2-17-6789/6

2-17-6789/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2017-05-23

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

Tsiviiltoimik 2-17-6789 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 23. mai 2017 Tsiviiltoimik 2-17-6789 Nõue Karina Katunina versus Vladimir Katunin abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Karina Katunina (isikukood xxxx) Kostja Vladimir Katunin (isikukood xxxx) Kohtuistungi toi...

Tsiviiltoimik 2-17-6789

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse kuupäev 23. mai 2017

Tsiviiltoimik

2-17-6789 Nõue Karina Katunina versus Vladimir Katunin

abielulahutuse nõudes

Menetlustoiming Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Karina Katunina (isikukood xxxx)

Kostja Vladimir Katunin (isikukood xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 23. mai 2017 Tallinn,Tartu maantee kohtumaja avalik istung

Tsiviiltoimik 2-17-6789

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi. 2. Lahutada abielu, milline on sõlmitud 15. novembril 2016 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis Karina Bugar (isikukood xxxx) ja Vladimir Katunin (isikukood xxxx) vahel ja mille kohta on koostatud abieluakt, kanne nr xxxx. 3. Taastada Karina Katuninile lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi xxxx. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus Hagejale tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmend) eurot. Poolte muud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Asjaolud 28. aprillil 2017 esitas Karina Katunina kohtule hagi oma abikaasa Vladimir Katunini vastu abielu lahutamiseks. Pooled on abiellunud 15. novembril 2016 Tallinnas, mida kinnitab abieluakt, kanne nr xxxx. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab praegu hageja juures, st hageja elukohas.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud peatselt pärast lapse sündi. Pooled elavad eraldi. Poolte vahel puuduvad käesoleval ajal abielulised suhted. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Hageja palub abielu lahutada. Asja arutamiseks määratud kohtuistungil 23. mail 2017 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on poolte vahel katkenud lõplikult jaanuaris 2017.

Tsiviiltoimik 2-17-6789

Hageja leidis, et abielusuhete taastamine on välistatud ning hageja ei soovi mingil juhul leppida kostjaga. Hageja on veendunud, et ta soovib lahutust. Hageja palus hagi rahuldada ja abielu lahutada. Kostja kuulati üle samal kohtuistungil 23. mail 2017. Kostja võttis haginõude õigeks ja kinnitas poolte abielusuhete lõppemist jaanuaris 2017. Pooled avaldasid, et nad ei soovi kohtuotsust, millega abielu lahutatakse, vaidlustada apellatsiooni korras. Hageja soovis, et kohus taastaks pärast lahutust tema abielueelse perekonnanime. Samuti palus hageja, et temale tagastataks pool hagilt tasutud riigilõivust.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kostja on õigeks võtnud haginõude ja kinnitanud samuti nagu hageja, et poolte abielusuhted on tõepoolest lõppenud jaanuaris 2017 pöördumatult.

Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus ei pea võimalikuks anda pooltele leppimisaega, kuna hageja on kategooriliselt leppimise vastu. Hageja on kohtus ärakuulamise kestel korduvalt ja enesekindlalt kinnitanud, et välistab igasuguse leppimise kostjaga. Seetõttu peab kohus poolte lepitamist ebamõistlikuks ja võimatuks ning haginõude lahendamist vaid põhjendamatult venitavaks. Seega on kohtu arvates poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Hageja on veendunult kinnitanud, et ta ei taha temaga koos abielus olla, vaid soovib kindlalt lahutust.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on soovinud pooles ulatuses riigilõivu tagastamist.

Tsiviiltoimik 2-17-6789

Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Hageja on tasunud 28.04.2016 riigilõivu ükssada eurot enda kontolt XXXX rahandusministeeriumi kontole XXXX.

TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtunik /digitaalallkiri/ Raivo Einula