1-15-8018/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 23.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8018 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik määratud korras Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid

F.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.L, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 27.05.2015 ja lõpp 27.09.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.05.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta F.L tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Välja mõista F.L-ilt menetluskuluna riigituludesse (ükssada 115,20

viisteist eurot 20 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700078292.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Bulattšik kasuks (sh käibemaks 20%) Eduard Bulattšiku 115,20 eurot v.adv. poolt süüdimõistetu F.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus F.L-ile ja prokurörile. saata Viru Vanglale, , kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.L-i vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 03.11.2015 otsusega tunnistati F.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.2015.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta kinnipeetava

Prokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist, kuna isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vangistust

kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud röövimiste eest. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja vaimne tervis, eesmärgiks on

majandusliku kasu saamine. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 8 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumin Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt e.

seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik kordab oma vigu. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et isik korduvalt rikkunud

kriminaalhoolduse tingimusi ja ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 73% ja 71%, mis on Teiste inimeste väga kõrge retsidiivsusnäitaja. turvalisuse tagamiseks nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur F.L-i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda. On aru saanud, et peab elama ilma

narkootikumideta. Püüab vahetada oma suhtlusringkonda. Tal olid probleemid emaga

narkootikumide tarvitamise b tarvitamise Lisab, et tal on pärast, kuid nüüd kavatse lõpetada.

töövõimetus 80% psüühikahäirete pärast. n nõus

Juhul, kui kohus ta vabastab, siis o

2-aastase katseajaga. Vanglas t unnistab, et kehtivad distsiplinaarkaristused on tal öötab. T suitsetamise pärast. töövõimetuks ja lähe Töötukassasse. Kui vabaneb, siis registreerib d en b Kui kindlasti vastu. Varem ei ole t d teinud. talle pakutakse tööd, siis võtab öö

Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav nustab ta on mõelnud oma tegude üle. Enda sõnul u

narkootikumid ära ja muudab suhtlusringkonda, seega ei suhtle ta enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Isikul on 80% töövõimetust. Ta on valmis, et talle määratakse 2 aastat katseaega. Vabanemisel läheb ja võtab ennast arvele Töötukassas. Kinnipeetava iseloomustus

ei ole positiivne, aga igal inimesel on ka positiivne pool, seda tuleb lihtsalt otsida. Igal inimesel peavad olema eesmärgid. Halvad suhted ema olid tingitud narkootikumidest, kuid ga nüüd on need ära langenud ja suhted saavad paraneda. Tema distsiplinaarkaristused on kõik

seotud suitsetamisega, need rikkumised ei ole suured. Tal on soov tööd teha, ta töötab ka vanglas. Ta ütles, et ta on ka vabaduses valmis tööd tegema, kuigi tema haigusega on raske tööd leida. Kaitsja p vabastada isik tingimisi enne tähtaega. alub

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud menetlusosalised, leiab, et ära süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu F.L-i

positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus

kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. - Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Sellest võib

järeldada, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik, vaid on kujunenud elustiiliks ning isikule ei ole mõju avaldanud tingimuslikud ega ka reaalsed karistused. Käesolev varasemad

kuritegu on majandusliku kasu saamise eesmärgil ja sõltuvusprobleemide rahuldamiseks

toime pandud röövimine. Isik on varem 2-l korral samalaadse kuriteo toime pannud ning

ülejäänud kuriteod on põhiliselt vargused. Isiku vaimne tervis ja sõltuvusprobleemid on soodustanud kuritegude toimepanemist.

Positiivsena võib välja tuua, et isik on vahelduva eduga osalenud vangla majandustöödel.

Samas on kinnipeetaval 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1- 1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks

tingimuseks. Seega . ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud Tegemist on isikuga, kes ei suuda ega ka range järelevalve all viibides alluda korraldustele järgida kehtestatud nõudeid.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Vangla iseloomustusest nähtub, et

isik ise soovib elama asuda oma ema juurde, kuid elukoha kontrollimisel selgus, et

kinnipeetava ema ei ole nõus poja elama asumisega tema juurde. Seega ei ole isiku vabanemise formaalsed tingimused täidetud, kuivõrd ilma kindla elukohata ei ole võimalik teostada käitumiskontrolli. Kinnipeetaval puudub vabanemisel ka garanteeritud töökoht koos kindla igakuise sissetulekuga. Kuna isik ei ole lõpetanud põhikooli ega omandanud eriala ning töökogemused on vähesed, võib sobiva töökoha leidmine tööturul olla isikule raskendatud.

Enne vangistust oli isiku ainsaks legaalseks sissetulekuks töövõimetuspension, mille

taastamist on tal vabanemisel võimalik taotleda. Kuna enne ei piisanud vaid pensionist äraelamiseks, siis puudub kohtul veendumus selles, et käesoleval ajal majanduslike raskuste tekkimisel isik uuesti varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks uuesti toime ei pane.

Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, kuna suhted emaga on halvad. Suhtlusringkond

on väike ja koosneb enamasti kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavatest isikutest. Oma sõltuvusprobleemi tõttu on isik teiste poolt ka kergesti mõjutatav. Kinnipeetav on endine narkosõltlane, kes on ise pöördunud probleemiga psühhiaatri poole ning varasemalt läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul raskendab elukoha, töökoha ja etava võrgustiku puudumine isikul resotsialiseerumist ühiskonda. to

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 73% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 71%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega,

mistõttu , et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel leiab kohus on ennatlik.

Kuivõrd kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ja pannud katseajal toime uue kuriteo, puudub kohtul veendumus selles, et seekord kulgeks katseaeg ja

käitumiskontrolli nõuete täitmine probleemideta. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus F.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro