1-16-2245/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-2245

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 20. aprilli 2017 määrus

Andrei Selemenevi (isikukood 38006263736) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrei Selemenevi kaitsja vandeadvokaat

Karl Saavo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 20. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

Karl Saavo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist)

eurot, vandeadvokaat Karl Saavo poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Andrei

Selemenevilt.

Süüdimõistetu Andrei Selemenevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22.03.2016 otsusega tunnistati A. Selemenev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks

2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti

28.10.2015. Karistusaja lõpp saabub 28.10.2017.

2. Tartu Vangla esitas 02.03.2017 Tartu Maakohtule dokumendid A. Selemenevi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus jättis oma 20. aprilli 2017 määrusega A. Selemenevi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

4. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud

tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava

vabastamine eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Kohtu hinnangul on retsidiivseks muutumine

A. Selemenevi puhul sedavõrd suur, et ta tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata.

5. Kinnipeetavat on karistatud 14 korda ja ta on olnud vanglas 7 või 8 korda. Niisugune inimene on

üldjuhul usalduskrediidi täielikult kaotanud. Ei saa ka tugineda asjaolule, et A. Selemenev on

saanud vanglas olles narkosõltuvuse vastast ravi ja soovib pärast vanglat läbida

narkorehabilitatsiooni. Ei ole kindel kinnipeetava tulevane minek raviasutusse ja samuti on igati

võimalik, et ravi ebaõnnestub. A. Selemenev on saanud ravi ka varem, ent see pole tulemuslikuks

osutunud.

6. Negatiivsena tõi kohus välja ka asjaolu, et A. Selemenevil ei ole vabanemisel töökohta.

Tulenevalt sõltuvusest võib A. Selemenev endale narkootikumide ostmiseks hakata hankima raha

kuritegelikult. Kohus tõi sealjuures välja ka positiivsed faktorid – A. Selemenev on vanglas

töötanud ja osalenud erinevates programmides. Siiski ei kaalu see üle negatiivset, samuti ei oleks

Norras ootav pere A. Selemenevi kõrval Eestis käitumiskontrolli ajal.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.

Selemenevi kaitsja K. Saavo, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uue määruse,

millega vabastada A. Selemenev ennetähtaegselt karistuse kandmiselt tingimisi.

8. Kaitsja hinnangul on A. Selemenevi vabastamine vangistusliku karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega põhjendatud. Süüdimõistetu on vanglas täitnud korralikult individuaalse täitmiskava

– läbinud reintegratsiooniprogrammi Eluviisitreening, vangistuse alguses sai metadoon-asendusravi,

A. Selemenev osales 3 kuu jooksul tagasilanguse ennetamise tugirühmas, alates 03.12.2016 osaleb

vanglas majandusabitöödel koristajana.

9. A. Selemenevi vabanemisjärgseks elukohaks on MTÜ Aktiviseerimiskeskuse Tulevik Jõhvi

osakond. Vangla iseloomustuse ja A. Selemenevi selgituste kohaselt on tal diagnoositud krooniline

haigus ja ta on varem saanud töövõimetuspensioni. Vanglast vabanemisel on tal võimalik taotleda

töövõimetuse tuvastamist ja hakata saama töövõimetuspensioni.

10. Kaitsja ei nõustu, et narkootikumide tarbimisest tulenev risk oleks tulevikus kõrge. A.

Selemenev on vanglas viibides teinud kõik, et vabaneda narkosõltuvusest.

11. A. Selemenevi karistusaeg lõpeb 28.10.2017 ehk vähem kui 6 kuu pärast. Vangistuse kandmisel

tingimisi enne tähtaega vabastamisel on võimalik kohaldada kriminaalhoolduse käigus tema suhtes

kohustusi, mis aitavad kaasa resotsialiseerumisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 20. aprilli

2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas

tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele

vaid järgmist.

13. Kaebaja on toonud välja A. Selemenevit iseloomustavad positiivsed faktorid – ta on täitnud

vangistuse jooksul korralikult individuaalset täitmiskava, osalenud tööhõives, läbinud

sotsiaalprogrammi ja omab vabanemisjärgselt elukohta MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik. A.

Selemenevil on soov vabaneda narkosõltuvusest. Kaebaja hinnangul on eelnevale tuginedes A.

Selemenevi vangistusest ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Nähtuvalt maakohtu määrusest on kohus võtnud arvesse vangla iseloomustuses ja

kriminaalhooldusametniku arvamuses toodud positiivseid ja negatiivseid tegureid – A. Selemenevil

on elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht; ta on osalenud vangistuses tööhõives ja osalenud

sotsiaalprogrammis; negatiivsetena toonud ka välja, et A. Selemenev on kriminaalkorras karistatud

korduvalt, tal on narkosõltuvus. Lisaks sellele toob ringkonnakohus välja, et A. Selemenev on 2

korda varasemalt määratud käitumiskontrollile, kuid esimese käitumiskontrolli käigus pöörati

karistus täitmisele ja teise käitumiskontrolli käigus ei allunud isik elektroonilisele valvele rikkudes

korduvalt elektroonilise valve nõudeid ja koostatud ajakava, mistõttu pöörati karistus taaskord

täitmisele. Arvesse tuleb ka võtta asjaolu, et A. Selemenevil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolev näitab selgelt, et A. Selemenev ei suuda alluda ametnike korraldusele. Korduvalt

käitumiskontrollinõuete rikkumine annab kohtule põhjendatud kahtluse, leidmaks, et A. Selemenev

ei suuda ka edaspidi täita kriminaalhooldusnõudeid. Seetõttu ei ole A. Selemenevi ennetähtaegne

vangistusest vabastamine põhjendatud.

14. Kaebaja hinnangul on positiivne, et A. Selemenevil on soov vabaneda narkosõltuvusest. Samuti

on A. Selemenevil võimalus vangistusest vabanemisel taotleda töövõimetuspensioni ja asuda tööle.

Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et narkosõltuvusest vabanemine on küll positiivne, kuid

selle tulemuslikkust saab kontrollida alles vangistusest vabanemisel. Arvestades, et A. Selemenev

on ka varasema vangistuse ajal läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, kuid vabanedes asunud uuesti

narkootikume tarvitama, annab aluse kahtluseks, et A. Selemenev ei suuda ka sel korral

vabanemisel nende tarvitamisest loobuda. Negatiivsena tõi ka maakohus välja, et A. Selemenevil

puudub töökoht vangistusest vabanemisel. Võttes arvesse A. Selemenevi narkosõltuvust ja täitmata

rahaliste nõuete suurust (K-Raha andmetel oli 12.01.2017 seisuga tasumata nõudeid 8691,43 eurot),

siis on suur riskitõenäosus, et A. Selemenev asub raha hankima kuritegelikul teel. Negatiivne on ka

asjaolu, et vangistusest vabanemisel on A. Selemenevil plaan asuda ajutiselt elama MTÜ

Aktiviseerimiskeskusesse Tulevik, kuid toetav lähivõrgustik ei asu Eestis ning samuti on tegemist

vaid ajutise elukohaga. Lisaks võtab kohus arvesse vangla iseloomustust, mille kohaselt on uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 70%, tegemist on kohtu hinnangul väga

kõrge riskiprotsendiga. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei

ole A. Selemenevi ennetähtaegne vabastamine vangistusest põhjendatud.

15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

16. A. Selemenevi kaitsja K. Saavo esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis

Tartu Maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta

soovib kokku tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus

nimetatud ulatuses on põhjendatud.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel A. Selemenevi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas