2-12-10232/144 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2017. a., Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-10232

Tsiviilasi

Nauvitsman OÜ hagi AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg

vastu

96 067,94

euro

ja

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

96 067,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899, asukoht

Tähe 106a, Tartu 51013)

hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Rene

Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003;

rene@advokaadid.ee)

kostja: AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg (registrikood

10086190, asukoht Sõbra 54, Tartu 50106)

kostja esindaja: advokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo

Robert

Sarv,

Pärnu

mnt

Tallinn

10141;

robert@robertsarv.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nauvitsman OÜ hagi Ehitusfirma Rand & Tuulberg vastu osaliselt.

2. Välja mõista AS-lt Ehitusfirma Rand & Tuulberg Nauvitsman OÜ kasuks XX.XX.XX

akti ja arve nr XXX alusel:

-

võlgnevus 4159,17 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 1828,03 eurot ja

-

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.05.2017 kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni.

3. Rahuldada Nauvitsman OÜ taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Tagastada tsiviilasjas nr 2-12-10232 Nauvitsman OÜ arveldusarvele nr XXX tema

poolt 9.03.2012 tasutud riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 5191,16 eurot. Makse

selgitusse märkida „Riigilõivu tagastus tsiviilasjas 2-12-10232“.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata punkti 4 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (kd I tlk 2-5; tlk 147-153; 188-191; kd II tlk 62-67; 82-

87; 170-172; kd III tlk 112-113; kd IV tlk 20-26)

1. Kane Metall AS ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX ehituse alltöövõtulepingu XXX (kd I

tlk 7-13). Lepingu objektiks oli AS Kane Metall poolt teraskonstruktsiooni valmistamise

ja paigaldamise tööd, samuti ladude terase võrkuste valmistamine ja paigaldamine.Tööd

teostati vastavalt lepingule ja AS Kane Metall esitas arved ja aktid, mis olid kostja poolt

allkirjastatud järgmiselt:

- XX.XX.XXXX akt nr XXX alusel arve XXX summas 36 403,20 eurot, mis tasuti

26.04.2011;

- XX.XX.XXXX akt nr XXX alusel ettemaksuarve nr XXX summas 46 665,60 eurot,

mis poolt 26.05.2011;

- XX.XX.XXXX akt nr XXX alusel arve nr XXX summas 46 668 eurot, millest kostja

tasus 8 000 eurot 05.10.2011;

- XX.XX.XXXX akt nr XXX alusel arve nr XXX summas 24 000 eurot, mis on

tänaseni tasumata;

- XX.XX.XXXX akt nr XXX alusel arve nr XXX summas 20 268 eurot, mis on

tänaseni tasumata.

2. 2011. aasta mais ja juunis küsis kostja AS-lt Kane Metall pakkumisi AS Columbia Kivi

tootmishoone rekonstrueerimiseks. AS

Kane Metall

tegi

vastavalt soovidele

hinnapakkumised erinevatele detailidele (kd I tlk 23-26). Kostja oli hinnapakkumistega

nõus ja tellis töö. AS Kane Metall teostas töö ning saatis XX.XX.XX tähitud kirjaga

kostjale akti allkirjastamiseks. Kostja on vastavalt postisaadetise väljastusteatele akti

15.11.2011 kätte saanud (kd I tlk 28). XX.XX.XX on AS Kane Metall esitanud vastavalt

aktile nr XXX arve nr XXX summas 13 131,94 eurot, mis on tänaseni tasumata. Nimetatud

arvele eelnes hinnapakkumiste küsimine. Tegemist on iseseisva ja tasulise töövõtusuhtega.

Isegi kui Kane Metall As-i arve summas 13 131,94 eurot oleks esitatud puudustega töö

parandamise eest, ei saaks kostja seda enda kahjuna käsitleda.

3. AS Kane Metall on korduvalt kostjat võlgnevusest teavitanud. Kostja ei ole võlgnevusi

likvideerima asunud. AS Kane Metall loovutas XX.XX.XX nõude kostja vastu

Nauvitsman OÜ-le (kd I tlk 31). Nauvitsman OÜ palub AS-lt Ehitusfirma Rand &

Tuulberg välja mõista tasumata arvete alusel võlgnevus 96 067,94 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 55 974,85 eurot ning viivis 0,5% tasumata võlasummalt päevas alates

10.03.2012 kuni võlasumma täieliku tasumiseni.

4. Kostja tasaarvestusavaldus ei ole õiguspärane. Tõendamata on kahjusumma ning see, et

kostja oleks pidanud AS-le Columbia Kivi kahju hüvitama. Ka on väidetava kahju suurus

ülepaisutatud. Tõendatud ei ole, milliseid töid kostja pidi tegema ning et kõik taastamistööd

oleksid olnud vajalikud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et just tema taastas

katuse ja on sellega seoses kandnud kulutusi. Hagejale teadaolevalt oli katusevaringu

põhjuseks lume koristamata jätmine. Olenemata fermide paksusest oleks igasugune

analoogne katus varisenud, kui lume paksus sel oli ca paar meetrit. Kane Metall AS

valmistas kostjale terasfermid esitatud projekti alusel.

5. Katusevaringu põhjuste väljaselgitamiseks palub hageja määrata ekspertiis ja määrata

eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert. Kohtu poolt välja pakutud ekspert H.K. isiku osas

hagejal vastuväiteid ei olnud.

6. Kostja hüvitise nõue on aegunud, kuivõrd seaduse kohaselt aegunuvad ehitise puuduse

tõttu töövõtulepingust tulenevad nõuded viie aastaga. Ehtis valmis ja anti kostjale üle juba

2003. aastal ja lepingust tulenevad nõuded aegusid 2008. aastal. Tahtlikku

lepingurikkumist tõendatud ei ole, mistõttu ei kohaldu 10 aastane aegumistähtaeg. OÜ

Virtex ekspertarvamuse kohaselt oli projektis fermide kandevõime sätestatud puudulikult

ja katusevaringut ei saanud põhjustada fermide tootja tegevus fermide valmistamisel.

Ekspert H.K. arvamusele ei saa kohus tugineda, sest H.K. ei olnud pädev ekspert ega

koostanud ise ekspertiisiakti. Samuti ei ole ta osanud oma seisukohti kuidagi kohtus kaitsta.

7. Hoolimata eeltoodust ei saa kostja nõuda hüvitist koos käibemaksuga. Nii kostja kui ka AS

Columbia Kivi on käibemaksukohustuslased ja Columbia Kivi AS on saanud oma käibest

käibemaksu maha arvata või riigilt tagasi taotleda. Selle võrra peab kahju kindlasti

väiksem olema.

8. Hageja palub tagastada ka enamtasutud riigilõiv, kuivõrd Riigikohus on tunnistanud hagi

esitamise ajal kehtinud riigilõivumäära põhiseadusega vastuolus olevaks (tlk 31-32 kd IV).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (kd I tlk 38-47; tlk 169-179; tlk 182-184; kd II tlk

70-75; 91-98; 165-167; kd IV tlk 9-12)

9. Kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale hageja poolt nõutud summat, sest nõue on

lõppenud tasaarvestuse tulemusel. Selle tulemusel on hoopis kostjal hageja vastu nõue

summas 849,78 eurot.

10. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oleks õigus nõuda 13 131,94 euro tasumist arve nr

XXX alusel ja et arve oleks esitatud eraldiseisva töövõtulepingu alusel. Kostja ja Kane

Metall AS vahel sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu XXX kohaselt kohustus AS Kane

Metall töö teostama hea kvaliteediga ning pidi lähtuma kehtivatest normidest ja

eeskirjadest,

standarditest.

Kane

Metall

AS

kinnitas,

et

on

tutvunud

projektdokumentatsiooniga ning tal puuduvad igasugused pretensioonid sellest tulenevalt.

AS Kane Metall kinnitas, et dokumentatsioon on piisav töö tegemiseks. AS Kane Metall

kohustus lepingu järgi dokumenteerima töö vastavalt kehtivatele normidele (kd I tlk 49-

54). AS Kane Metall ei ole seni esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaksid ümber kostja

seisukohad või kinnitaksid, et Kane Metall AS-i töö vastab lepingule. 28.02.2011 toimus

objekti katuse sissevarisemine, varingu käigus purunes katuseosa laiusega umbes 24

meetrit ja see hõlmas kolme fermi koos neile toetuvate kande- ja piirdetarinditega. Varingu

asjaolude täpsustamiseks teostati ekspertiis. Selgus, et fermide põhielementide ristlõikeid

on võrreldes projektiga vähendatud, fermide ülemiste ja alumiste vööde ristlõiked ei vasta

projektile, samuti ei vasta fermide diagonaalide ristlõiked projektile ja selle tõttu on

oluliselt vähenenud fermi sõlmede kandevõimed. Ekspertiisiaktis leiti, et sellised

lepingurikkumised saavad olla katusevaringu põhjusteks (kd I tlk 71-87). Objekti

katusevaringu tõttu tekkis omanikule kahju 167 571,56 eurot. Kostja hüvitas kahju AS-le

Columbia Kivi ning taastas katuse vastavalt projektile. AS Kane Metall on tekitatud

kahjust kohustatud hüvitama pool, s.o 83 785,78 eurot, kuivõrd pooles ulatuses võib

kohtupraktika kohaselt pidada vastutavaks projekteerijat.

11. 13.10.2011 e-kirjaga esitas kostja Kane Metall AS-le kahju hüvitamise nõude, kuna Kane

Metall AS ei olnud selleks hetkeks kostjale kahju hüvitanud (kd I tlk 92-95). Samuti teatas

kostja tasaarvestusest, millega kostja tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude kostja

vastu. 13.10.2011 kirja väljasaatmise hetkel tasaarvestas kostja nõuded 38 668 euro

ulatuses. Pärast vastavat tasaarvestust oli kostjal õigus tasaarvestada veel 45 117,78 eurot.

Kostja tasaarvestab enda ja Kane Metall AS-i vastastikused rahalised nõuded summas

82 936 eurot. Tasaarvestuse tulemusel on poolte nõuded lõppenud kattuvas ulatuses

alljärgnevalt:

- arve nr XXX summas 38 668 eurot seisuga 21. september 2011;

- arve nr XXX summas 24 000 eurot seisuga 15. november 2011;

- arve nr XXX summas 20 628 eurot seisuga 16. september 2011.

12. Hageja on vastuväite kahju suurusele esitanud selge hilinemisega ja ei saa seetõttu sellisele

väitele enam tugineda.

13. Kostja nõue hageja vastu ei ole aegunud. Kane Metall AS ei ole kostjale teatanud tema

tehtud töö mittevastavusest lepingule, kuigi oleks pidanud seda tegema. Seega on tegemist

informeerimiskohustuse olulise ja tahtliku rikkumisega. Puudusest teavitamise kohustus ei

pea olema otseselt lepinguga reguleeritud ning võib tuleneda ka üksikjuhu asjaoludest ning

hea usu põhimõttest või näiteks Kane Metall AS-i usalduslikust positsioonist (töövõtja

usalduslikku positsiooni eeldatakse). Tehtud töö puuduse maha vaikija peab teadma, et ta

midagi maha vaikib või peab sellega vähemalt arvestama, et ta millestki vaikib. Asjaolus,

et Kane Metall AS pidi olema teadlik niivõrd olulistest puudustest, ei saa vaidlust olla,

kuna iga mõistlik majandus- või kutsetegevuses osalev asjatundja ei saa suhtuda oma

põhikohustuste täitmisse pealiskaudselt ja hooletult. Kane Metall AS toodab

konstruktsioone, mis on ehitise kui suurema ohu allika osadeks. Seega peab Kane Metall

AS olema veendunud, et tema tehtud töö vastab töövõtulepingu kõigile kokkulepetele ning

tal puudub õigus iseseisvalt töövõtulepingus kokkulepitut muuta. Asjaolu, et ta jättis

projektiga ettenähtud normid töö tegemise käigus valikuliselt ja olulises ulatuses

rakendamata, viitab ilmselgele teadmisele oma käitumise õigusvastasusest ja pettuslikule

soovile teha projektile mittevastav töö ning omandada eeliseid tellija arvelt. Kuigi Kane

Metall AS valis tahtlikult väiksema läbilõikega metalli fermide valmistamiseks, esitas ta

ebaõigeid andmeid (vastavussertifikaadi) ja kinnituse töö sobivuse kohta selleks, et

tekitada tellijas heade kommete vastaselt ekslik ettekujutus, nagu vastaksid kõik Kane

Metall AS-i fermid projektlahendusele. Tegemist ei saa olla raske hooletusega, kuna Kane

Metall AS on kasutanud kolme erinevat tüüpi fermi valmistamisel väiksema läbilõikega

metalli. Seega on Kane Metall AS tahtlikult rikkunud lepingut ning kostja nõudele

kohaldub 10 aastane aegumistähtaeg. Lisaks on Kane Metall AS tunnustanud kostja nõuet,

kui on puudustega töö parandanud ja seeläbi on nõude aegumine katkenud ja uuesti alanud.

14. Kostja nõustub ekspertiisi läbiviimisega ning esitas küsimused eksperdile. Kohtu poolt

välja pakutud riiklikult tunnustatud eksperdi isiku osas kostjal vastuväiteid ei olnud.

KOHTUISTUNGID

15. 7.10.2013 toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hageja jääb ekspertiisi taotluse

juurde. Originaalprojekti hagejal esitada ei ole. Kostja esindaja leidis, et hageja poolt

esitatud dokumentatsioon ilma selgitusteta ei ole piisav ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus

andis pooltele täiendava tähtaja ekspertiisi osas täienduste esitamiseks (kd II tlk 158).

16. 15.02.2016 toimunud kohtuistungil (kd III tlk 31) avaldas kostja esindaja, et ekspert on

oma töö teinud, tema erapooletuses kahtlusi ei ole. Ka hageja ise on kinnitanud, et tal ei

ole vastuväiteid eksperdi isiku osas. Hoone katus varises ehitus- ja projekteerimisvigade

tõttu. Hageja esindaja avaldas, et hageja kaalub kordusekspertiisi läbiviimist, ekspert on

arvutustes eksinud. Kohtuistungile kutsutud ekspert H.K. selgitas, et käis kohapeal objekti

vaatamas, alles oli vaid pool fermi. Fermide pildid pärinevad kindlustusseltsilt. Ekspert

kinnitas, et jääb ekspertiisiaktis toodu juurde. Diagonaali ekstsentrilisus ei oma eksperdi

hinnangul tähtsust. Ekspert avaldas, et on nõus täiendekspertiisi tegema ja tegema

kontrollarvutused (kd III tlk 32-33).

17. 10.04.2017 toimunud kohtuistungil (kd IV tlk 1) avaldas hageja, et kostja ei ole enda nõuet,

millega soovib hageja nõude tasaarvestada, piisavalt põhjendanud. Kostja selgitas, et tema

kahjuks oli 182 257,1 eurot. Kostja on selle summa AS-le Columbia Kivi hüvitanud. See

summa sisaldab ka hävinenud seadmete hüvitist.

RIIKLIKULT TUNNUSTATUD EKSPERDI ARVAMUS

18. 19.02.2015 määrusega määras kohus asjas ekspertiisi katusevaringu põhjuste

väljaselgitamiseks (kd II tlk 174-175). Ekspert H.K. esitas ekspertiisiakti kohtule

15.10.2015 (kd II tlk 186-232). Ekspertiisiakti kohaselt ei vastanud AS-i Columbia Kivi

Kastre tootmishoone fermid ehitamise alusel olevale 2003. aastal koostatud

ehitusprojektile, kasutatud oli ettenähtust ühe millimeetri võrra õhema ristlõikega ferme nii

ülemisel vöö, alumisel vööl kui ka tõmmatud toediagonaalidel ja surutud diagonaalidel.

Kehtestatud standardid ei anna nõudeid fermi osade seinapaksusele. Ehitusprojekti taset

arvestades ei ole ilmselt projekteerija ega fermi valmistaja teostanud fermi sõlmede

tugevusarvutust. Fermide valmistajal pidi projektiga tutvudes tekkima küsimus terase

margi osas (projektis nimetamata) ja terase keskkonnaklassi osas (projektis nimetamata).

Fermidele mõjuvad koormused olid projektis esitatud puudulikult. Katusevaringu

põhjuseks oli Fermi F1 esimese diagonaali keevisliite lohakas teostus, kus oli ära jäetud ¼

keevise pikkusest. Kui selles osas puudusi ei oleks olnud, ei oleks normikohase

lumekoormuse korral ferm olnud ülekoormatud. Kindlustusseltsist saadud fotode põhjal

võib väita, et lumekoormus varingu ajal oli normikohane. Katus oli tuultele avatud,

enamikes kohtades lume paksus kuni 20 cm. Projektijärgne katusekonstruktsioon oleks

taganud hoone püsimise normikohase lumekoormuse ja riputatud profiilpleki ning

soojustusega koos. Fermide valmistaja oleks pidanud algse projekti koostajalt ja töö tellijalt

saama kooskõlastuse fermide muutmise osas. Varingu põhjuseks oli ebakvaliteetne fermi

liide ja fermi varraste gabariitide omavoliline vähendamine AS-i Kane Metall poolt.

19. 17.05.2016 esitas ekspert täiendekspertiisi (kd III tlk 68-74), milles ekspert leidis, et

projekteeritud terasfermi sõlm A vastab standardis lubatud lahendustele, kuid

ehitusprojektis ei ole arvesse võetud A ekstsentrilisusest tekkivat täiendavat

paindemomenti. Ekstsentrilisusest tekkiv täiendav paindemoment mõjub fermi ülemises

vöös. Fermi terase margi S355, nõuetekohaste keevisliidete ja ehitusprojektijärgsete

ristlõigete korral oleks olnud tagatud fermi kandevõime ka sõlme A ekstsentrilisuse korral.

Fermide valmistaja ei ole esitanud põhjuseid ega arvutusi, mille põhjal oleks võinud

kaaluda fermi elementide ristlõigete vähendamist.

KOHTU SEISUKOHT

20. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et AS Kane Metall ja Ehitusfirma Rand &

Tuulberg AS-i vahel oli sõlmitud kaks eraldi töövõtulepingut, mille kohaselt pidi AS Kane

Metall valmistama AS-i Columbia Kivi Luunja lao (leping nr XXX) ning Vana-Kastre

tootmishoone (leping nr XXX) teraskonstruktsiooni ning selle paigaldama ning kostja pidi

tehtud tööde eest tasuma. Kostja jättis lepingust nr XXX tuleneva tasu maksmise kohutuse

täitmata. Nauvitsman OÜ omandas nõude AS-lt Kane Metall.

21. Vaidlust ei ole ka selles, et AS-i Columbia Kivi Vana-Kastres asuva laohoone katus varises

28.02.2011. Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjusel katus varises ning kes on varingu eest

vastutav; samuti selle üle, kas AS Kane Metall on kostjaga 2003. aastal sõlmitud

töövõtulepingust tulenevaid kohustusi kostja ees rikkunud tahtlikult ning kas kostja

töövõtulepingust tulenev nõue on aegunud või mitte.

22. Kohus lahendab esmalt aegumise küsimuse.

23. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. AS-i Kane Metall ja AS-i

Ehitusfirma Rand & Tuulberg vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töövõtulepingu nr XXX järgi

pidi AS Kane Metall valmistama ja paigaldama AS-i Columbia Kivi Vana-Kastres asuva

tehasehoone terasfermid. Lepingu punkti 4.1.2. kohaselt oli tööde lõpptähtajaks

16.05.2003. Kostja on asunud seisukohale, et töö valmis hiljemalt 30.04.2003, mil AS

Kane Metall esitas hinnapakkumise paranduse, millel oli märgitud fermide paigalduse

ajaks periood 23.-30. aprill (tlk 74 kd II; tlk 55 kd I). Lepingu nr XXX järgi oli kõigi tööde

lõpetamise tähtajaks 16.05.2003 ja leping ise on sõlmitud XX.XX.XXXX (tlk 49-54 kd I).

Seda ei ole pooled vaidlustanud. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et tööd pidid valmima

hiljemalt 30.04.2003. Kohus peab põhjendatuks lähtuda sõlmitud lepingust, mida pooled

vaidlustanud ei ole ning lugeda kokkulepitud töö valmimise ajaks 16.05.2003.

24. Vaidlust ei ole selles, et töö valmis, s.t fermid valmistati ja paigaldati objektile. Vaidlust ei

ole ka selles, et nimetatud lepingu alusel on kostja raha hagejale tasunud. 28.02.2011

varises Vana-Kastre tootmishoone katus, mille tõttu AS Columbia Kivile tekkis kahju.

25. AS-l Kane Metall oli kohustus valmistada ning paigaldada teraskonstruktsioonid vastavalt

lepingule ning projektdokumentatsioonile (lepingu punktid 2.1-2.2, tlk 49 kd I). AS Kane

Metall on eriteadmistega isik ja kogenud asjatundja, kes toodab konstruktsioone, mis on

ehitise kui suurema ohu allika osadeks ning võivad tekitada kolmandatele isikutele olulist

kahju. Seega peab Kane Metall AS konstruktsioone tootes kõrgendatud tähelepanuga

lähtuma ettenähtud nõuetest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et AS Kane Metall on

põhjendamatult mitme fermi valmistamisel vähendanud fermide valmistamiseks

kasutatava materjali paksust ühe millimeetri võrra. Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo on

juba enne kohtumenetlust tuvastanud, et AS-i Kane Metall poolt toodetud fermid ei

vastanud projektdokumentatsioonile (tlk 77-78 kd I) ja seda asjaolu ei ole pooled

vaidlustanud. Valmistatud fermide projektile mittevastavust on kinnitanud ka riiklikult

tunnustatud ekspert H.K.. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber Roolaht

ja Partnerid Inseneribüroo või riiklikult tunnustatud eksperdi poolt tuvastatud asjaolud, m.h

selle, et ehitise kandeelementidena kasutatud fermid ei vastanud projektis ettenähtule ning

et projektijärgselt ehitatud fermid oleksid taganud hoone püsimise. Asjaolu, et Roolaht ja

Partnerid Inseneribüroolt on töö tellinud If I & P Insurance AS, ei muuda dokumentaalse

tõendi väärtust asjaolude tõendamisel. Samamoodi ei ole kasutuskõlbmatu ekspert H.K.

eksperdiarvamus. Hageja ei avaldanud eksperdi isiku osas vastuväiteid enne ekspertiisi

määramist (tlk 172 kd II). Ekspertiis (II kd tlk 174) ning täiendav ekspertiis (III kd tlk 59)

määrati hageja taotluse alusel. Ekspert H.K. oli ja on jätkuvalt riiklikult tunnustatud

ekspertide nimekirjas. Muudatus tema ekspertiiside läbiviimise pädevuse kohta on sisse

viidud alles pärast käesolevas menetluses tõusetunud vaidlust ja pärast seda, kui ekspert

oli oma arvamuse esitanud. Ekspertarvamuse sisu eest vastutab ekspert, sh ka nende

andmete eest, mille võib koostada eksperdi poolt kaasatav abipersonal. Abi kasutamine ei

ole keelatud (ekspertiisiseaduse § 17, § 24). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ekspert

H.K. oli pädevaks isikuks ekspertiisi läbiviimisel ning tema koostatud ekspertiisiaktile saab

tugineda kui ühele asjas tähtsust omavale tõendile.

26. Kohus on seisukohal, et AS Kane Metall fermide valmistajana pidi projektis ettenähtud

paksusest õhema metalli kasutamisest teadlik olema. Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et

AS Kane Metall rikkus informeerimiskohustust. AS Kane Metall valmistas fermid

projektile mittevastavalt ega teavitanud sellest töö tellijat. Kane Metall AS esitas vaatamata

sellele, et töö ei vastanud projektile, tahtlikult ebaõigeid andmeid (vastavussertifikaadi, tlk

70 kd I) ja kinnituse töö sobivuse kohta selleks, et tekitada tellijas heade kommete vastaselt

ekslik ettekujutus, et kõik Kane Metall AS-i fermid vastasid projektlahendusele. Kohus

nõustub kostjaga, et töö tellijal puudub mõistlikult võttes võimalus töö teostaja

sellekohaseid väiteid kontrollida, mistõttu on teadlikult ebaõigete andmete esitamine

vastavussertifikaadis käsitletav tahtlikult õigusvastase tagajärje soovimisena. Kohus

nõustub kostjaga ka selles, et informeerimiskohustuste tahtliku rikkumise korral tuleb

kahjustamistahet eeldada. Antud juhul puudus kostjal kui heauskselt käituval tellijal

põhjus, miks ta ei pidanud Kane Metall AS-i kui eriteadmistega isiku kinnitusi töö

lepingule vastavuse kohta uskuma.

27. Hageja väide, et esitatud sertifikaat ei ole AS-i Kane Metall poolt väljastatud, ei ole

asjakohane. Vastavalt lepingule (punkt 6.13, punkt 6.15) oli AS-l Kane Metall kohustus

väljastada vastavussertifikaat ja tõendada tööde vastavust lepingule. Kohtu hinnangul oli

AS Kane Metall sertifikaadi tellimisel kolmandatelt isikutelt vastutav ka nende isikute

käitumise eest, kes vastavussertifikaadi, mis kinnitas tehtud töö vastavust ettenähtud

tingimustele, välja andsid. Isegi juhul, kui mitte arvestada asjaolu, et AS-l Kane Metall oli

lepingu järgi kohustus väljastada vastavussertifikaat ja tõendada töö vastavust

lepingutingimustele, on kohus seisukohal, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et AS

Kane Metall kasutas fermide valmistamisel juhuslikult projektis ettenähtust õhemat

metalli. Ka ei ole seni menetluses vaidluse all olnud asjaolu, et AS Kane Metall fermid

valmistas. Seega ei ole hageja väited vastavussertifikaadi osas asjakohased. Kohus märgib,

et hageja on küll väitnud, et vastavussertifikaat ei ole AS-i Kane Metall poolt väljastatud,

kuid ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist ja vastavussertifikaadi tegelikku

sisu. Lepingu nr XXX punkti 6.13 kohaselt tuli AS-l Kane Metall dokumenteerida oma

tööd vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse 30.09.1997 määrusele nr 182 „Ehitamise

dokumenteerimise nõuded“. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millele tuginedes saaks väita,

et sertifikaati, millele kostja viitab, ei ole väljastanud AS Kane Metall. Üksnes sellekohane

väide on paljasõnaline.

28. VÕS § 651 lg 1 sätestab, et töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab

nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest.

29. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu

töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS § 146 lõigetes 1–3

nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma

kohustusi tahtlikult.

30. Kuna kohus on ülal leidnud, et lepingujärgne töö pidi valmis saama hiljemalt 16.05.2003

ning AS Kane Metall on teadlikult vaikinud maha projektivastaste fermide valmistamise,

kohaldub kostja nõudele 10 aastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg hakkas kulgema

17.05.2003. Hageja esitas hagi 9.03.2012, s.t et hagi esitamise ajaks ei olnud möödunud

veel 10 aastane aegumistähtaeg ning kostja ei ole minetanud õigust esitada

tasaarvestusavaldus. Enne kohtumenetlust on kostja tasaarvestusavalduse esitanud juba

6.05.2011 (tlk 91-96 kd I). Vaidlust selle üle, et tasaarvestusavaldus on kätte saadud, ei

ole.

31. Järgnevalt analüüsib kohus kostja tasaarvestuse lubatavust. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise

poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

32. AS-i Kane Metall ja kostja vahel oli lisaks lepingule nr XXX sõlmitud ka alltöövõtuleping

nr XXX, mille kohaselt pidi AS Kane Metall valmistama ja paigaldama Luunja vallas

asuvate ladude teraskonstruktsioonid, samuti teras- ja võrkuksed (tlk 7 kd I). Vaidlust ei

ole, et AS Kane Metall lepingu täitis. AS Kane Metall esitas kostjale arved kogusummas

104 067,94 eurot, millest kostja tasus vaid 8000 eurot. Seega on kostjal tasumata 96 067,94

eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tööde eest täielikult tasunud ei ole. Kostja on

seisukohal, et kuivõrd kostjal tuli hüvitada AS-ile Columbia Kivi kahju, mille tekkimise

eest on vastutav AS Kane Metall, tasaarvestab kostja hageja lepingust nr XXX tuleneva

nõude enda kahjunõudega.

33. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kostja on esitanud tõendid selle

kohta, et ta on hüvitanud AS-le Columbia Kivi kahju summas 167 571,56 eurot, mis tekkis

seoses 28.02.2011 toimunud katusevaringuga (tlk 92; 100-102 kd II). Hageja ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuks vastupidine ja mis lükkaks ümber kostja esitatud tõendi.

34. VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks

vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega võib AS Ehitusfirma Rand &

Tuulberg esitada käesolevas menetluses tasaarvestuse vastuväite vaatamata sellele, et AS

Kane Metall on oma nõude kostja vastu loovutanud.

35. Hageja on asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud kahju sellises summas tekkimist

ning seda, et kostja oleks kahju hüvitanud. Kohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud

27.09.2011 koostatud akti, millelt nähtub, et kostja on taastanud AS-i Columbia Kivi Vana-

Kastres asuva hoone täielikult. Samuti on kostja esitanud hinnapakkumised 2011. aasta

märtsikuust, millelt nähtub taastamistööde maksumus. Hageja ei ole esitanud selliseid

tõendeid, millega oleks ümber lükatud akt, mille kohaselt on tööd teostatud ja hoone

taastatud. Kohtul ei ole alust kahelda akti ehtsuses. Hageja viited AS-i Columbia Kivi enda

osale kahjutekkimisel (paksu lume koristamata jätmine katuselt) on ümber lükatud

ekspertarvamusega, mille kohaselt oli varingu põhjuseks ebakvaliteetne fermi liide ja fermi

varraste gabariitide omavoliline vähendamine AS-i Kane Metall poolt. Fermi terase margi

S355, nõuetekohaste keevisliidete ja ehitusprojektijärgsete ristlõigete kasutamisel oleks

olnud tagatud fermi kandevõime ka sõlme A ekstsentrilisuse korral. Lumekoormus oli

katusel normikohane ega saanud põhjustada katuse kokkuvarisemist.

36. Kostja on tasaarvestanud pool AS-le Columbia Kivi hüvitatud kahjust hageja nõudega,

leides, et nii hageja kui ka projekteerija on mõlemad kahju tekkimise eest vastutavad.

Riigikohus on 21.05.2002 otsuses nr 3-2-1-56-02 leidnud, et nii ehitaja kui projekteerija

vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest eraldi ja teineteisest

sõltumata. Ei oleks õige nende vabastamine vastutusest ainuüksi põhjusel, et ei ole

võimalik kindlaks teha, millises ulatuses kumbki neist oma kohustusi rikkunud on, kui on

tõendatud nende kohustuste rikkumine, sellest tekkinud kahju ja põhjuslik seos kohustuste

rikkumise ja kahju vahel. Kolleegiumi hinnangul tuleb vastutuse muude eelduste

olemasolu korral selgelt tuvastamata vastutuse jagunemise korral mitme isiku vahel

kohaldada osavastutust ja nõuda kummaltki kostjalt sisse kahju proportsionaalselt osas,

milles kumbki neist võis kahju tõenäoliselt põhjustada ning kui seda ei õnnestu kindlaks

teha, jätta kahju nende kanda võrdsetes osades. Seega on kostja tasaarvestusavaldus

kooskõlas kohtupraktikaga ning hageja viited arusaamatule vastutuse jagamisele ei ole

asjakohased.

37. Kostja on hüvitanud kahju kogusummas 200 454,21 eurot (hoone taastamine 182 257,41

eurot + hävinenud seadmed 18 196,80 eurot) koos käibemaksuga. Kostja on seisukohal, et

arvel nr XXX kajastatud töö summa 13 131,94 eurot (koos käibemaksuga) on teostatud

puudustega töö asendamisena. Arve on väljastatud XX.XX.XX vastavalt aktile nr XXX,

XX.XX.XX ning Luunja ladude osas. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ise on esitanud

tõendi, et Vana-Kastres asuva hoone taastamistööd valmisid juba 2011. aasta septembris

(27.09.2011 on allkirjastatud akt, mille kohaselt on tööd teostatud), ei pea kohus usutavaks,

et arve nr XXX (väljastatud XX.XX.XX akti alusel, mis on koostatud XX.XX.XX) on

esitatud puudustega töö asendamise eest. Puudustega fermid olid valmistatud Vana-Kastres

asuvale hoonele, kuid arvel nr XXX on kajastatud Luunjas asuva hoone konstruktsioonid.

Seega ei nõustub kohus kostjaga selles, et arvel nr XXX kajastatud summat 13 131,94 eurot

ei tuleks maha arvestada.

38. Hageja nõude suuruseks on 96 067,94 eurot. Kostja nõude suuruseks on 100 227,11 eurot.

Kuivõrd kostja on hageja nõude enda nõudega nõuetekohaselt tasaarvestanud, tuleb selle

värra vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa suurust. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 4159,17 eurot.

39. Hageja väite osas, et kostja tasaarvestatav summa peaks olema käibemaksu võrra väiksem,

märgib kohus järgmist. Käibemaksuseaduse § tavaline maksustatav käive, mis kuulub

käibemaksuga maksustamisele. Ka ei ole hageja ei ole tõendanud, et kostja saab

käibemaksu tagasi küsida.

40. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa (kuni 15.04.2013.a. seitse protsenti aastas. Kuna muus osas on

hageja nõue tasaarvestuse tõttu lõppenud, tuleb kostjalt välja mõista ka viivis seadusjärgses

määras tasumata summalt, s.o 4159,17 eurolt alates selle sissenõutavaks muutumisele

järgnevast päevast (22.12.2011.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 1828,03 eurot.

Hageja taotlust arvestades tuleb kostjalt välja mõista ka seadusjärgne viivis 4159,17 eurolt

otsuse tegemisest alates kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on hageja esitanud taotluse enammakstud riigilõivu

tagastamiseks. Hageja esitas hagiavalduse 9.03.2012, mil kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1

järgi tuli hagilt hinnaga 96 067,94 eurot tasuda riigilõivu 6391,16 eurot.

42. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas oma

5.03.2013

kohtuotsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-29-12 põhiseadusega vastuolus

olevaks 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010,

21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille kohaselt tuli

tsiviilasjas hinnaga 95 867,47 eurot kuni 127 823,29 eurot tasuda riigilõivu 6391,16 eurot.

43. Käesoleval ajal tuleks hagilt hinnaga 96 067,94 eurot tasuda riigilõivu 1200 eurot, mis on

märkimisväärselt väiksem hageja poolt tasutud riigilõivust. Kohus peab põhjendatuks

kohaldada hageja esitatud hagile hetkel kehtivat riigilõivumäära. Kuivõrd kohus määrab

tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 1200 eurot ja hageja on tasunud 6391,16 eurot,

tuleb hagejale tagastada enam tasutud riigilõiv, s.o 5191,16 eurot.

44. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

45. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

46. Arvestades, et kostja on esitanud tasaarvestusavalduse juba 6.05.2011 kohustuse täitmise

ja kahju hüvitamise nõudes, kuid hageja ei ole seda aktsepteerinud, peab kohus

põhjendamatuks ja ebaõiglaseks jätta hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik