1-17-4950/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4950 (17259000132) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kriminaalasi

J.K

KarS süüdistatuna § järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

J.K, isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti

Vabariigi kodanik; haridus; emakeel eesti keel; põhi

töökoht varem väärteokorras karistamata; xxxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral, 24.11.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 2 kuud 17 päeva vangistust tingimisi KarS § 73 alusel 1 aasta kuulise katseajaga. Lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks; tõkend – puudub RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹

- 2565 , 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

J.K

10 ( kuud süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista kümme) vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 24.11.2015 mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud äeva vangistust võrra ja mõista

17 p

liitkaristuseks 1

17 (seitseteist) st. (üks) aasta päeva vangistu KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 377 (kolmesaja seitsm tunni ekümne seitsme) üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise täht määrata 18 ajaks (kaheksateist) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.K

Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid: -

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-

, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on

J.K kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 162,72 eurot (ükssada kuuskümmend kaks eurot 72 senti) riigituludesse vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.K-lt menetluskuluna sundraha

705 (seitsesada viis eurot riigituludesse. ) KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada J.K tasuda menetluskulud kokku summas 867,72 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 72,31 eurot.

Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700036889 ning selgitus: „J.K, 1-17-4950, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte prokurörile J.K-le, saata teadmiseks kaitsjale ja ning saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS J.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 04.03.2017 kella

22.10 paiku Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 80. kilomeetril mootorsõidukit xxxx xxxx registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARAF-0024 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,27 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse J.K alkoholjoobes olevaks isikuks.

Seega J.K , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 24.11.2015 mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 17 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 17

päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 377 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.K kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 l ud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.K g-s 1 tood . käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.K on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

J.K tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 705 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 162,72 eurot Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud kokku summas 867,72 . eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates igakuiselt kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt 72,31 eurot kuus.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp