1-13-1867/83 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-1867 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

M.J tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 23.05.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja M.J, isikukood: XXX, xxx Indrek Repnau RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega M.J vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskae päeva jooksul alates päevast, buse Viru Maakohtule 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10 5.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.J .0 tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.J on Harju Maakohtu 04.04.2013 424 süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2; KarS §§ 68, 69 lg 7, 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 9 kuud 27

päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 02.10.2016 29 7.2018 ja lõpp .0

M.J andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16 ).

2(4)

Kinnipidamisasutusest , M.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et

süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub ed kinnipeetav elama aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. xxx, kuid kooli j Varasemalt on öelnud, et 10. ja 11. klassi lõpetas ättis pooleli, kuna soovis minna tööle. Käesolevalt väitis vestlusel, et läks pärast põhikooli kus õppis xxx

xxx. Eelistab töötamist õppimisele. Enda sõnul on töötanud 8 aastat välismaal.

Töökogemused peamiselt ehitusalased. Töökoht nii objektide lõppemise kui i vahetas tihti -

palga pärast. Töötuse perioodidel on toetanud ema. On võtnud laene. Väidetavalt võttis

xxxlaenu silmaoperatsiooni jaoks, kuid operatsioonile ei läinud, raha kulutati teistel

otstarvetel. Isiku väitel on oma firma (alltöövõtt ehitustel), firma nimi ei omavat tal xxx

tähtsust. Isik on xxx elanud ja firmat juhtinud ligi aasta ilma kehtiva isikudokumendita (eelmise dokumendi kehtivuse lõpp oli 2015.a). K raha andmetel on isikul täitmata nõudeid -

summas 10829,13 eurot ja vabanemisfondis on hoiustatud 200,17 eurot. Vabanemisel on

garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, kuid kriminaalhooldusametnik seab kahtluse alla isiku

võimekuse antud ettevõttes tööl käia. Seda põhjusel, et elukoht ja töökoht ( xxx) xx) muudavad raskeks elektroonilise järelevalve kontrollimise. lähivõrgustiku Vanglas xxx. Tema

moodus vad vanemad, vend, elukaaslane nende laps. ta ja Tutvusringkond on õiguskuulekas.

On tunnistanud mõningast mõjutatavust, kuid väidab, et suudab enda vajadusel kehtestada.

Viimased aastad on hoidunud kuritegelikust käitumisest, kuid hoidis kõrvale ka määratud kontrollnõuete täitmisest (viibis xxx). Kuni 2012.aastani on 6 korral kriminaalkorras ja kahel korral väärteo korras karistatud auto joobes juhtimise eest. Viimase kohtuotsusega kohustati alkoholi ravile pöörduma, kohustuse täitmisele asumiseks pikendati kahel korral tähtaega, sest isik leidis pidevalt ettekäändeid, miks ta Wismari haiglasse ei jõudnud või arstiga kokku ei

saanud. Kriminaalhooldaja pealekäimisel käis konsultatsioonil, kuid alkoholi vastase preparaadi paigaldamiseks uuesti Wismari haiglasse ei pöördunud. Isiku sõnul sai alkoholismi

ravi Soomes ja pole 4a tarvitanud. Süüdistab xxx riiki, kus alkohoolikuid ei ravita vaid

pannakse vangi, kus midagi ei tehta (Läbis xxx programmi). Korduvalt kriminaalkorras karistatud, teist korda vangistuses. Rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu karistused

pöörati täitmisele. Viimasel katseajal pikendatud kahel korral katseaega kohtuotsusest

tuleneva kohustuse tähtajalise mittetäitmise tõttu, lõpuks sooritas uue kuriteo (2012.a),

mistõttu karistused liideti ning isikule mõisteti reaalne vangistus. Oli kohustatud iseseisvalt

vanglasse tulema, kuid kirjutas taotluse karistuse täitmise edasilükkamise kohta ja asja

arutamiseks kohtusse ei ilmunud. Edasine kontakt katkes ja isik xxx riiki, et teda taga ei

otsitud ja lõpuks alusetult politseil vahistada lasti. Taotleb k/o täitmise aegunuks xxx

kuulutamist, muudel teemadel koostööst ei ole hetkel huvitatud. Eelmise vangistuse ajal on näidanud üles ebaviisakust ametnike suhtes, kahtleb pädevuses ja oskustes. Pretensioonikas ja

enesekeskne. Motivatsioon muutuda on paljasõnaline kuni enda vigu ei näe ega tunnista. Kriminaalkorras karistatud 6 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% 38%. , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on

Vangla toetab M.J ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. elukoht ele. Omanik ja elukaaslane vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuet

on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud xxx. Isiku elukoha kaugus töökohast mõjutab negatiivselt elektroonilise valve nõuete täitmist ja kontrollimist Isik on olnud kriminaalhoolduse all korduvalt, samuti teinud ÜKT-d, katseajad kulges mitterahuldavalt, ta pani katseajal toime uu kuritegusid ning ei id si täitnud kontrollnõudeid.

3(4)

M.J taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on

e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et M.J elektroonilise prokuröri tuleb jätta valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. taotluse Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja

. töökoht ning lähedaste toetus

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on . Kohus peab täidetud positiivseks seda, . Samas puudub kohtul alus arvata, et uue et isik on olnud hõivatud tööga

kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama aadressile asub Kohila vald, Vilivere,

Metsakodu tee 12. Eramu omanik ja tema elukaaslane ands id nõusoleku isiku asumiseks ja

elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile.

Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest, vennast, elukaaslasest ja lapsest. Tal e võib ette tulla tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel, mis on suureks kuritegude toimepanemise soodusteguriks.

Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu poolt

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal liikluskuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab kas asjaolu, et eelnevad kriminaalhooldused pole andud tulemust, isik ei järginud kontrollnõudeid ning pani toime uusi kuritegusid.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

4(4) Kinnipeeta 29.07.2018 1 aasta 2 kuud vangistust va karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel , mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides . , õppida ja käia tööl

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

M.J temale Harju Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko