3-16-945/43 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-945

Otsuse kuupäev

23. mai 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Tallinna Vangla vastu isikuandmete

parandamise

taotluse

uueks

läbivaatamiseks

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.06.2017.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. esitas Tallinna Vanglale taotluse eemaldada tema isikuandmetest väide, justkui

oleks ta enne vangistust tarvitanud narkootikume (tl 99). Taotluse koostamise kuupäev on

31.01.2016 ja vangla registreeris selle 03.02.2016.

Tallinna Vangla jättis 02.03.2016.a otsusega nr 5-8/16/3421-2 (tl 100) kaebaja taotluse

rahuldamata. Vangla selgitas, et varasemalt kirja pandud informatsiooni ei saa olematuks teha,

kuid informatsiooni on täiendatud kaebaja praeguse väitega, et ta ei ole kunagi narkootikume

tarvitanud.

2. esitas punktis 1 nimetatud otsusele vaide, mille koostamise kuupäev on

13.03.2016 ja mille vangla registreeris 15.03.2016 (tl 101-102). Tallinna Vangla jättis

12.04.2016.a otsusega nr 5-15/16/147-2 (tl 103-104) vaide rahuldamata.

1

1

3. esitas 12.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles seda, et

rahuldatakse punktis 1 nimetatud taotlus ja eemaldatakse registrist valeandmed.

Väidetavalt on kaebaja 22.10.2010 toimunud vestlusel ise öelnud, et ta on tarvitanud

narkootikume. See ei ole õige. Sel kuupäeval ei toimunud kaebajaga mingit vestlust. Kaebaja

ei ole ühelgi vestlusel öelnud, et ta on tarvitanud narkootikume. Programmi „Eluviisitreening“

läbis kaebaja selleks, et kambrist natukenegi välja saada, see ei tõenda narkootikumide

tarvitamist. Kaebaja ei pööranud veale varem tähelepanu, kuna ta ei saanud talle esitatud

eestikeelsetest dokumentidest aru. Ekslikud andmed registris rikuvad kaebaja õigusi, kuna

need võivad avaldada negatiivset mõju kaebaja võimalusele ennetähtaegselt vabaneda.

4. Vastustaja palus oma 04.04.2017.a vastuses ja 26.04.2017.a täiendavas seisukohas jätta

kaebuse rahuldamata.

Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 02.02.2010. Kaebajale individuaalse täitmiskava

koostamise käigus viidi Tallinna Vanglas läbi esmane riskihindamine, sh viidi kaebajaga läbi

riskihindamise intervjuu. Intervjuu läbi viinud ametniku seletuse kohasaelt toimus intervjuu

22.10.2010 ning vestlusel väitis kaebaja, et tarvitas vabaduses paar korda nädalas kanepit ja

minevikus proovis kokaiini.

Kaebaja on temale koostatud individuaalsete täitmiskavadega ja selles sisalduva teabega

tutvunud. Kaebaja esitas väite valede andmete kohta esmakordselt 2014. aastal, kui ta mõistis,

et teave narkootikumide kasutamise kohta võib olla negatiivne asjaolu vabastamise

otsustamisel. Kuna kaebaja oli aastaid narkootikumide tarvitamise kohta käivast teabest

teadlik, kuid ei vaidlustanud seda sisaldavaid dokumente ja ei nõudnud väärinfo eemaldamist,

on Tallinna Vangla ametnikule riskihindamisel antud teave tõene. Wismari haigla tõend ei

näita, et kaebaja ei võinuks kunagi elus narkootikume tarvitada.

30.11.2010 paigutati kaebaja Viru Vanglasse. Kõik hilisemad riskihindamised, individuaalsed

täitmiskavad ja iseloomustused on koostatud Viru Vanglas. Isegi kui vastustaja eemaldaks

tema sisestatud andmed, ei oleks vastustajal võimalik eemaldada dokumente või teavet, mis

on koostatud Viru Vanglas.

Praeguseks on kaebaja vanglast vabanenud, seega üheksanda vangistuse ajal koostatud

dokumendid ja neis sisalduv teave ei avalda kaebajale enam mingisugust mõju.

Vastustaja ei nõustu sellega, et ta töötles vaidlusaluseid isikuandmeid õigusliku aluseta.

Riskihindamine, milles vaidlusalused andmed kajastuvad, koostati 2010.a oktoobris ehk enne

vangistusseaduse (VangS) § 51

muudatuste jõustumist. Andmete töötlemine

kinnipeeturegistris on ka täna seaduslik. Vabariigi Valitsuse 13.07.2004.a määrus nr 246

„Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ on Riigi Teataja andmetel kehtiv. Registri

põhimääruse preambul on küll pärast VangS § 51 muutmist ajakohastamata (preambul viitab

varasemalt kehtinud volitusnormile), kuid volitusnormiks on ka praegu VangS § 51 lg 3. Uus

volitusnorm katab täielikult eelmise volitusnormi sisu ja ulatust. Registri põhimääruses

reguleeritud küsimused on jätkuvalt tervikuna hõlmatud kehtiva vangistusseaduse

regulatsiooniga.

Kohtu seisukoht

5. Viru Maakohus tegi 16.03.2017.a kohtuasjas 1-10-5652 määruse, millega ta vabastas

kaebaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

2

2

käitumiskontrollile. Kohus määras kaebaja kriminaalhooldusele Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kaebaja karistusaeg oleks lõppenud 17.05.2018. Kohtumäärus jõustus 01.04.2017.a. Kaebaja

on vanglast vabastatud.

VangS § 51

ja 53

näevad ette vaidlusaluste andmete töötlemise muuhulgas

kriminaalhooldusaluse isiku kohta. See tähendab, et kaebaja vabastamine ei muuda kaebust

lubamatuks ning kohus saab kaebuse sisuliselt läbi vaadata.

6. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 21 lg 2 p 3 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda

kogutud andmete kustutamist või sulgemist, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel

lubatud.

Tartu Ringkonnakohus leidis praeguse kohtuasja raames toimunud määruskaebemenetluses, et

kaebaja isikuandmete töötlemisel võib puududa õiguslik alus. Ringkonnakohus märkis, et

eeltoodu valguses võib olla vajalik täpsustada kaebuse eset, samuti võib osutuda vajalikuks

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine Vabariigi Valitsuse 13.07.2004.a

(ringkonnakohtul ekslikult 07.11.2011.a) määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate,

karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri

pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 246) suhtes.

Kaebaja ei muutnud (täiendanud) kaebust omal algatusel Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2016.a

määruses sisalduvate juhiste põhjal. Kohus ei suunanud omalt poolt kaebajat kaebust muutma,

kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse üksnes konkreetsete ebaõigete

andmete parandamiseks kohustamise nõudes ning muude nõuete menetlusse võtmine ei oleks

praeguse asja raames võimalik olnud. Lisaks ei ole vastustaja töödelnud kaebaja isikuandmeid

õigusliku aluseta.

7. IKS § 14 lg 1 p 1 alusel on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta,

kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Isikuandmete töötlemise all mõistetakse IKS § 5

alusel muuhulgas ka isikuandmete kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist.

Vaidlusalused andmed koguti vastustaja väitel 22.10.2010. Sel ajal nägi nende andmete

töötlemise ette VangS kuni 31.05.2015 kehtinud redaktsiooni § 51 ja selle alusel kehtestatud

määruse nr 246 § 28 p 1, viimase kohaselt kantakse kinnipeetava poolt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta kinnipeeturegistrisse narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete tarvitamine enne kinnipidamist. Alates 01.06.2015 näeb vaidlusaluste

andmete töötlemise ette VangS § 53 lg 1 p 6, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregistrisse) kantakse andmed

kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas

tema sõltuvuskäitumise kohta. Eeltoodu tähendab, et vaidlusaluste andmete töötlemiseks on

järjepidevalt olemas olnud seaduses või seaduse alusel antud määruses sätestatud õiguslik

alus.

8. Isikuandmete töötlemisest tuleb eristada andmekogu pidamist, mida reguleerib avaliku

teabe seaduse (AvTS) 51 peatükk. AvTS § 431 lg 1 sätestab, et andmekogu on riigi, kohaliku

omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku

infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse

seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete

täitmiseks. AvTS § 433 lg 1 alusel asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud

õigusaktiga. AvTS § 435 lg 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu

pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate

3

3

andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused.

Kuni 31.05.2015 sätestas VangS § 51 lg 1, et Vabariigi Valitsus asutab riikliku andmekogu,

millesse kantakse andmed vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega

seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks (määruse nr 246 kohaselt kinnipeeturegister). Alates

01.06.2015 sätestab VangS § 51 lg 3, et Vabariigi Valitsus asutab määrusega kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk vangiregistri ja kehtestab

selle põhimääruse. Nii kinnipeeturegister kui ka vangiregister on andmekogud AvTS

tähenduses. Kinnipeeturegister asutati määrusega nr 246, vangiregistrit ei ole asutatud.

Kahtlemata on äärmiselt ebakorrektne, et 01.06.2015 jõustunud vangistusseaduse

redaktsioonis Vabariigi Valitsusele antud juhis andmekogu asutamiseks on tänaseni täitmata.

See, et vaidlusalused andmed ei kuulu andmekogusse, ei tähenda aga seda, et kaebaja

isikuandmete töötlemine toimus õigusliku aluseta. Vastupidi, alates 01.06.2015 on

vaidlusaluste isikuandmete töötlemine saanud varasemast tugevama õigusliku aluse, kuna

varem Vabariigi Valitsuse määrusest tulenev alus andmete töötlemiseks kinnipeetava

sõltuvuskäitumise kohta on sisse viidud seadusesse. Samuti on seaduses ette nähtud andmete

kogumise viis - andmekogusse kantakse andmed muuhulgas isikutelt saadud teabe või

vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel (VangS § 53 lg 2).

Kokkuvõttes oleks vangiregistri kui andmekogu moodustamine tähendanud andmetele teatava

vormi andmist, samuti oleks andmekogu põhimäärus reguleerinud andmekogu pidamise

korda. Alus isikuandmete töötlemiseks saab tuleneda ainult seadusest ning praeguses

kohtuasjas vaidluse all olevate andmete puhul see nii ka on. Isikuandmete töötlemist ei muuda

lubamatuks ja kaebaja seisukohast ei oma tähendust, kas andmete töötlemise vormiks oli

kinnipeeturegister või vangiregister või töödeldi vaidlusaluseid andmeid väljaspool

andmekogude koosseisu. Ka IKS § 21 ette nähtud andmesubjekti õigus vaidlustada oma

andmete töötlemine ei sõltu sellest, kas vastavad andmed kuuluvad andmekogu koosseisu või

mitte.

9. Kuni 31.05.2015.a rajanes määrus nr 246 kehtival volitusnormil. Alates 01.06.2015 on alus

vaidlusaluste andmete töötlemiseks ette nähtud seaduses. Seega ei puutu praeguse kohtuasja

lahendamisel asjasse, millises staatuses on määrus nr 246 alates 01.06.2015 ning puudub

vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

10. IKS § 21 lg 1 näeb ette andmesubjekti õiguse nõuda isikuandmete töötlejalt ebaõigete

isikuandmete parandamist. Eeltoodud nõude ongi kaebaja esitanud. Kaebaja väitel on

ebaõiged andmed selle kohta, nagu oleks ta enne kinnipidamist tarvitanud narkootikume.

Vaidlusalused andmed kujutavad endast kaebajaga toimunud vestluse dokumenteerimist.

Vastustaja väitel andis kaebaja need andmed 22.10.2010.a vanglaametnik Katriin Heina

(varasem perekonnanimi Savitš) poolt läbi viidud intervjuu käigus ning esimene dokument,

milles need kajastusid, on 03.12.2010.a riskihindamine (tl 85-86). Vastustaja on esitanud

kohtule vanglaametniku kirjaliku kinnituse vestluse toimumise ja sisu kohta (tl 118).

Vastustaja tugineb ka sellele, et vaidlusalused andmed on kajastatud mitmetes kaebaja kohta

koostatud dokumentides, mida kaebajale on tutvustatud: 03.12.2010.a ja 20.06.2011.a

individuaalsetes täitmiskavades (tl 15-16, 89) on kaebajaga seotud riskide hulgas nimetatud

narkootikumide kuritarvitamist.

4

4

11. Kaebaja tugines Wismari haigla tõendile (tl 98 pöördel), mille järgi kaebaja ei ole

pöördunud selle haigla poole seoses sõltuvusega alkoholist või narkootikumidest. See ei

välista aga seda, et kaebaja võis narkootikume tarvitada või vanglale sellekohaseid andmeid

anda.

Kaebaja väitis kaebuses (tl 1-2), et ta ei ole vaidlusaluseid andmeid kunagi andnud ning et

22.10.2010.a temaga mingit vestlust ei toimund. Kohus andis 05.04.2017.a määruses

kaebajale võimaluse seda seisukohta täpsustada - kas riskihindamise vestlust ei ole temaga

Tallinna Vanglas üldse toimunud või toimus see muudel asjaoludel, sel juhul millal, kellega ja

millise sisuga vestlus kaebaja andmetel toimus. Kaebaja kohtule täiendavaid andmeid ei

esitanud.

12. Kaebaja tugineb negatiivsele asjaolule, mida tõendada ei saa. Samas tuleb

menetlusosalisel ka negatiivsele asjaolule tuginemise korral muuta oma seisukoht usutavaks.

Kaebaja eituse usutavust kahjustab see, et kaebaja ei esitanud omapoolset versiooni

riskihindamise vestluse toimumise, selle aja ja vestlusel räägitu kohta. Kokkuvõttes on

vastustaja tõendid kaalukamad kaebaja väidetest ja tõenditest ning kohus loeb tõendatuks, et

kaebaja andis Tallinna Vanglas toimunud vestluse käigus vanglale andmed, mille põhjal ta oli

enne vangistust tarvitanud narkootikume. Sel juhul ei olnud tegemist ebaõigete andmetega.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule

kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja

mõistmata.

14. Kohus vabastas kaebaja 02.03.2017.a määrusega 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning

puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik

5

5