3-17-533/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-533 Haldusasi AN taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – AN Puudutatud isik – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AN määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-

533 resolutsiooni punkt 2.

3. Rahuldada AN esialgse õiguskaitse taotlus.

4. Kohustada Tallinna Vanglat hoiduma AN suhtes kohaldatud kartserikaristuste täitmisele pööramisest viie ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 07.03.2017 Tallinna Vanglale vaide, milles palus kohustada vanglat võimaldama tal viibida kartserikaristuste kandmise vahepeal tavarežiimil, sest pidev kartseris viibimine kahjustab tema tervist ja inimväärikust.

2. AN esitas 08.03.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat võimaldama tal viibida kartserikaristuse kandmise vahepeal mõistliku aja jooksul tavarežiimil. Taotluse kohaselt on AN viibinud kartseris järjestikku 44 ööpäeva. See kahjustab taotleja inimväärikust ja tervist. Ka kartserikamber ei vasta nõuetele – tualetinurgal puudub sein, akna mõõdud ja ventilatsioon ei vasta nõuetele, akendel on ees võred, päevavalgust ei ole piisavalt, kamber on niiske.

3-17-533 2(5)

3. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Ei ole välistatud, et AN-l võib esineda esialgse õiguskaitse vajadus. Teatud tingimustel võib pikaajaliselt kartseris viibimine olla õigusi rikkuv ning tuua kaasa hiljem kõrvaldamatuid tagajärgi. Samas on Tallinna Vangla 15.03.2017 vastuses selgitanud, et enne iga distsiplinaarkaristuse käskkirja andmist on AN tervise osas küsitud seisukohta meditsiiniosakonnalt. Meditsiiniosakonna juhataja kinnitusel ei esine AN-l selliseid kaebusi, mis kartserikaristuse kandmise välistaksid. Olukorras, kus vangla arsti hinnangul ei vaja taotleja kartserisse istepotti ega pea viibima lamamisrežiimil, on taotleja viited puude olemasolule asjakohatud.

Mitmete haldusasjade raames kohtule esitatud AN tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt on taotleja käinud regulaarselt arsti vastuvõttudel, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et võimalikud tervisemured (sh isiku psüühikat puudutavad vaevused) oleksid jäänud tähelepanuta. AN on kartseris viibinud alates 24.01.2017, kuid see on lühiajaliselt katkenud 01.02.2017 tema viimisel Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ning 06.02.2017 tagasitoomisel Tallinna Vanglasse. Seega on AN ilma vaheaegadeta Tallinna Vangla kartserikambris viibinud alates 06.02.2017, s.o 20.03.2017 seisuga 43 päeva.

Esialgse õiguskaitse taotluse asjaolud ei anna alust pidada 43 päeva pikkust kartserikambris viibimist ilmselgelt õigusvastaseks. Tallinna Vangla esitatud fotodelt ei nähtu, et kartserikambri nr 84 tingimused oleksid sellised, mis välistaksid kinnipeetava selles kambris hoidmise. Esitatud andmetest nähtuvalt oli vähem kui kaks nädalat tagasi (10.03.2017) toimunud mõõtmiste ajal nii kartserikambri temperatuur (21°C) kui õhuniiskus (29,1%) nõuetele vastavad. Sellist õhuniiskust saab pidada tavapärasest kuivemaks, kuid mitte nii madalaks, et tekiks kahtlus selle õiguspärasuses.

Mõõtmistulemusi arvestades ning keskkütte olemasolu silmas pidades ei saa AN väidet liigniiskuse ning hallituse osas pidada usutavaks. Usutavad on vastustaja selgitused ventilatsiooni toimimise osas, kuna väidetava puuduliku ventilatsiooni korral peaks ka õhuniiskus olema oluliselt suurem. On usutav, et juhul kui isik ka ise piisava hoolikusega tualettruumi puhastab ning hoiab seda igapäevaselt korras, on võimalik ebameeldiva lõhna levikut ära hoida. Kuna AN viibib kartserikambris üksi, ei saa WC ukse või varjava seina puudumine tema õigusi rikkuda.

Kuigi loomuliku valguse ligipääs võib akna ette kinnitatud metallvõre tõttu olla osaliselt takistatud, ei tingi see esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Vastustaja kinnitusel on 2013. aastal kartserikambri valgustuslahendust uuendatud ning selle tulemusel on kambri kunstlik valgustus paranenud. Vangla kinnitusel ei ole AN varasemalt esitanud ka pöördumisi seonduvalt valgustustingimustega.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AN esitas Tallinna Halduskohtu 20.03.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus. Tervisekaardil on uued sissekanded tema meditsiiniliste vajaduste kohta. Samuti jäi taotluse esitaja kartseris viibides haigeks. Vangla on teadlikult AN- lt ära võtnud elastiksideme ja puhkamisvõimalused, samuti on määruskaebuse esitajal tekkinud hulgaliselt muid tervisehädasid. AN palub tutvuda ka haldusasja nr 3-17-550 materjalidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-533 3(5)

5. AN maksejõuetus on halduskohtu 20.03.2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 tuvastamist leidnud. Ringkonnakohus jätkab AN-le halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmist ja võtab määruskaebuse menetlusse.

6. Tallinna Vangla 11.04.2017 vastusest nähtub, et AN vaie on praeguseks ajaks lahendatud ning Tallinna Vangla on 05.04.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/95-2 jätnud esitatud vaide rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on AN esitanud 13.04.2017 kaebuse vaideotsuse vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-17-799). See kaebus on Tartu Halduskohtu menetluses. Esialgse õiguskaitse kohaldamine taotluse alusel, mis oli esitatud vaidemenetluse ajal, on jätkuvalt võimalik (HKMS § 249 lg-d 2 ja 4).

7. Tallinna Vangla 15.03.2017 ja 11.04.2017 vastustest nähtub, et AN on viibinud kartserirežiimil 24.01.2017–06.02.2017, 08.02.2017–20.03.2017 ja 28.03.2017 kuni praeguseni. Sealjuures viibis AN kartserirežiimil esmalt 15 päeva (24.01.2017–06.02.2017) ja seejärel tavarežiimil 3 päeva (06.02.2017–08.02.2017). Määruskaebuse esitaja jätkas kartserikaristuse kandmist 09.02.2017–20.03.2017, s.o järjestikku 40 päeval. Seejärel viibis AN 20.03.2017–28.03.2017, s.o 9 päeva tavarežiimil. Alates 28.03.2017 kuni praeguseni kannab AN taas kartserikaristust. Eeltoodust nähtuvalt on AN viibinud järjestikku kartserikambris praeguseks ligi kaks kuud ning sellele eelnevalt lühikeste vaheaegadega täiendavalt pikemate perioodide jooksul. Alates 28.03.2017 ei ole taotluse esitaja saanud viibida tavarežiimil.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kartserikambri tingimused ei ole sellised, et neid saaks pidada määruskaebuse esitaja inimväärikust alandavaks või need tingiks kartserikaristuste täitmisele pööramise peatamise. AN ei ole määruskaebuses esitanud selliseid väiteid, mis annaks alust halduskohtust erinevale seisukohale asumiseks. Kartseri sisetemperatuur 21oC vastab nõuetele, kuivõrd on üle 18oC (Vabariigi Valitsuses 04.02.2005 määruse ,,Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ (määrus) p 7).

Kartserikambri õhuniiskuse protsent (29,1%) on küll alla määruse p-s 8 sätestatud optimaalset taset (40–60%), kuid see ei anna alust pidada kartserikambri tingimusi õigusvastaseks. Halduskohus märkis õigesti, et AN on heitnud ette liigniiskust kambris. Mõõtmistulemustest nähtuvalt ei ole aga kambri puhul liigniiskus probleemiks. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 27.02.2017 otsuse nr 3-14-50770 p-s 13 leidnud, et madalat õhuniiskuse protsenti kartserikambris ei saa pidada õigusvastaseks (sealjuures hindas ringkonnakohus just kartserikambri nr 84 tingimusi). Kambri ventilatsiooni osas on vangla selgitanud, et see toimib läbi seina ülaossa ehitatud ventilatsiooniava, samuti saab avada akna õhutusava. Sellise ventilatsiooni kasutamisel ei ole usutav, et tagatud ei ole inimese elutegevuseks vajalik õhuhulk ja selle ringlus.

Ka ei ole alust pidada kambri tingimusi õigusvastaseks valgustuse osas. Kartseris on olemas nii aken kui ka kunstliku valguse allikas. Vangla on selgitanud, et alates 2013. aastast on pidevalt kartserikambri valgustuse tingimusi parandatud ning kartserikambri valgustihedus on hinnanguliselt kuni 300 luksi.

Aasia-tüüpi WC kasutamine ning eraldussseina puudumine ei ole iseenesest õigusvastased. Üksnes kartseris viibimisega kaasnevate paratamatute ebamugavuste tõttu ei ole põhjust pidada kartserikambri tingimusi inimväärikust alandavaks.

9. Vangistusseadusest (VangS) ei tulene piirangut, millise perioodi vältel järjestikku võib kinnipeetav viibida kartserirežiimil. VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab üksnes, et konkreetse distsiplinaarkaristuse raames võib kinnipeetavale määrata karistuseks kartserisse paigutamise

3-17-533 4(5) kuni 45 ööpäevaks. Seevastu ei ole Riigikohus 21.03.2013 otsuse nr 3-3-1-79-12 p-s 10 pidanud õigusvastaseks seda, et kinnipeetav viibib kartserirežiimil erinevate distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise korral järjestikku üle 45 päeva.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on AN-l veel mitu ära kandmata kartserikaristust ning tal tuleb viibida kartserirežiimil kuni vanglast vabanemiseni (15.06.2017). Siiski ei saa tõsikindlalt väita, et kõik AN-le määratud kartserikaristused pööratakse järjestikku täitmisele. Nii võib kohus või vangla otsustada mõne karistuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise. Ka edaspidi võib ette tulla perioode, kus AN viibib kartserikaristuste kandmise vahepealsel ajal tavarežiimil.

Siiski on AN-l esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseta on võimalik, et kinnipeetavat hoitakse kartserirežiimis kuni vanglast vabanemiseni, viimata teda vahepeal ajutiselt tavarežiimiga kinnipidamistingimustesse.

10. AN nõuet ei saa pidada ka perspektiivituks. Ülemäära pikka aega kestva kartserirežiimis hoidmisega võidakse kahjustada kinnipeetava inimväärikust. Kartserisse paigutamine on siiski mõeldud lühiajaliseks abinõuks. Kui kartseris viibimise perioodid on pikad ning jätkuvad lühikeste vaheaegadega, on võimalus kinnipeetava psüühika kahjustamiseks suur. Kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust (VangS § 41 lg 1). Sellist ohtu ei ole võimalik täielikult ära hoida ka perioodiliste arstlike ülevaatustega.

11. Tallinna Vangla on 15.03.2017 vastuses kohtunõudele selgitanud, et enne iga distsiplinaarkäskkirja andmist ja karistuse määramist küsitakse meditsiiniosakonnalt arvamust, kas AN tervislik seisund võimaldab tal kartserikaristust kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust selles vangla väites kahelda. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna 27.02.2017 kinnitusest ja 14.03.2017 meditsiinikaardi väljavõttest ei nähtu, et AN tervislik seisund ei võimaldaks tal kartserikaristust kanda. Ka ei nähtu meditsiiniosakonna tõenditest, et AN-le oleks näidustatud elastiksideme kandmine või lamamisrežiim. Lisaks on vangla kinnitanud, et määruskaebuse esitaja haigestumise korral katkestati ka kartserirežiim (20.03.2017–28.03.2017). Selline terviseseisundi hindamine ei ole aga piisav väga pikka aega kestva kartserikaristuste kohaldamise korral.

12. Kartserirežiimilt vabastamine kartserikaristuse kandmise ajal kahjustab avalikku huvi, mis seisneb vajaduses tagada vangla julgeolek. Kinnipeetav, kes oma käitumisega süsteemselt rikub vanglas kehtivaid nõudeid, võib tavarežiimil kinnipidamise ja seeläbi teiste kinnipeetavatega kokkupuutumisel mõjutada ka nende kinnipeetavate käitumist allumatuks ja kutsuda oma käitumisega üles mitte täitma vanglas kehtivaid nõudeid.

Arvestades kartserirežiimil kinnipidamise senist pikaajalist kestust, leiab ringkonnakohus, et kuigi halduskohtu määruse tegemise ajaks ei olnud järjestikune kartserirežiimil kinnipidamine muutunud suure tõenäosusega õigusvastaseks, on praeguseks kartserirežiimil kinnipidamine kestnud juba sedavõrd pikka aega lisaks varasematele pikematele perioodidele, mil AN hoiti kartserirežiimil, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on muutunud põhjendatuks.

Ringkonnakohus keelab seetõttu esialgse õiguskaitse korral Tallinna Vanglal AN edasise jätkuva kinnipidamise kartserirežiimis viie ööpäeva vältel alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata kartserikaristuste täitmist.

3-17-533 5(5)

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe