1-16-5511/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 23. mai 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5511 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör

Ingrid Koddo juuresolekul Valentina Mihelson-

Ipbüker Margit Luga (kirjalik arvamus)

Asja läbivaatamise kuupäev 23.05.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne Z.Z´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.Z isikukood XXX, xxx , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Z.Z

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päev

a jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.Z Viru Maakohtu 15.07.2016 kohtuotsusega 199 lg 2 on süüdi tunnistatud KarS § p 9 -

karistati 68 lg 1 alusel 5 kuu 29 § 25 lg 1,2 järgi ja KarS § päeva tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud

Viru Maakohtu 05.01.2017 määrusega pöörati täitmisele kandmata jäänud karistus 5 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise . algus 04.01.2017 03.07.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses Z.Z-i tal on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtiv distsiplinaarkaristus. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile Kangelaste 42-39,

Narva oma elukaaslase juurde, kuid elukaaslane ei soovinud kriminaalhooldusametnikuga

2 vestelda, telefonikõne vastu ei võetud. Kodukülastusele keegi ust ei avanud. Seega ei ole kindla

elukoha olemasolu teada. Rahvastikuregistri järgi on isiku elukohaks xxx. Isikul xxx haridus.

Riigikeelt ei valda. Enne vangistust töötas mitteametlikult, enamus ajast teinud juhutöid. Isiku

sissetulekud olid korrapäratud, peamiselt abirahad või juhutöödel saadud raha. Tööoskused

puudulikud. Toimetulekut mõjutasid narkootikumide kuritarvitamine ja raha eest osteti

narkootikume. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Lähedastest on isikul ema, õde

ja elukaaslane. Isik harrastab parasiteerivat elustiili. Alkoholiga probleeme pole. Isikut on väärteo

korras karisitatud narkootikumide eest. Meditsiiniosakonna andmetel on isikule diagnoositud

sõltuvus, tarvitas amfetamiini. Isiku sõnade kohaselt enne käesolevat vangistust tarvitas ka

f xxx, on rehabilitatsioonikeskusega ise entanüüli ja marihuaanat. Soovib minna vabanemisel ühendust võtnud. Vanglas ei ole riski maandavas tegevustes osalenud, lühikese karistusaja tõttu.

Isik põeb kroonilist haigust. käitumises on esinenud üksikuid vägivalla juhtumeid. Isiku Kuritegude laad viitab impulsiivsusele. Samuti viitab isiku kuritegude laad sellele, et isik ei oska

lahendada probleeme, või lahendab neid kuritegelikul viisil. Käitumiselt võib olla kergesti ärrituv, kui ei saa oma tahtmist. Kriminaalkorras karistatud 11 krda, vangistuses viibib 8. korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, vägivaldse kuriteo toimepanemise 82

tõenäosus 2 aasta jooksul on 45 Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja %. majandusliku kasu saamine. Viru Vangla ei toeta Z.Z-i

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisjärse ama lt el asuda elukaaslase juurde aadressile xxx, kuid elukaaslasega ei saadud ühendust ja kodukülastust

ei õnnestunud läbi viia. Seega ei olnud võimalik saada kinnitust, kas kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht. G puudub. Kriminaalhooldusel on olnud aranteeritud töökoht

3 korda. Kahel korral pani katseajal toime uue kuriteo, kolmandal korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Z.Z soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

Z.Z-i ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Z.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Z.Z on kriminaalkorras karistatud 11 korda, 3 korda on määratud katseaeg, mis ebaõnnestusid ja pöörati täitmisele.

Viru Vangla materjalidest leneb, et Z.Z puudub tu vabanemisjärgne töökoht ning

elukoha olemasolu ei õnnestunud kontrollida. Vangistuses on teda 1 kord karistatud distsiplinaarselt.

Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

3

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on

seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda

väljendanud oma senise käitumisega Kohus arvestab asjaolu, et tegu on täitmisele pööratud . karistusega, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid. Samuti arvestab kohus ka seda, et kahel korral pani ta katseajal toime ka uue kuriteo.

Samuti pole kohtul teada, kas isikul on olemas vabanemisjärgne elukoht, kuna isiku poolt

nimetatud aadressi ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontrollida. Kohus ei saa vabastada isikut, kellel puudub vabanemisjärgne elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest

neli on seotud elukoha olemasoluga. Samuti puudub isikul garanteeritud vabanemisjärgne

töökoht, mis on riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuritegude toimepanemise riskiks asjaolu, et tegu on narkosõltlasega.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- pole on 1 kehtiv 06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna isikul

distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.Z-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 05.01.2017 kohtum usega

äär täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /