada õigus teadmiste puudumisega, sest tähtajad pelgalt alaste eri mingite toimingute tegemiseks on tulevad ette ja rakenduvad ka kõikidele üheselt arusaadavad ning igapäevaelu kõikides valdkondades. Sisuliselt möönab ka F.S ise, et ta ei oska selgitada, miks ta ei esitanud kaebust ega ei saa F.S kohtuvälise menetleja otsusele tähtaegselt. Se

olla mingeid mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks ja olukorras, kus

kaebetähtaega on möödalastud pole esitatud tähtaegselt, tuli maakohtul jätta sellin ja kaebus

e

kaebus läbi vaatamata. Antud juhul ei saaks olukorda kuidagi muuta ka kaitsja kaasamine menetlusse, mistõttu olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb taotlejal ei saa antud juhul , sest riigi õigusabi võimaldamisel vaidlustamaks maakohtu 11.04.2017. a lahendit kaitsja poolt, ei

4(4)

saaks kõrgemalseisev kohus jõuda sukohale kaebetähtaja möödalaskmise maakohtust erinevale sei

ja seega ka kaebuse

. läbi vaatamata jätmise põhjendatuse osas Seega tuleb kokkuvõtvalt asuda

seisukohale, et maakohus jättis F.S-i taotluse riigi õigusabi kohta põhjendatult saamise rahuld ei saa antud juhul amata, kuivõrd F.S olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi

taotleb. t tul alus selle Kuivõrd maakoh u määrus on põhjendatud, puudub ringkonnakoh tühistamiseks.

8. Eeltoodu alusel ning juhindudes

RÕS § 7 lg 1 p ätab ringkonnakohus - st 1 ja 2, j de Harju

Maakohtu 8. mai 2017 muutmata ja F.S-i . a määruse esitatud määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola