2-10-31480/307 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(18)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-10-31480

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Liis Arrak, Mati Maksing

Kohtuasi

Osaühingu Lamaran Grupp hagi Cranbrook

Holding OÜ ja JK vastu laenulepingust ja

käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JK apellatsioonkaebus, Cranbrook Holding OÜ

apellatsioonkaebus, Osaühingu Lamaran Grupp

vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Kostja I osas 64 232,27 eurot,

Kostja II osas 64 232,27 eurot,

Hageja osas 1 963,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood

11011068), lepinguline esindaja advokaat Kalju

Hanni

Kostja I: Cranbrook Holding OÜ (registrikood

11222873), seaduslik esindaja juhatuse liige JG ja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode

Kostja II: JK (isikukood XXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

26.04.2017

Istungil osalenud menetlusosalised

Osaühingu Lamaran Grupp seaduslik esindaja LJ ja

lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni ning

Cranbrook Holding OÜ seaduslik esindaja JG ja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode

RESOLUTSIOON

2(18)

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2016 otsus osaliselt sissenõutavaks muutunud

viivise väljamõistmise osas ja muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

2. JK ja Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebused ja Osaühingu Lamaran

Grupp vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon:

3.1.

OÜ Lamaran Grupp hagi Cranbrook Holding OÜ ja JK vastu rahuldada

osaliselt.

3.2.

Välja mõista Cranbrook Holding OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt OÜ Lamaran

Grupp kasuks põhivõlg 22 369,07 eurot ja viivis 17 369,07 eurot.

3.3.

Välja mõista Cranbrook Holding OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt OÜ Lamaran

Grupp kasuks viivis 0,3% päevas põhivõlalt (22 369,07 eurot) alates 24.05.2017

kuni põhivõla tasumiseni.

3.4.

Jätta rahuldamata OÜ Lamaran Grupp hagi solidaarselt Cranbrook Holding

OÜ ja JK vastu intressi 1963,67 eurot ja viivise 5000 eurot saamiseks.

3.5.

Maakohtu menetluskulud jätta 20% ulatuses OÜ Lamaran Grupp kanda ja

80% ulatuses solidaarselt Cranbrook Holding OÜ ja JK kanda.

3.6.

Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja nõue

1. 01.07.2010 esitas Osaühing Lamaran Grupp (hageja) Harju Maakohtule hagi Cranbrook

Holding OÜ (kostja I), JK (kostja II) ja OÜ Gatsby (kostja III) vastu laenulepingust ja

käenduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Harju Maakohtu 22.08.2013

määrusega jäeti hagi OÜ Gatsby vastu läbi vaatamata.

2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 01.07.2006 laenulepingu nr 12/6-L alusel kostjale I

laenu 350 000 krooni. Laenusumma kanti kostja I pangakontole 10.07.2006.

Laenulepingu kohaselt kohustus kostja I laenu tagastama hiljemalt 01.07.2007 ja

maksma intressi 9% aastas ning laenu tagastamisega viivitamise korral maksma viivist

0,3% päevas. 11.07.2006 sõlmitud käenduslepinguga võtsid kostja II, Cranbrook OÜ

(praeguseks registrist kustutatud) ja OÜ Paekna Puidutööstus (OÜ Paekna Puidutööstus

vastu hageja käesolevas menetluses nõuet ei esitatud) endale solidaarse vastutuse

01.07.2006 laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest.

Pooled leppisid mh kokku, et kui käendaja viivitab tagatud kohustuse täitmisega, siis

peab ta lisaks kohustuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele viivistele ja

leppetrahvidele maksma võlausaldajale viivist 1% päevas kuni kohustuse täieliku

3(18)

täitmiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb

maksta trahvi kokku 20% kohustuse suurusest. Põhivõlgnikust kostja I ei ole tänaseni

oma kohustusi hageja ees täitnud.

3. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust on 01.07.2010 seisuga kostjal I järgnevad

täitmata kohustused: tagastamata laenusumma 350 000 krooni; intress 9% aastas 356

päeva eest alates 11.07.2006 kuni 01.07.2007 (k.a) 30 723,29 krooni; viivis 0,3% päevas

1095 päeva eest alates 02.07.2007 kuni 30.06.2010 (k.a): 1 149 750,00 krooni. Kostja I

kohustuste suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 1 531 437 krooni. Ka kostja II ega teised

käendajad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Tulenevalt 01.07.2006

laenulepingust ja 11.07.2006 käenduslepingust on kostjal II seisuga 01.07.2010

alljärgnevad kohustused: solidaarne vastutus kostja I kohustuste täitmise eest laenu

põhisumma ja intressi osas summas 380 723,29 krooni, käendajate kohustus 11.07.2006

käenduslepingu p 3.2. järgi summas 3 832 500 krooni. Käendajate kohustus, mis tuleneb

11.07.2006.a käenduslepingu p-st 3.3, summas 70 000 krooni. Kostja II kohustuste

suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 4 283 223,29 krooni. Hageja ei nõua hagiavalduses

kogu võlasumma kostjatelt väljamõistmist.

4. AS TKE Grupp (pankrotis) on üks neljast käendajast. Kuna AS TKE Grupp (pankrotis)

on pankrotis alates 04.04.2007 ei pidanud hageja vajalikuks esitada pankrotis äriühingu

vastu hagi. AS TKE Grupp (pankrotis) ei ole nõuet ära maksnud ja pankrotimenetluses

seda nõuet hageja ei esitanud. Laenulepingut pole pandud kahtluse alla ja hageja on

maksnud välja kostjatele laenusummad, mida tõendab maksekorraldus. Hageja võtab

omaks kostjate väited, et hageja pole AS TKE Grupp (pankrotis) vastu seda nõuet

esitanud, nõude esitamine ei olnud vajalik, kuna eelduslikult ei oleks olnud see sama

kasulik kui kostjate vastu selle nõudega kohtusse tulemine.

5. Kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja I avaldas soovi tasaarvestada oma

väidetav nõue hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg-s 2 sätestatuga, aga

ka VÕS § 201 lg 1 p-ga 2, millest tulenevalt loetakse teistsuguse kokkuleppe

puudumisel tasaarvestatuks teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud

kohustus.

6. Hageja palus kohtul: 1) tuvastada 01.07.2006 laenulepingu rikkumine Cranbrook

Holding OÜ poolt; 2) tuvastada 11.07.2006 käenduslepingu rikkumine JK poolt; 3)

välja mõista kostjatelt Cranbrook Holding OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt põhivõlgnevus

summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot, intressivõlgnevus summas 30 723,39

krooni ehk 1 963,67 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivitusintress

summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja viivitusintress alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas põhinõudelt kuni põhinõude

täitmiseni.

Kostja I vastuväited

7. Kostja I vaidles hagile vastu. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et raha on

üle kantud laenulepingu 12/6-L alusel, tegemist on rahatu lepinguga ja aegunud

nõudega. Kostja I on seisukohal, et tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne

nõue kostja vastu, lepingud on allkirjastatud hiljem ja hageja kontrolli all ning

suunamisel, eesmärgiga tekitada formaalne ja tühi nõue kostjate vastu. Tegelikkuses

hageja ja kostja I vahel laenulepingut ei sõlmitud, laenuleping sõlmiti AS TKE Grupp

(pankrotis) ja hageja vahel. Hageja laenas AS-le TKE Grupp (pankrotis) rahasumma ja

kostja I üksnes edastas selle rahasumma. Kostja I pangakonto väljavõttest nähtub, et

OÜ-lt Lamaran Grupp laekunud 350 000 krooni on koheselt edasi kantud Cranbrook

OÜ-le. Cranbrook OÜ laenas raha 30.06.2006 AS-le TKE Grupp (pankrotis), kes selle

omakorda kandis koheselt hagejale ja hageja kandis sellest 350 000 krooni kostjale I,

4(18)

kes siis kandis selle tagasi Cranbrook OÜ-le. Seega sai raha tegelikkuses kolmas isik

Cranbrook OÜ, kelle ainukeseks tegevuseks oli AS TKE Grupp (pankrotis) ühistes

huvides ja ühise äriplaani alusel tegutsemine. Hageja „laenas” raha talle kuuluva

ettevõtte AS TKE Grupp (pankrotis) huvides ehk hageja esindaja ja omaniku huvides.

8. Tsiviilasjas nr 2-10-15802 asus hageja seisukohale, et kostjad (Cranbrook Holding OÜ,

OÜ Cranbrook) ja AS TKE Grupp (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased ja nende

ainukeseks eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissi

täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Tegemist oli välise (vaikiva) seltsinguga.

Hageja oli kompromissimenetluses ja seltsingus võlausaldaja, hüpoteegipidaja,

võlgniku esindaja, kes sai sellest otsest ja vaieldamatut kasu. Hageja juhatuse liige

esindas kompromissi ajal seltsinglast (käendajat) AS TKE Grupp (pankrotis) olles

samaaegselt ka AS TKE Grupp (pankrotis) omanik ja omaniku esindaja. Hageja

finantseeris seltsingu liikmena seltsinglase kompromissi summadest, mille ta sai

30.06.2006 kompromissi väljamaksest summas 373 940 krooni (sisuliselt tagastas AS-

le TKE Grupp (pankrotis)), mis omakorda laekus AS-le TKE Grupp (pankrotis)

Cranbrook OÜ-lt täpselt samas summas koos teiste seltsinglastega ja tegutses koos

nendega endale kuuluva seltsinglase AS TKE Grupp (pankrotis) nimel ja huvides.

Seltsingu eesmärgiks oli hageja esindajale kuuluva seltsinglase (ettevõtja) AS TKE

Grupp (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati vastavalt 30.10.2006

kohtumäärusele.

9. Kostjal I polnud iseseisvat huvi hagejalt laenata raha. Seega võib olla tegemist, kas

näilise tehinguga või siis lausa pettusega hageja esindaja poolt, eesmärgiga tekitada

kunstlik (näiline) ja/või pettusel rajanev nõue. Hageja esindaja ja AS TKE Grupp

(pankrotis) lähikondsus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (2-07-17247) ja

äriregistri andmetega. Kostja I leiab, et laenuleping on tühine, kuna hageja ja AS TKE

Grupp (pankrotis) juhatuse liige ja kostja I leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et

sellel pole õiguslikke tagajärgi. Nad soovisid varjata hageja ja AS TKE Grupp

(pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut, kuna AS TKE Grupp (pankrotis) ei võinud

kompromissi alusel laenu võtta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-01 märkinud, et

laenu tagastamise kohustus tekib üksnes juhul, kui laenusumma on vastu võetud.

Tegemist oli laenu vahendamisega.

10. Alternatiivselt lisab kostja I, et 1) hagejale on ülekantud summad tagastatud

põhikäendaja s.o AS TKE Grupp (pankrotis) poolt, kelle vastu hageja pole oma nõuet

esitanud; 2) hagejale on nõude (ülekantud summade) eest tasutud Advertix OÜ poolt,

kes on omandanud nõude Cranbrook OÜ vastu, 10.08.2008 loovutamislepinguga

(loovutamisteade) on Advertix OÜ nõude täies ulatuses tasunud; 3) hagejale on tasunud

nõude eest AS TKE Grupp (pankrotis) ja/või nende ühise äriplaaniga seotud kolmandad

isikud. Kostja I on seisukohal, et kooskõlastatult ja ühise eesmärgiga tegutsedes oli

hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) eesmärgiks kostjate käitumise kontrollimine ja

pikema eesmärgina rikastuda alusetult. Laenulepingus on punkt, et laen väljastatakse 3

päeva jooksul. Seda tegelikult ei väljastatud. Kompromissist tulenevatelt tingimustel ei

saanud AS-le TKE Grupp (pankrotis) otse raha anda ja hageja valis sellise tee. Mõeldi

välja skeemi kuidas tegevust finantseerida ja meelitati sinna kostja I.

11. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping on kehtiv ja sellest tuleneb

kostjale I kohustusi on kostja I seisukohal, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja

viivis on ülemäärased, ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja I seisukohal, et

laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema

tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja polnud enne hagi esitamist kordagi

nõudnud kostjalt I laenulepingu täitmist, pole esitanud kordagi mitte ühtegi nõuet kostja

I vastu ega teatanud ka kontonumbrit, kuhu tuleks laenulepingut täita, mis viitab üheselt

5(18)

sellele, et laenulepingu alusel pole kostjale I raha üle kantud. Hageja jättis kostjale I

mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.

12. Kostjal I on kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas

2-07-39299 summas 5000 eurot hageja vastu. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on

nõue kostja I vastu, siis kostja I tasaarvestab alternatiivselt oma nõude hageja nõude

põhiosaga.

Kostja II vastuväited

13. Kostja II vaidles hagile täies ulatuses vastu järgnevatel põhjendustel. Hagejale on

laenusumma tagastatud (laenuleping on täidetud), puudub põhivõlgnevus, mille alusel

käenduslepingu alusel nõuet esitada. Kostja II arvates on käendusleping vastuolus hea

usu põhimõttega ja seega tühine. Käenduslepingus puudub vastavalt VÕS–le käenduse

ülemäär, mistõttu on käendusleping tühine. Lisaks on käenduslepingu alusleping rahatu,

laenuleping ja laenulepingust tulenevad ja seega käenduslepingu alusel nõutavad

viivised ja trahvid on ebaõiglaselt suured. Nõue on aegunud ja väidetav lepingust

tulenev võlgnevus on käendaja (s.o AS TKE Grupp (pankrotis)) poolt juba ammu

täidetud. Tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja II vastu. Laen

kanti üle 10 päeva jooksul ja tulenevalt sellest muutusid laenulepingu tingimused.

Näiliku tehingu katteks antud käendus on tühine. Kostja II käendus lõppes 3. päeval,

kui raha pidi üle kantama, tegemist on näiliku tehinguga.

14. Käenduslepingu alusleping (laenuleping 12/6-L) on rahatu. Käendusleping ja selle

tingimused on ebaproportsionaalselt hageja kasuks tasakaalust väljas (trahvid ja

viivised, eritingimused, käenduskohustuse täitmise, käenduse piirid jms. tingimused),

hea usu vastased ja seega tühised TsÜS § 86 ja § 84 lg 1 1. lause alusel ega oma

õiguslikke tagajärgi, lepingud on sõlmitud eksimuse või pettuse tulemusel,

käendusleping on liigkasuvõtjalik. Hageja püüab alusetult rikastuda. Käenduslepinguga

on kostja võtnud endale alusetuid kohustusi, mida ta polnud suuteline täitma ja hageja

teadis seda. Samuti on hea usu vastane käenduslepinguga antud võlatunnistuse

väljastamine. Kostja II oli lepingut allkirjastades hagejast sõltuvuses. Kostjal pole

juriidilist haridust. Hageja ja põhikäendaja AS TKE Grupp (pankrotis) ning juhatuse

liige VL kasutasid kostjat II ära oma eesmärkide teostamiseks. Laenulepingu pooled

lõid kostjale(-tele) väära pildi käendusega ja laenulepinguga (laenuga) seotud

asjaoludest ja täitmisest. Kostja II eeldas, et hageja seaduslik esindaja ei eksita ega

kuritarvita oma õigusi (hageja seaduslik esindaja esines ja oli tookord kui AS TKE

Grupp (pankrotis) ja tema koostööpartnerite usaldusväärne partner ja omaniku

esindaja).

15. Hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis), Cranbrook OÜ ja kostja I olid lähikondsed isikud

AS TKE Grupp (pankrotis) juhtorganite ja omandisuhete kaudu. Vastavalt tsiviilasja nr

2-09-44974 otsusele sõltus kostja juhitav Cranbrook OÜ (sh. ka kostja I) hagejast.

Hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel oli tihe koostöö ja rahade liikumine, millest

nähtub, et AS-st TKE Grupp (pankrotis) kantud rahad kanti läbi kas IPSO Jure OÜ või

hageja AS TKE Grupp (pankrotis) äriplaani täitmisega seotud tegevustesse. Seega oli

hageja poolt ülekantud raha tegelikuks kasusaajaks AS TKE Grupp (pankrotis) ja selle

kaudu hageja ning LJ. Kostjale II teadaolevalt laekus hagejale vastavalt kompromissile

AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses summa suuruses üle 350 000 krooni,

mis siis kanti kostja I kaudu tagasi AS TKE Grupp (pankrotis) äriplaani teostamiseks ja

kompromissi täitmiseks. Tegemist on hagejapoolsete tagasikannetega AS TKE Grupp

(pankrotis) eesmärkide täitmiseks.

16. Käenduslepingu allkirjastamisel kinnitasid nii hageja kui ka AS TKE Grupp (pankrotis)

seaduslik esindaja, et tegemist on formaalse lepinguga, mis kunagi sissenõuatavaks ei

muutu, s.t seda ei hakata sisse nõudma, kuna selle eest on tasunud (või tasub) AS TKE

6(18)

Grupp (pankrotis) või siis kolmas isik. Seoses sellega, et hageja pole esitanud nõuet

põhikäendaja AS TKE Grupp (pankrotis) vastu, siis on kostja seisukohal, et AS TKE

Grupp (pankrotis) või siis temaga seotud isik on väidetava võlgnevuse tasunud või siis

sõlminud vastavasisulise tasumise kokkuleppe.

Esimese astme kohtu otsus

17. Harju Maakohtu 24.05.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 22 369,07 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 17 369,07 eurot ja viivis määraga 0,3% päevas põhinõudelt alates hagi

esitamisest 30.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi jäeti rahuldamata

intressinõudes summas 1 963,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 5000 eurot. Menetluskulud jäeti 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses

solidaarselt kostjate kanda.

18. Kohus tuvastas alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: hageja, kostja I ja

käendaja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr 12/-L

p 1.1.1. kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu 350 000 eesti krooni, p 1.1.2.

kohaselt laenuandja kannab laenusumma laenusaaja kontole nr 10220058562014 SEB

Eesti Ühispangas 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu p 1.2.

kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi hiljemalt 01.07.2007.

Lepingu p 1.3. järgi laenusaaja tasub laenuandjale intressi 9% aastas tagasi maksmata

laenusummalt. Laenusaaja tasub intressimakse korraga laenu tagasimaksmise

tähtpäeval, laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma

tagasimaksmisega. Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-

päevasest aastast (I kd lk 26-28). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid

vaidlustanud, luges kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja

4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.

19. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostjate kohustus tuleneb

lepingust. Laenuleping (VÕS § 396 lg 1) loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe

saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

20. Kuna kostjad on palunud kohaldada laenulepingust tulenevale nõudele aegumist, siis

kontrollis kohus kõigepealt aegumist. Kohus leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud.

Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab

TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt

muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja I kohustus laenulepingu p 1.2 kohaselt

350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01.07.2007, seega oli hageja nõue muutunud

sissenõutavaks 01.07.2007. Hagi põhivõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutumata viivise nõudes on kohtule esitatud 30.06.2010. Seega ei ole

hageja nõue põhivõlgnevuse ja viivisevõlgnevuse nõude osas aegunud. 16.03.2011

esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud intressinõude. Vastavalt

laenulepingu p-le 1.3.1. laenusaaja tasub laenuandjale intressi 9% aastas tagasi

maksmata laenusummalt. Laenusaaja tasub intressimakseid korraga ühe summaga laenu

tagasimaksmise tähtpäeval, laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos

laenu põhisumma tagasimaksmisega. Seega muutus hageja intressinõue sissenõutavaks

7(18)

01.07.2007. Kuna hageja on esitanud kohtule intressinõude 16.03.2011, siis hageja

intressinõue on aegunud.

21. Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et laenuleping on rahatu. Maksekorraldusest

nähtuvalt on hageja kandnud 10.07.2006 kostja I arveldusarvele 350 000 krooni

selgitusega „laen lepingu alusel“ (I kd lk 28). Seega ei ole tegemist rahatu

laenulepinguga. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks kandnud kostja I

arveldusarvele 350 000 krooni mingu muu laenulepingu alusel.

22. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel 01.07.2006 sõlmitud

laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel on hageja kostjale I üle kandnud

350 000 krooni, on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad.

23. Kostjad on seisukohal, et teine tehing, mida varjata sooviti oli hageja kui seltsinglase,

panus seltsingusse. Kostja I leiab, et tema, Cranbrook OÜ ja AS TKE Grupp (pankrotis)

ning hageja olid seltsinglased ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu

kokkulepe, mille ainukeseks eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi

täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Kostja II leiab, et LJ, VL ja JK leppisid

2006.a. kokku ühises seltsingulises tegevuses AS TKE Grupp (pankrotis) pankroti

lõpetamisega kaasneva kompromissi täitmise eesmärgil, samuti lepiti kokku, et nendest

sõltuvad juriidilised isikud Cranbrook OÜ, AS TKE Grupp (pankrotis), hageja, kostja I

ja OÜ Paekna Puidutööstus kaastakse seltsingulisse tegevusse seltsingu kaasliikmetena.

Seega on kostja I ja kostja II erineval arusaamal, kes väidetavasse seltsingusse kuulusid.

24. Kohus leidis, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa tuvastada, et VÕS § 580 lg 1 mõttes

olid LJ, VL, JK, kostja I, Cranbrook OÜ ja AS TKE Grupp (pankrotis) ning hageja

seltsinglased, et ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille

eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmine.

25. 06.07.2005 Harju Maakohtu määrusega kinnitas kohus 02.05.2005 AS TKE Grupp

(pankrotis) poolt esitatud ning 13.06.2005 parandatud ja 20.06.2005 võlausaldajate

üldkoosoleku poolt kinnitatud kompromissettepaneku, mille kohaselt tuli tasuda AS-l

TKE Grupp (pankrotis) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele kokku

72 000 418,80 kroonisest võlast 25%, s.o 18 000 104,70 krooni kolme aasta jooksul.

Lõpptähtaeg oli 01.07.2008. Otsustati, et AS TKE Grupp (pankrotis) majandustegevuse

jätkamiseks laenu ei võta (V kd lk 181-185). 06.07.2006 AS TKE Grupp (pankrotis)

pankrotihaldur Toomas Saarma poolt kohtule esitatud aruande kohaselt kohustus AS

TKE Grupp (pankrotis) 06.05.2005 Harju Maakohtu määruse kohaselt tasuma pandiga

tagamata nõudeid omavatele võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 krooni suurusest

võlast 25% 3 aasta jooksul lõpptähtajaga 01.07.2008. Seisuga 30.06.2006 on võlgnik

kompromissi täitnud võlausaldajate osas, kelle nõuded on tunnustatud ja kelle suhtes

kompromiss kehtib (V kd lk 193-200, VI kd lk 5-13). Harju Maakohtu 30.10.2006

määrusega lõpetati AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissimenetlus seoses

kompromissi täitmisega (V kd lk 179-180).

26. Kostja I väidab, et Cranbrook OÜ laenas raha 30.06.2006 AS-le TKE Grupp (pankrotis),

kes selle omakorda kandis koheselt hagejale ja hageja kandis sellest 350 000 krooni

kostjale I, kes siis kandis selle tagasi Cranbrook OÜ-le. Kostja I väidete kohaselt

kompromissist tulenevatel tingimustel ei saanud hageja AS-le TKE Grupp (pankrotis)

otse raha anda ja hageja valis sellise tee. Kohtule esitatud AS TKE Grupp (pankrotis)

AS SEB Ühispank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 13.04.2006-

19.06.2006 tehtud Cranbrook OÜ poolt AS-le TKE Grupp (pankrotis) järgmised

maksed: 13.04.2006 makse 4500,00 krooni, selgitusega „L.Laen“, 13.04.2006 makse

195 000 krooni selgitusega „L.Laen“, 18.04.2006 makse 17 300,00 selgitusega

8(18)

„L.Laen“, 19.06.2006 makse 450 000 krooni selgitusega „Laen 12“ (VI kd lk 16-17).

Kohtule esitatud AS TKE Grupp (pankrotis) AS Hansapank arveldusarve väljavõttest

nähtuvalt on ajavahemikus 28.04.2006 - 30.06.2006 tehtud Cranbrook OÜ poolt AS-le

TKE Grupp (pankrotis) järgmised maksed: 28.04.2006 makse 201 000,00 krooni

selgitusega “Laen“, 28.04.2006 makse 100 700 krooni selgitusega „Laen“, 02.05.2006

makse 4000,00 krooni selgitusega „laen“, 22.06.2006 makse 10 538,00 krooni

selgitusega “laen”, 30.06.2006 makse 373 930,04 krooni selgitusega “laen KL”,

30.06.2006 makse 233 782,18 krooni selgitusega “laen KT”, 30.06.2006 makse

300 000,00 krooni selgitusega “laen A”( VI kd lk 19-24).

27. Kuigi kostja vastuväidete kohaselt ei tohtinud vastavalt Harju Maakohtu 06.07.2005

kohtumäärusele AS TKE Grupp (pankrotis) majandustegevuse jätkamiseks laenu võtta,

siis SEB Ühispank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on Cranbrook OÜ poolt AS-le

TKE Grupp (pankrotis) tehtud ajavahemikus 13.04.2006-30.06.2006 kokku

märkimisväärsetes summades ülekandeid selgitusega „Laen“ (VI kd lk 19-24).

Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus usutavaks kostjate väiteid, et hageja ja kostja I

vahel sõlmiti laenuleping üksnes seoses sellega, et TKE Grupp AS (pankrotis) ei võinud

kompromissi alusel laenu võtta ja hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepinguga

sooviti varjata hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut.

Kohtu hinnangul on kõik eelnimetatud väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule

esitatud TKE Grupp AS (pankrotis) arveldusarve väljavõtetest nähtuvalt on TKE Grupp

AS-le teinud ülekandeid mitmeid äriühingud nagu Inerpap AS, Cranbrook OÜ, Gatsby

OÜ, Paekna Puidutööstuse OÜ, Kadaka Varahalduse AS selgitusega „laen“ ja AS TKE

Grupp (pankrotis) ise on teinud ülekandeid mitmetele äriühingutele ja füüsilistele

isikutele nagu NK, Gatsby OÜ, Interap OÜ, Paekna Puidutööstus OÜ, OÜ Darina

Center, VL selgitusega „laenu tagasimakse“ ( IV kd lk 19-24). Seega oli AS TKE Grupp

(pankrotis) tegevuses tavapärane võtta laenu ja seda tagasi maksta (vähemalt nii nähtub

arveldusarve väljavõttest). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja, kostja I, Cranbrook OÜ

ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel üksteise arveldusarvetele raha kandmine

pooltevahelist vaikivat seltsingut. Kohus ei pidanud usutavaks kostjate põhjendusi

hageja ja kostja I vahel laenulepingu sõlmimise ja hageja poolt kostja I arveldusarvele

laenusumma kandmise kohta. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetlusse ei saanud

kuidagi puutuda asjaolu, kas hageja annab laenu kostjale I või Cranbrook OÜ-le. Seega

juhul, kui hageja oleks soovinud teha vaikiva seltsinglasena oma panuse seltsingusse,

siis oleks saanud hageja teha ise vastava ülekande kas Cranbrook OÜ-le või AS-le TKE

Grupp (pankrotis). Asja materjalidest nähtuvalt sellist panust hageja poolt ei ole tehtud.

Lisaks sellele on 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu järgi AS TKE Grupp (pankrotis)

käendaja ja laenulepingu p 2.1 kohaselt käendab täies ulatuses laenulepingust tulenevaid

kohustusi laenuandja ees. Kuivõrd AS TKE Grupp (pankrotis) vastutab VÕS § 142 lg 1

ja laenulepingu p-st 2.1 tulenvalt solidaarvõlgnikuna hageja ja kostja I vahel

laenulepingust tulenevate kohustuste ees, jäi kohtule arusaamatuks kostjate käsitlus, et

hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu eesmärk oli varjata hageja ja AS TKE

Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut.

28. Kohus leidis, et kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ja kostja II poolt vande all antud

ütlustest ei saa järeldada, et pooled oleksid teadlikult tahtnud sõlmida näilikku

laenulepingut, s.t et pooled oleksid teadlikult kokku leppinud, et väljendatud tahtel ei

ole vastavaid õiguslikke tagajärgi, ning et kõikide lepingupoolte ühine tegelik tahe

lepingu sõlmimise ajal oleks olnud suunatud sellele, et varjata tehingut, mida tegelikult

teha sooviti. Näilikuks ei muuda 01.07.2006 sõlmitud laenulepingut ka asjaolu, et

laenuandja (hageja) ei andnud laenusummat laenusaajale 3 päeva jooksul üle, nagu

sätestati lepingu p-s 1.1.2., vaid laen kanti üle 10 päeva jooksul. Kohus leidis, et asjaolu,

et kostja I on hagejalt saadud raha samal päeval andnud Cranbrook OÜ-le, ei oma

9(18)

tähendust, kuivõrd laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja I vahel. Kui kostjal I on

nõudeid kolmanda isiku vastu, on tegemist iseseisva võlasuhtega, mis praeguses

tsiviilasjas tähendust ei oma. Samuti ei tee nimetatud asjaolu poolte vahel sõlmitud

lepingut näilikuks. Praegusel juhul ei esine eeldusi, mis annaksid alust arvata, et hageja

ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping on näilik. Seega on 01.07.2006 hageja ja kostja I

vahel sõlminud laenuleping õiguspärane ja kehtiv.

29. 11.07.2006 sõlmitud käenduslepingu kohaselt sõlmivad hageja ning füüsiline isik JK

(käendaja I) ja Cranbrook OÜ (käendaja II), juhatuse liikme JK isikus ja Paekna

Puidutööstus OÜ (edaspidi käendaja III) juhatuse liikme JK isikus, lepingu, mille p 1.1.

kohaselt käendajad kohustuvad (igaüks eraldi ja kõik koos) täielikult vastutama kui

solidaarsed võlgnikud võlausaldaja ees võlausaldaja ja Cranbrook Holing OÜ (võlgnik)

01.07.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmise eest

(nii põhikohustuse kui ka kõrvalkohustuse täitmise eest), millise lepingu alusel

võlausaldaja andis võlgnikule 10.07.2006 laenuks 350 000 krooni (I kd lk 29-30).

Vaidlus on selle üle, kas kostja II vastutab käendajana kostja I kohustuste täitmise eest

hageja ees.

30. Kohus ei nõustunud, et 11.07.2006 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on

tarbijakäendusleping. Käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o. 11.07.2006) kehtinud VÕS

§ 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

Kehtinud VÕS § 34 kohaselt mõisteti tarbijana füüsilist isikut, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohus selgitas, et

äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted

(RKTKo 3-2-1-148-11, p-d 13 ja 14). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja II oli

käenduselepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku OÜ Cranbrook Holding osanik ja

juhatuse liige. Kostja II omas otsest majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise,

täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Seega ei ole tegemist

tarbijakäenduslepinguga.

31. Samuti ei nõustunud kohus kostja II seisukohal, et käendusleping on heade kommete

vastane ja vastuolus hea usu põhimõttega ning avaliku korraga (TsÜS § 86).

TsÜS §-s 86 sätestatud asjaolude tõendamiskoormus lasub TsMS § 230 lg 1 järgi

poolel, kes tühisusele tugineb, seega kostjal. Kohus leidis, et lepingu heade kommete

vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta

nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutust, ajendeid,

eesmärke. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui

pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt

oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust. Riigikohus on selgitanud, et heade kommete vastane tehing on seotud õigluse

ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade

kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas

valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (RKTKo 3-

2-1-158-05, p 9; 3-2-1-80-02, 3-2-1-29-04). Heade kommete vastane on üldjuhul tehing,

mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral

teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille

üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Kostja II ole esile toonud

asjaolusid, milles võiks järeldada, et käendusleping on vastuolus heade kommete ning

avaliku korraga. Seega on hageja ja kostja II vahel 11.07.2006 sõlmitud käendusleping

õiguspärane ja kehtiv.

32. Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist, et käendusleping on sõlmitud eksimuse või

pettuse tõttu (TsÜS § 92 lg 1). Kostja II ei ole teatanud, et ta sooviks hagejaga sõlmitud

käenduslepingu tühistamist. Seega ei ole täidetud tehingu tühistamiseks formaalsed

eeldused. Samuti ei ole tõendatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused.

10(18)

33. Kohus leidis, et kostja II ei ole tõendanud oma vastuväiteid, mille kohaselt kostja II

käenduslepingu sõlmimisel eeldas, et käendusleping on formaalse iseloomuga ning ei

too kostjale II õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostja II vastu

käenduslepingust tulenevat nõuet enne käesolevas tsiviilasjas kohtusse hagi esitamist,

ei tähenda, et tegemist oleks formaalse lepinguga.

34. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus,

mida kostja I on rikkunud (VÕS § 82, § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1).

Kostja I kohustus laenulepingu p 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagastama

hiljemalt 01.07.2007. Tõendamist pole leidnud, et kostja I või keegi käendajatest oleks

laenusummas hagejale tagastanud. Kohus jättis tähelepanuta kostja I väite, et hageja

nõue on loovutatud Advertix OÜ-le, kuna nimetatud väite ja tõendi loovutamise kohta

on kohtule esitanud Gatsby OÜ, kelle suhtes on kohus 22.08.2013 määrusega jätnud

hagi läbi vaatamata ja seoses sellega jättis kohus rahuldamata kõik Gatsby OÜ poolt

esitatud taotlused, sh tõendite vastuvõtmise taotlused. Kuigi kostjal I ja Gatsby OÜ-l on

üks seaduslik esindaja, JG, siis väite, et hageja on nõude loovutanud Advertix OÜ-le ja

vastava tõendi on JG kohtule esitanud, esindades Gatsby OÜ-d.

35. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma

solidaarselt kostjatelt põhivõlgnevuste 350 000 krooni ehk 22 369,07 euro tasumist.

36. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja

viivitusintressi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas.

Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu p-st 1.4.1., mille

kohaselt laenu tagastamisega viivitamisel kohustub kostja I maksma viivist 0,3 %

päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 02.07.2007 kuni hagi esitamiseni ehk

kokku 1088 päeva eest kokku 1 149 750,00 krooni, kuid ei nõua kostjatelt viivist rohkem

kui on põhinõue, s.o 22 369,07 eurot. Kostja I leiab, et laenulepingus sätestatud

viivisemäär ja viivis on ülemäärased ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja I

seisukohal, et laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma

varasema tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja jättis kostjale mulje, et tal

polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.

37. Kohus leidis, et lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,3 % päevas ei ole ebamõistlikult

suur VÕS § 162 mõttes. Viivise nõue ei ületa põhivõla nõuet ning kostjad ei ole

tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Hageja nõue kostjatelt viivise

väljamõistmiseks summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot on põhjendatud.

38. Hageja taotles lisaks hagi esitamise seisuga 30.06.2010 sissenõutavaks muutnud

viivistele viiviste väljamõistmist põhinõudelt 22 369,07 eurot alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni määras 0,3% põhinõudelt. Kohus leidis, et viivise nõue

määraga 0,3% põhinõudelt väljamõistmine kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud

ja nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel.

39. Kostja I on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite. Kostja I vastuväidete

kohaselt on tal kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue

tsiviilasjas 2-07-39299 summas 5000 eurot hageja vastu. Tasaarvestamisolukorra

tekkimiseks peavad esinema poolte vahel VÕS § 197 lg 1 kohaselt samaliigilised

nõuded. Kostjal I on hageja vastu jõustunud Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega

väljamõistetud menetluskulude nõue 5000 eurot. Hageja leiab, et kostja I tasaarvestuse

avaldus, millega kostja I soovis tasaarvestada oma nõude hageja nõude põhiosaga, on

vastuolus VÕS § 201 lg 2 ja § 201 lg 1 p-ga 2. Kuna hageja on lisaks laenulepingust

tuleneva põhivõlgnevuse nõudele kostja I vastu viivisenõue, siis tuleb VÕS § 201 lg 2

tulenevalt tasaarvestada kostja I nõue summas 5000 eurot hageja viivisenõudega

summas 22 369,07 eurot. Tasaarvestades kostja I nõude hageja nõudega, kuulub

kostjatel väljamõistmisele viivisevõlgnevus hageja kasuks summas 17 369,07 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt. Seoses nõude aegumisega jättis

11(18)

kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 1 963,67 eurot ja seoses kostja I nõude

tasaarvestusega hageja sissenõutavaks muutnud viivise nõue summas 5000 eurot.

40. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

20% ulatuses hageja kanda ning 80% ulatuses kostja kanda. Kohus märkis, et

menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebus

41. Kostja

I

esitas

11.07.2016

(täpsustatud

21.07.2016)

maakohtu

otsusele

apellatsioonkaebuse. Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1, 2,

3 osas tervikuna ja 4 osas osaliselt (osas, milles hagi rahuldati), v.a 1963,70 euro

intressinõude osas, lõpetada asja menetlus või jätta hagi läbi vaatamata või tühistada

otsus p-de 1, 2, 3 osas tervikuna ja 4 osas osaliselt, v.a 1963,70 euro intressinõude osas,

ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja

kanda.

42. Kostja I arvates on kohus ebaõigesti otsuse p-s 17 lugenud tuvastatuks hageja väited.

Kostja I on hagile tervikuna vastu vaielnud ja seega puudub alus TsMS § 231 lg 2 ja 4

rakendamiseks.

43. Kostja I arvates on kohus jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata apellandi

dokumentaalselt tõendatud seisukohale (asjaolu on kinnitanud ka hageja), et hageja pole

laenulepingut õigeaegselt allkirjastanud ja laenulepingut pole õigeaegselt sõlmitud.

Hageja on asjaolu ka omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel. Seega on kohus

ekslikult leidnud, et leping oli jõustunud ja hagejal on kehtivast laenulepingust tulenev

nõue apellandi vastu, mida tegelikkuses polnud. Puudub alus VÕS § 9 lg 1 ja § 396 lg

1 rakendamiseks.

44. Kohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta asjaolu, et hageja nõue on loovutatud Advertix

OÜ-le, kuna selle esitas Gatsby OÜ, kes pole enam menetlusosaline. Hagi jäi küll

Gatsby OÜ vastu läbi vaatamata, kuid samas on kohus ise pärast määruse tegemist

kohustanud hagejat esitama selgitused 10.11.2008 nõude loovutamisteate kohta. Kohus

on hiljem korduvalt palunud hagejal loovutamist selgitada, mida hageja ei teinud ega

esitanud ka ühtegi taotlust selles osas õigeaegselt. Kostja I leiab, et teda on

menetluslikult eksitatud. Kostja I oli kuni 24.05.2016 kohtuotsuseni teadlik, et tõend on

toimikus. Hageja 29.03.2016 istungil ei vaielnud loovutusele vastu vaid selgesõnaliselt

võttis nõude loovutuse omaks. Tegemist on omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel.

Ilmselge on, et loovutatud nõude alusel ei saa hagi esitada. Kohus oli vähemalt kuni

29.03.2016 (ning selles oli veendunud ka apellant) istungini seisukohal, et nõude

loovutamisteadet tuleb arvestada seda enam, et hageja on kinnitanud selgesõnaliselt, et

nõue on loovutatud. Hagi oleks tulnud jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel.

45. Kostja I on seisukohal, et kohus on hageja viivisenõude lahendamisel kohaldanud

valesti materiaalõiguse norme (VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 44). Viivisemäär,

mis ületab enam kui 10 kordselt VÕS § 94 lg 1 intressimäära, on ilmselgelt ebamõistlik,

teist osapoolt kahjustav ja tühine. Samale seisukohale on asunud Riigikohus (RKTKm

3-2-1-25-16, p-d 12, 13). Lepinguline viivisemäär on ebaproportsionaalne ja kahjustav,

võrreldes ka lepingulise intressimääraga (9%), mida hageja sisse ei nõudnud. Kostja I

nõuab viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi. Hageja pole tõendanud

kahju ja sellest tulenevalt ka sedavõrd suure viivise nõudmist.

46. Kohus on valesti sidunud 10.07.2006 tehtud makse 350 000 krooni laenulepinguga

12/6-L. Maksekorraldusse on selgituseks märgitud „laen lepingu alusel“ (I kd lk 28),

kohus on pidanud seda ekslikult laenulepingu nr 12/6-L makseks. Grammatiliselt pole

kuidagi võimalik 10.07.2006 makset siduda laenulepinguga 12/6-L, seda enam, et

12(18)

makse polnud tehtud selliselt, nagu lepingu tekstist tulenes. Laenulepingu 12/6-L p

1.1.2. järgi pidi laenuandja ülekande tegema 3 pangapäeva jooksul, s.o hiljemalt

05.07.2006. 05.07.2006 seisuga hageja ülekannet ei teinud, millest on ilmselge, et

laenulepingu 12/6-L alusel raha üle ei kantud. Tegemist on hagejapoolse omaksvõtuga

TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi. Asjaolu, et kohus ei sidunud makset seltsingulepinguga,

ei anna alust siduda seda kuidagi laenulepinguga 12/6-L. Seega on laenuleping 12/6-L

rahatu ja laen anti muu lepingulise kohustuse täitmiseks, mille alusel pole hageja nõuet

esitanud.

47. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja I seisukoha, et hageja on jätnud esitamata nõude

käendaja AS TKE Grupp (panrotis) vastu, mille hageja on ka omaks võtnud

põhjendusega, et see poleks olnud talle kasulik. Samas oli võlgnikest AS TKE Grupp

(pankrotis) ainuke, kellel oli märkimisväärses väärtuses kinnisvara ja tagatisi, mille

arvelt oleks hageja saanud oma nõude kiirelt rahuldatud, kui tal oleks olnud selleks

vajadus ning õigus. Hageja AS TKE Grupp (pankrotis) esindajana, lähikondsena ja

omanikuna ning mõjuisikuna oli teadlik AS TKE Grupp (pankrotis) varalisest seisust.

Nõude esitamata jätmisest saab teha kaks järeldust, kas hageja ja AS TKE Grupp

(pankrotis) vahel oli kokkulepe, et võlgnevus loetakse tasutuks AS TKE Grupp

(pankrotis) kompromissi täitmisega, mida kinnitas ka menetlusosaline JK vande all, või

käendust ei saanudki AS-lt TKE Grupp (pankrotis) sisse nõuda, kuna 12/6-L lepingu

alusel pole raha üle kantud ja puudus jõustunud leping poolte vahel.

48. Kui jääda seisukohale, et tegemist on kehtiva lepinguga, mille alusel on raha üle kantud,

siis pole kohus hinnanud kostja I seisukohta, et hageja on jätnud täitmata laenuandja

seadusest tulenevad kohustused ega kontrollinud laenusaajate ja käendajate

majanduslikku olukorda ja võimekust. Seega on ilmselge, et hageja ja võlgnike vahel

oli seltsinguleping, mille eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi

täitmine, mis ka ennetähtaegselt saavutati. 10.07.2006 ülekanne oli hageja panus

seltsingusse. Kostja I on seisukohal, et kohus on valesti tõlgendanud lepingu näilisust

ja leidnud ekslikult, et seltsingulepingut polnud. Kohus on jätnud hinnanguta hageja

esindaja LJ lähikondsuse võlgnikega ja mõju tehingule ja selle, et ta sai tehingust kasu.

Kohus on jätnud tähelepanuta hageja üheselt mõistetava kinnituse, et Cranbrook OÜ,

AS TKE Grupp (pankrotis) ja kostja I (ka võlgnikud käsitlesid end samamoodi) puhul

oli tegemist ühise majandussubjektiga, mis tähendab seda, et hageja käsitles võlgnikke

majanduslikus ja õiguslikus mõttes samadena ja seega ei omanud tähtsust, millisele

isikule konkreetselt raha kanti. Hageja tegi oma panuse samadele majandussubjektidele

vaikivasse seltsingusse, kuhu menetlusosalised kuulusid. Üleantud vara tagastati hageja

poolt seltsinglastele 10.07.2006 pangaülekandega selgitusega “laen lepingu alusel”, mis

oligi hageja panuseks. Kohus pole otsuse tegemisel uurinud põhjuslikke seoseid

rahaliste ülekannete vahel ega rakendanud conditio sine qua non põhimõtet.

49. Kohus on otsuses jätnud tähelepanuta hageja juhatuse liikme suunava, kontrolliva mõju

ja ainukese kasusaaja osa tehingus. Vaidlust pole selles, et LJ oli ja tegutses vaadeldaval

perioodil ja ka käesoleval hetkel kui AS TKE Grupp (pankrotis) lähikondne,

hüpoteegipidaja, võlausaldaja, esindaja, faktiline juhatus liige, õigusnõustaja (LJ

ettevõtte Ipso Jure OÜ oli AS TKE Grupp (pankrotis) õigusnõustaja ja esindaja) ja

omanik. Seega, arvestades LJ seotust, sidemeid ja elulist tegutsemist, siis on ilmselge,

et juhtimisotsuseid seltsinglaste poolt ei tehtud ilma LJ esinduseta, kontrollita ning

nõus- ja juuresolekuta. Seega oli LJ puhul tegemist mõjutajaga ÄS § 1671 lg 1 mõttes.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et JK, olles Cranbrook OÜ ja kostja I juhatuse liige ja

AS TKE Grupp (pankrotis) tegevjuht, tegutses AS TKE Grupp (pankrotis) ja LJ

kontrolli all, suunamisel ja sõltuvuses (vt ka tsiviilasja 2-09-44974 materjalid). Hageja

kasutas ära ja eksitas lepingute sõlmimisel JK, millega suunati teda võtma kohustusi ja

sõlmima lepinguid, millest mingit eraldiseisvat kasu väljaspool seltsingut ja

13(18)

kompromissi täitmist polnud, ning asus oma õigust nõudma pärast JK poolset

seltsinguliste kohustuste täitmist. Ainukesteks kasusaajateks ülekannetest ja lepingutest

oli LJ ja temaga seotud ühingud.

50. Kohus on jätnud põhjendamata ja analüüsimata kostja I seisukohad hagi ja tehingu, sh

viivise suuruse, hea usu vastasusega, vastuoluga heade kommetega ja avaliku korraga.

Kohus on jätnud andmata hinnangu ülekannetele TsÜS § 67 lg 1 raames. Hageja

käitumine on olnud pahatahtlik. Hageja püüab alusetult rikastuda, mis on lubamatu.

JK apellatsioonkaebus

51. Kostja II esitas 24.06.2016 apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tervikuna tühistada või

tühistada kostjal II tekkinud kohustuste ulatuses ja teha uue otsuse, millega kohus

taastab

11.07.2006

käenduselepingu

dokumendist

tuleneva

füüsilise

isiku

käenduselepingu kehtivuse tarbijakäenduselepinguna käendaja kasuks, tuginedes

käenduse andmise faktilistele asjaoludele ja VÕS § 142 lg-tele 4 ja 6, kohus tuvastab

11.07.2006 füüsilise isiku käenduselepingu tühisuse VÕS § 143 lg 2 alusel, kuna selles

ei ole määratletud füüsilisest isikust käendaja vastutust rahalises maksimumsummas,

jätab hagi rahuldamata, vabastab kostja II otsuses kajastatud vastutusest ja jätab kõik

menetluskulud hageja kanda.

52. Kostja II arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole

käendusleping tarbijakäendusleping. Juba ainuüksi seepärast, et põhivõlgniku

laenukohustus tekkis täies mahus enne käenduselepingu sõlmimist, sõltumata

käenduselepingu sõlmimise faktist, ei ole õige asetada selle käenduselepingu kehtivust

tarbijakäenduselepinguna sõltuvusse käendaja ja põhivõlgniku suhetest. Eraisik oma

õiguslikult iseseisvalt füüsilises olemuses on faktiliselt ja tsiviilõiguslikult tarbija.

53. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ning arvestamata, et nõue on juba enne

käsitletava menetluse algust loovutatud Advertix OÜ-le.

54. Kohus ei käsitlenud ka poolte väiteid, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud

seltsingulise tegevuse raames. Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et hageja jättis

käendaja ja laenusaaja maksevõime kontrollimata. Hageja ei ole lepingutest tuleneva

nõude sissenõudmise kavatsusest teatanud ega seda taotlenud enne antud hagiga

kohtusse pöördumist. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja on loobunud vabatahtlikult

nõudest AS TKE Grupp (pankrotis) vastu. Hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane,

vastuolus varem kokkulepitu, heade kommete ja tavadega, on tühine ning hageja

kuritarvitab oma formaalseid õigusi.

Osaühing Lamaran Grupp vastuapellatsioonkaebus

55. Hageja esitas 15.08.2016 vastuapellatsioonkaebuse kostja I apellatsioonkaebusele.

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata.

56. Hageja leiab, et puudub alus arvestada kostja I esitatud nõuete osalise tasaarvestuse

avaldust. Kostja I 5 000 euro suurune nõue on lõppenud tasaarvestusega ja nõuet ei saa

teistkordselt tasaarvestada. Lisaks oli kostja I tasaarvestusavaldus tingimuslik, mis on

VÕS § 198 kohaselt tühine.

57. Maakohtu põhjendused hageja intressinõude aegumise osas on ekslikud. Kohus jättis

arvestamata, et kostjad pole aegumise vastuväidet õigeaegselt esitanud ja kostjate

aegumise vastuväiteid pole menetluses arutatud. Seega on tegemist pooltele üllatusliku

järeldusega. 18.06.2012 hagivastuse p 2 teises lõigus väitis kostja I (keda esindas

maakohtu menetluses vandeadvokaat) hageja nõude aegumise kohta, et kostja ei välista,

et tegemist on aegunud nõudega. Märgitu ei tähenda aga, et kostja I oleks esitanud

TsÜS § 143 kohase taotluse aegumise kohaldamiseks, kuna kostja I ei seostanud oma

väidet hageja nõude aegumise kohta mistahes konkreetsete (faktiliste) asjaoludega.

Kohtul ei ole võimalik seesugust üldsõnalist vastuväidet kontrollida ja hagejal polnud

14(18)

võimalik sellele vastata. Hageja intressinõudele konkreetse kontrollitava aegumise

vastuväite (millele maakohus oma otsuses tugines) esitas kostja I esmakordselt alles

22.04.2016 kohtukõne kirjalike teeside p 1.6. eelviimases lõigus (teeside 5. lk esimene

lõik), s.o alles pärast asja 29.03.2016 kohtuistungil arutamise lõppu. Selles

menetlusstaadiumis puudus hagejal võimalus esitada kostja I väitele endapoolseid

vastuväiteid. Seetõttu oleks kohus pidanud jätma kostja I aegumise vastuväited

tähelepanuta ja jätma aegumine kohaldamata.

58. Kostja II ei ole aga nõude aegumise vastuväidet üldse esitanud. Hageja arvates on

äärmiselt küsitav, kas dispositiivsuse põhimõttest lähtudes võis kohus sellises olukorras

jätta hageja intressinõude aegumise tõttu rahuldamata ka kostja II osas.

59. Maakohtu järeldus hageja intressinõude aegumisest on ka sisuliselt ekslik. Intressinõude

aegumise tähtaeg pidi tõepoolest lõppema 01.07.2010, kuid juba 30.06.2010, s.o enne

nõude aegumist, esitatud hagiavalduses on hageja selgelt välja toonud intressinõude

aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja on hagis märkinud, et kostjal I on 01.07.2010

seisuga laenulepingu järgsed täitmata kohustused hageja ees, mis koosnevad mh

intressist. 11.04.2011 menetlusdokumendis on hageja täiendavalt selgitanud, et

"Hagiavalduses esitatud nõudest 51 175,55 eurot /.../ koosneb /.../ intressinõudest

summas 1 963,58 eurot /.../." Seega on hageja esitanud intressinõude aegumise tähtaja

jooksul.

60. Hageja leiab, et ka hagi osalise rahuldamise korral tuleks menetluskulud jätta kostjate

kanda. Hagi läbivaatamine maakohtus on kestnud kostjate pahatahtliku käitumise

tulemusena rohkem kui kuus aastat. Maakohus on ka ise viidanud sellele, et kostjad ei

ole kasutanud oma protsessiõigusi heauskselt. Seoses kostja I põhjendamatu

vastuhagiga ja maakohtu 06.02.104 määruse vaidlustamisega venis menetlus ca üks

aasta (17.01.2014 kuni 01.12.2014). Veel aasta (20.02.2015 kuni 15.02.2016) viibis

menetlus seoses kostja I taotlusega kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks, mida

pidasid kohtud alusetuteks. Rohkem kui pool aastat (11.10.2013 kuni 29.05.2014) viibis

menetlus seoses kostjate poolt maakohtu 22.08.2013 määruse vaidlustamisega (hagi

läbivaatamata jätmine kostja III osas), kuigi algusest peale oli ilmselge ja kohtud hiljem

tuvastasid, et viidatud määrus ei puudutanud mistahes määral kostjate I ja II õigusi.

Samal viisil käitusid kostjad ka taotluste ja tõendite esitamisel. Näiteks esitasid kostjad

hagile korduvaid ja kohatuid vastuväited hageja nõude aluseks olevate lepingute

tühisuse tõttu, sh poolte vahel väidetavalt sõlmitud seltsingulepingu kohta jne. Oma

väidete tõendamiseks esitasid kostjad kümneid dokumentaalseid tõendeid, mida kohus

pidi uurima. Otsuses asus kohus seisukohale, et kostjate vastavad vastuväited hagile on

selgelt otsitud ja asjakohatud, mistõttu oli asjakohatu ka valdav enamus kostjate poolt

esitatud taotlusi ja tõendeid. Samuti väitsid kostjad, et neile hageja poolt laenuks antud

rahasumma oli hagejale tagastatud kolmanda isiku poolt, mille tõendamiseks taotlesid

kostjad krediidiasutustes hageja pangakontode väljavõtete väljanõudmist. Pärast

kostjate soovitud tõendite kogumist selgus, et kostjate väited laenu tagastamisest on

eksitavad. Kuna kostjad ei suutnud mõistlikult selgitada oma eksimust, tuleb järeldada,

et väite laenu tagastamise kohta on kostjad esitanud ainsa eesmärgiga venitada

menetlust. Samuti pidi kohus kostjate tegevuse tulemusena edasi lükkama 05.06.2013,

09.12.2013 ja 05.02.2015 kohtuistungeid. Hageja on seisukohal, et antud juhul tuli

menetluskulud TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täies ulatuses kostjate kanda

olenemata hagi rahuldamise ulatusest.

Seisukohad apellatsioonimenetluses

61. Kostja I vastuapelatsioonikaebusega ei nõustunud ja palus selle jätta rahuldamata.

62. 26.04.2017 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil vähendas hageja viivise nõuet ja

palus sissenõutavaks muutunud viivise kostjatelt välja mõista põhivõlaga võrdses

15(18)

summas ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga ja edasi 0,3% päevas kuni lahendi

tegemiseni.

Tsiviilkolleegiumi põhjendused

63. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seletused ja tutvunud

tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

tühistada sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas, kuna hageja vähendas

ringkonnakohtu istungil viivise nõuet, ja muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt ka

maakohtu otsuse põhjendusi.

64. Kolleegium muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus jättis

tähelepanuta vastuväite hagile, mille kohaselt hageja on kostjate vastu esitatud nõude

loovutatud Advertix OÜ-le, kuna selle väite ja tõendi nõude loovutamise kohta esitas

Gatsby OÜ, kelle vastu esitatud nõue jäeti maakohtu 22.08.2013 määrusega läbi

vaatamata ja sellega seoses jäeti läbi vaatama ka kõik Gatsby OÜ poolt esitatud

taotlused, kaasaarvatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks.

65. 19.09.2011 vastuses hagile väitis Gatsby OÜ, et hagejal puudub tema vastu nõue, kuna

hageja on käenduslepingust tuleneva nõude Gatsby OÜ vastu loovutanud 10.11.2008

Advertix OÜ-le (I kd tk 229-230), esitades selle tõendamiseks Cranbrook OÜ

pankrotihaldurile Veli Kraavile saadetud hageja 10.11.2008 teate nõude loovutamise

kohta (I kd tl 231). 22.08.2013 määrusega jättis maakohus hageja nõude Gatsby OÜ

vastu läbi vaatamata. Samal kuupäeval menetlusosalistele saadetud selgitustes on

maakohus juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohtule on esitatud tõendina teade

nõude loovutamise kohta Advertix OÜ-le, ja palus esitada hagejal selgitused nõude

loovutamise kohta. 17.03.2013 eelistungil küsis kohtunik hagejalt, kuidas

kommenteerib hageja toimikus olevat dokumenti nõude loovutamise kohta (III kd lk

132). Hageja kohtu küsimusele ei vastanud ja palus kohtul nõude loovutamise

vastuväite kohta seisukoha võtta otsuses. 29.02.2016 seisukohtades on kostja I viidanud

nõude loovutamisele (V kd tl 172-173). 29.03.2016 kohtuistungil on kohtunik hageja

esindaja küsimusele, kas Gatsby OÜ poolt esitatud toimikus olevatel tõenditel on

menetluses tähtsust, vastanud, et selles osas võtab kohus seisukoha lahendis (VI kd tl

163). Kostja I selgituse kohaselt samal kohtuistungil (29.03.2016) on ta Gatsby OÜ

taotlusega tõendite kogumiseks ühinenud 28.12.2012 menetlusdokumendis.

66. Kolleegium leiab, et kohus peab menetlust juhtima viisil, kus hiljemalt eelmenetluse

lõpuks peab olema menetlusosalistel selge, millised asjaolud on vaidluse all ja millised

tõendid on kohus vastu võtnud. Kohtu vastavad korraldused peavad olema väljendatud

viisil, kus need on menetlusosalistele üheselt mõistetavad. Kolleegiumi arvates on

maakohus seonduvalt kostjate vastuväitega hageja poolt nõude loovutamise kohta

juhtinud menetlust pooli eksitavalt ja maakohtu otsustustest võisid pooled saada aru, et

maakohus arvestab Gatsby OÜ esitatud tõendeid vaidluse lahendamisel. Nii on pärast

Gatsby OÜ vastu esitatud nõude läbivaatamata jätmist palunud kohus hagejal selgitada

nõude loovutamisega seonduvat ja viimasel kohtuistungi selgitanud, et Gatsby OÜ

esitatud tõendite osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuses. Kuna vähemalt kostja I on

nõustunud Gatsby OÜ poolt esitatud tõendite vastuvõtmisega ja viidanud nõude

loovutamisele oma menetlusdokumendis ning kohus on menetluse vältel vastuväidet

käsitlenud jätkuvalt esitatutuna, siis on kolleegiumi arvates ebaõige ja eksitav maakohtu

otsuse seisukoht, et nõude loovutamise vastuväide ja selle kohta esitatud tõend tuleb

jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

67. Järgnevalt täiendab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi, hinnates, kas hageja on

loovutanud oma nõude kostjate vastu Advertix OÜ-le. Hageja on Cranbrook OÜ

(pankrotis) pankrotihaldurile saadetud 10.11.2008 teates nõude loovutamise kohta (I kd

tl 231) teatanud, et hageja on nõude Cranbrook OÜ (pankrotis) vastu summas 2 705 500

16(18)

krooni, mis tuleneb hageja ja kostja I vahel 01.07.2006 sõlmitud laenulepingust nr 12/6-

L ja 11.07.2006 käenduslepingust, loovutanud OÜ-le Advertix. Kolleegiumi arvates

see, et ühe käendaja vastu on hageja nõude loovutanud, ei tähenda, et nõue oleks

loovutatud põhivõlgniku ja teiste käendajate vastu. Asjaolusid, millest saaks järeldada,

et Advertix OÜ-le on nõue täidetud, kohtu ette toodud ei ole. Seega on hagejal õigus

nõuda kohustuse täimist põhivõlgnikult Cranbrook Holding OÜ-lt (kostja I) ja

käendajalt JK-lt (kostja II). Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täiendada.

68. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654

lg 6 järgi ei korda neid. Maakohus on ülejäänud asjaolud tuvastanud õigesti ja

ringkonnakohtul puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Järgnevalt vastab

kolleegium apellatsioonkaebuste väidetele.

69. Maakohus on kolleegiumi arvates põhjalikult hinnanud kostjate väiteid seonduvalt

laenulepingu kehtivusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 01.07.2006 laenuleping

on kehtiv ja ei ole rahatu. Ebaõige on kosja I apellatsioonkaebuse käsitlus, mille

kohaselt hageja on TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel omaks võtnud, et 10.07.2007 hageja

poolt kostjale I ülekantud 350 000 krooni ei olnud seotud laenulepingu täitmisega.

Kolleegiumi arvates on kostja I väide eksitav. TsMS § 231 lg 2 järgi saab võtta omaks

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet, mitte aga hinnangut sellele väitele. Hageja poolt

10.07.2006 350 000 krooni kostjale I ülekandmise osas ei ole poolte vahel vaidlust, kuid

pooled vaidlesid selle üle, millise kohustuse täitmiseks oli see tehtud. Kolleegiumi leiab,

et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seostada 10.07.2006 makset muu kohustuse

täitmisega kui 01.07.2006 laenuleping.

70. See, et hageja ei esitanud laenulepingust tulenevat nõuet käendaja AS TKE Grupp

(pankrotis) vastu, ei tähenda, et nõue oli täidetud AS TKE Grupp (pankrotis)

pankrotimenetluses kompromissi käigus või, et laenuleping oleks olnud rahatu. Kostjate

sellekohased väited on oletuslikud ja esitatud asjaoludest kostjate soovitud järeldust

teha ei saa.

71. Kostja I apellatsioonkaebuse väited, et hageja on jätnud täitmata oma seadusest

tulenevad kohustused laenuvõtja ja käendaja majandusliku olukorra ja maksevõime

kontrollimiseks, ei ole käesolevas menetluses asjakohased ja kostja I ei ole ka ise

täpsustanud, millise järelduse peaks kohus tulenevalt kostjate väidetava maksejõulisuse

kontrollimata jätmisest tegema. Kolleegiumi arvates on meelevaldne kostja I väide, et

kontrollimata jätmine viitab ennekõike sellele, et hageja ja kostjate ning muude AS TKE

Grupp (pankrotis) kompromissi täitmisest huvitatud isikute vahel oli seltsinguleping.

See, et menetlusosalistel ja AS-l TKE Grupp (pankrotis) ning muudel eeltoodutega

seotud äriühingutel olid 2006.a ühised ärilised huvid ja eesmärgid, ei tähenda, et oleks

nende isikute vahel olnud sõlmitud VÕS § 580 lg 1 või § 610 lg 1 järgi seltsinguleping.

Veenvaid asjaolusid, mis sellise kokkuleppe olemasolu tõendaks, kohtu ette toodud ei

ole. Kaudsed viited ühiste ärihuvide kohta pole sellise järelduse tegemiseks piisavad.

Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud. Kostja I väited hageja juhatuse liikme LJ

olulise mõju kohta tehingute tegemisel ning kasu saamise kohta ei anna alust muuta

maakohtu otsust. Kostjad ei olnud tehingute tegemise ajal hageja juhatuse liikme LJ

olulise mõju all. Ainult sellest, et kostja II oli AS TKE Grupp (pankrotis) tegevjuht,

kostja I poolt soovitud järeldust teha ei saa.

72. Kolleegiumi arvates ei ole kostja I toonud maakohtus esile asjaolusid, millest järelduks,

et nii laenuleping kui ka esitatud hagi on vastuolus hea usu põhimõttega, heade

kommetega ja avaliku korraga ning hagi on esitatud eesmärgiga alusetult rikastuda.

Kostja I on maakohtus esitanud eelkõige ainult vastavad hinnangud. Maakohtu poolt

tuvastatud asjaolud kostja I väiteid ei kinnita. Eeltoodu tõttu puudus maakohtul vajadus

vastavaid hinnanguid põhjalikumalt käsitleda.

17(18)

73. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt I tulenevalt laenulepingu p-st 1.4. viivist laenu

tagastamisega viivitamisel 0,3% päevas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

äriühingute vahel sõlmitud tagatiseta laenu tagastamisega viivitamisel ei saa lugeda

viivise määra 0,3% päevas seadusega vastuolus olevaks ja laenuvõtjat ebamõistlikult

kahjustavaks ning VÕS § 42 lg 1 järgi tühiseks. Lisaks märgib kolleegium, et maakohtus

esiletoodust ei saa järeldada, et 01.07.2006 laenuleping oleks sõlmitud tüüptingimusi

kasutades. Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega hageja taotlusel kostjatelt

solidaarselt välja viivise hagiavalduse esitamise seisuga (30.06.2010) põhivõlaga

võrdses summas. Ringkonnakohtu istungil vähendas hageja viivise nõuet ja palus

viivise põhivõlaga võrdses summas kostjatelt solidaarselt välja mõista perioodi eest

kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas tühistada. Kuna hageja nõuab

viivise väljamõistmist põhivõlaga võrdses summas, siis viivituse pikkust arvestades ja

VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt ei ole alust pidada nõutavat viivist ebamõistlikult suureks.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsusega kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis

23.05.2017 seisuga summas 17 369,07 eurot (22 369,07 eurot – tasaarvestatud 5000

eurot).

74. Vastuseks kostja II apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et maakohus on õigesti

kohaldanud materiaalõigust, leides, et kostja II poolt 11.07.2006 hagejale antud käendus

ei ole tarbijakäendus. Käenduslepingule tuli kohaldada selle sõlmimise ajal kehtinud

VÕS § 143 lg 1, mille kohaselt kohaldati tarbijakäendust reguleerivaid sätteid lepingule,

kus käendajaks oli tarbija. Õige on maakohtu järeldus, et kostja II on käenduslepingu

sõlminud oma ärihuvist lähtudes. See, kas tegemist on tarbijakäendusega, ei sõltu

asjaolust, et käendusleping sõlmiti pärast laenulepingu sõlmimist ja laenuks antud raha

ülekandmist kostjale I.

75. Kostja II väidetele nõude loovutamise ja laenulepingu kehtivuse kohta on

ringkonnakohus vastanud eelnevalt, analüüsides kostja I apellatsioonkaebust.

76. Kolleegium leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada

maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

77. Maakohus on õigesti tasaarvestanud hageja viivise nõude kostja I nõudega 5000 eurot.

Kostja I esitas tasaarvestuse avalduse 29.02.2016 menetlusdokumendis ja

tasaarvestatavaks nõudeks oli tsiviilasjas nr 2-07-39299 tehtud määrusest tulenev

menetluskulu 5000 eurot hüvitamise nõue. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I nõue on

lõppenud hageja poolt tehtud tasaarvestusega. 04.03.2016 menetlusdokumendis tõi

hageja esile, et ta on kostja I nõude tasaarvestanud 05.02.2015 määruskaebuses

tsiviilasjas nr 2-07-39299. Maakohus keeldus 07.03.2016 istungil määruskaebust

tõendina vastu võtmast (VI kd tl 113) ja tagastas selle. Apellatsioonimenetluses hageja

seda esitanud ei ole. Seega pole hageja tõendanud, et ta on kostja I nõude 05.02.2015

tasaarvestanud. Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kostja I

29.02.2016 tasaarvestuse avaldus on tingimuslik. Tasaarvestuse avaldus on esitatud

alternatiivse vastuväitena hageja nõudele.

78. Maakohus on õigesti kohaldanud hageja intressi nõudele aegumist. Hageja esitas

intressi nõude 16.03.2011 menetlusdokumendis (I kd tl 135-137). Ebaõige on apellandi

käsitlus, et ta on intressi nõudnud esitanud juba 30.06.2010 hagiavalduses. Sellest, et

hageja on hagiavalduse kirjeldavas osas märkinud, et tal on õigus intressi nõuda, ei saa

järeldada, et nõue on esitatud. Hageja ei ole 30.06.2010 hagiavalduses palunud intressi

väljamõistmist kostjatelt. Ebaõige on apellandi väide, et kostjad ei ole aegumise

vastuväidet esitanud. Kostja II on 10.07.2012 menetlusdokumendis esitanud aegumise

vastuväite (II kd tl 8) kogu nõudele ja kostja I on 18.06.2012 menetlusdokumendis

viidanud nõude aegumisele. Seega ei saanud aegumise kohaldamine intressi nõudele

tulla hagejale üllatusena.

18(18)

79. Kolleegiumi arvates on maakohus jaganud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti

tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist. Nii hageja kui kostjad on esitanud

maakohtu menetluses taotlusi ja määruskaebusi, mille tõttu on tsiviilasja menetlemise

aeg maakohtus olnud tavalisest pikem. Eeltoodu tõttu pole alust jagada menetluskulusid

TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 järgi hageja poolt soovitud viisil.

80. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta seoses

apellatsioonkaebuste

ja

vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

menetlusosaliste endi kanda.

81. Seoses viivise väljamõistmise kohta tehtud otsuse tühistamisega esitab kolleegium

TsMS § 654 lg 22 järgi käesolevas otsuses kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

Margo Klaar

Liis Arrak

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/