1-05-218/102 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-05-218

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Õnnela Seinamets

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Heigo Loogi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Heigo Loog, isikukood 37103245256, viibimiskoht: Viru

Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 28.12.2004 ja lõpp 02.10.2022

Kohtuasja läbivaatamise aeg

15.05.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada Heigo Loog temale Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2006 otsusega KarS

§ 184 lg 21 p 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise

valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 määrata Heigo Loogi elektroonilise valve pikkuseks 12

(kaksteist) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Heigo Loogile katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 02.10.2022, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks)

kuuks allutada Heigo Loog kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada Heigo Loogi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Heigo Loogi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4, 7, 9

sätestatud järgmisi lisakohustusi:

 otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2

(kahe) nädala jooksul vabanemise päevast arvates;

 mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt

luba saamata, v.a lähisugulased;

 alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Määrata Heigo Loog kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Heigo Loog tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Heigo Loogile ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Heigo Loogi elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heigo Loogi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Viru maakohtu 24.11.2016 määrusega jäeti Heigo Loog vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2017 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata

ja määruskaebused rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 kohtumäärusega

kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2017 ja Viru Maakohtu

24.11.2016 määrus ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises

koosseisus.

Tallinna Linnakohtu 30.12.2005 otsusega tunnistati Heigo Loog (endise nimega L-E) süüdi

KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.02.2002 otsusega mõistetud ärakandmata

karistuse, s.o 5 aasta 9 kuu ja 4 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 9 kuud 4

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg,

s.o 1 aasta ja 3 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 13 aastat 9

kuud ja 1 päev vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2006 otsusega tühistati Tallinna

Linnakohtu 30.12.2005 otsus osaliselt ning tehti uus otsus, millega mõisteti Heigo Loog süüdi

KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

mõisteti Heigo Loogile liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi liites mõistetud karistusele Pärnu

Maakohtu 14.02.2002 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 9 kuud ja 4

päeva ning kohus mõistis liitkaristuseks 17 aastat 9 kuud ja 4 päeva vangistust. Kohus luges

karistuse kandmise aja alguseks 28.12.2004.

Heigo Loogi on kriminaalkorras karistatud viiel korral (neist 3 karistust on arhiveeritud) ning

vanglas kannab karistust teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise ja röövimisele kaasaaitamise eest. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav

rahvatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest, s.o narkootilise aine ebaseadusliku

käitlemise eest. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuritegude ebaaususe raskusaste

suurenenud, sest soovitud on saada suuremat materiaalset tulu.

Vangistuse

jooksul

on

kinnipeetav

töötanud

ning

läbinud

sotsiaalprogrammid

„Eluviisitreening“ ja „Õige hetk. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama endale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse

aadressil

xxxx.

Kriminaalhooldusametnik

teostas

eelnevalt

nimetatud

aadressil

elukohakontrolli ning ametniku hinnangul on korter elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik

ning vastab kõigile vajalikele tingimustele.

Kinnipeetaval on omandatud keskeriharidus ning mehhanisaator-traktoristi ja remondilukksepa

eriala. Lisaks on isik läbinud majanduskoolis väikeettevõtluse kursuse. Enne vangistust oli

Heigo Loogi majanduslik olukord hea, kuid isik soovis rohkemat. Kinnipeetav tunnistab, et ta

on kuriteo toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgiga. Enne vangistust töötas

kinnipeetav 2,5 aastat ametlikult xxxx xxxx. Tal on kaks toimivat firmat xxxx arendus ja xxxx

(kinnipeetava ema on juhatuse liige ning tegeleb vabaduses firmade tegevuses hoidmisega).

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda tööle xxxx ehituse xxxx ning töötasu hakkab

saama 1200 eurot, mida kinnitab ka ettevõtte juhatuse liige kinnituskirjaga. Lisaks hakkab isik

vabaduses saama juhatuse liikme tasu talle kuuluvast ettevõttest xxxx. Kinnipeetav on hagid

tasunud ning tema vabanemisfondi on kogutud 1290,00 eurot. Vangistuses olles on isik oma

lapsi materiaalselt toetanud. Uue kuriteo toimepanemise risk võib seisneda selles, kui isik

soovib teenida kiiret tulu kuritegelikul teel.

Heigo Loogi lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, kaks õde, kolm venda ja kaks poega.

Kinnipeetav on lahutatud, kuid ta osaleb laste elus võimalikult palju – isik suhtleb lastega

telefoni teel peaaegu iga päev. Kinnipeetav ennast mõjutada ei lase. Uue kuriteo toimepanemise

risk võib seisneda selles, kui isik jätkab suhtlemist kuritegeliku käitumisega isikutega.

Kinnipeetav on võimeline analüüsima oma käitumise negatiivseid ja positiivseid külgi. Ta

tunnistab, et on varasemalt lahendanud probleeme valesti. Oskused toimetulekuks on olemas.

Tal on olemas kindlad eesmärgid vabaduses toimetulekuks ning ta saab aru, et kuritegude

sooritamisega kaugele ei jõua. Tal on olemas realistlikud plaanid: töötamine ja oma firmaga

tegelemine ning laste kasvatuses osalemine. Agressiivsust kinnipeetav ei väljenda. Isik ei

samasta ennast käesoleval ajal kuritegeliku maailmaga, kuid varem on põhimõtted lubanud tal

sooritada raske narkokuriteo ning olla selle organiseerijaks. Kinnipeetav teatab, et nüüdseks on

kuritegevusest loobunud, kuid tõestada saab ta seda oma käitumisega vabaduses. Temaga

töötava personali osas on isik koostöövalmis. Ta mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine

sisaldab endas nii õiguseid, kohustusi kui ka vastutust ning üritab neid ka täita. Ta tunnistab

muutuste vajalikkust ja saab aru toime pandud kuritegude tagajärgedest ja tahab muutuda.

Kinnipeetav on kriminaalhoolduse ajal pannud toime uue kuriteo. Uue kuriteo risk võib

seisneda selles, kui isik hakkab pooldama kuritegelikku käitumist.

Riskihindamise alusel on Heigo Loog kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Otsesed

vägivaldse või ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise tunnused puuduvad. Uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 10 %. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest toetab Viru Vangla

Heigo Loogi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Heigo Loogi vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega,

teeb vangla ettepaneku määrata Heigo Loogile katseaeg kuni 02.10.2022 ning tulenevalt tema

ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega

kuni 24 kuud ja rakendada elektroonilist järelevalvet perioodiga 12 kuud. Käitumiskontrolli

ajaks on otstarbekas kohustada Heigo Loogi täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 7, 9 sätestatud

kohustusi. Vangla teeb ettepaneku allutada Heigo Loog elektroonilisele valvele pikkusega 12

kuud.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi prokuratuuri esindajana osa

võtta Heigo Loogi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur leiab, et esinevad alused toetamaks Heigo Loogi tingimisi enne tähtaega

vabastamist tulenevalt KarS § 76 lg-st 4.

Prokuratuur leiab, et olukorras, kus nn põhiosa pikaajalisest vangistusest (praktiliselt kogu

vangistus, mis isikule mõisteti narkokuriteo eest) on süüdimõistetu poolt ära kantud, on

asjakohane kaaluda, kas on siiski otstarbekas, et isik kannaks reaalselt ära ka ülejäänud osa

temale mõistetud vangistusest. Kõnealusel juhul on kohane arvestada Heigo Loogi positiivselt

iseloomustavate asjaoludega ja hinnata neid kontekstis isikule süüks arvatud kuriteo raskusest

tulenevaga. Prokuratuur hindas kogumis nii toimepandu tehiolusid kui ka isikut pikaajalise

karistuse kandmise ajal positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jõudis järeldusele, et kõike

arvesse võttes on küllaldaselt alust toetada Heigo Loogi ennetähtaegset vabastamist, mis antud

juhul on otstarbekas.

Isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine

õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Isiku vastavust

nendele tingimustele peab näitama tema käitumine karistuse kandmise ajal: õiguskuulekas

käitumine vangistuse kandmise ajal ning individuaalses täitmiskavas püsitatud eesmärkide

täitmine. Heigo Loogi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud nõuetekohane

(õiguskuulekas), mida näitab tema positiivne iseloomustus. Heigo Loogi puhul on põhjendatult

alust arvestada seda, et vaatamata pikaajalisele vangistusele on tal säilinud head sidemed oma

laste ja endise abikaasaga. Pojad on vanuses, kus isal on võimalus nende arengut toetada, nii

materiaalses mõttes, mida ta on teinud ka vangistuse ajal, aga eelkõige vaimses mõttes. Samuti

nähtub kriminaalhooldaja kirjast, et Heigo Loog on säilitanud head ja toetavad suhted oma ema

ning õdede-vendadega. Prokuratuur leiab, et arvestatavate perekondlike sidemete olemasolu ja

nende võimalik tugevdamine on olulise tähtsusega argument, mille silmas pidamine on isiku

ennetähtaegse vabastamine otsustamisel igati õigustatud. Samuti on antud juhul asjakohane

arvestada, et Heigo Loogil on võimalus vabaduses tööle asuda äriühingus xxxx ehituse

projektijuhina töötasuga 1200 eurot, mida kinnitab juhatuse liikme garantiikiri. Nimetatud

tööpakkumine on realistlik, kuivõrd äriregistri andmetel on xxxx ehituse valdkonnas kasumit

teeniv äriühing.

Heigo Loog on isik, kelle puhul saab rakendada käitumiskontrolli tingimusi ja nende osas leiab

prokuratuur, et kriminaalhooldaja poolt pakutud tingimused (käitumiskontroll pikkusega 24

kuud, elektrooniline järelevalve pikkusega 12 kuud) on igati sobivad. Lisaks toetab prokuratuur

KarS § 75 lg 2 p-s 4 ja 7 ettenähtud kohustuse panemist. Viimase osas oleks vajalik määratleda,

et Heigo Loog kohustub mitte suhtlema A N ja M V (narkokuriteo kaasosalised).

Kõike eelnevat kokku võttes leiab prokuratuur, et Heigo Loogi puhul on alust arvata, et

vabaduses viibides suudab ta hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu isiku

ennetähtaegne vabastamine tema kiirema ja efektiivsema taasühiskonnastamise huvides oleks

õigustatud ja vajalik.

Maakohtu istung

15.05.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Heigo Loog, et ta loobus kaitsja osavõtust.

Kinnipeetav soovib enne tähtaega vangistusest vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Ta on

oma tegude tagajärgi mõistnud. Ta on vanglas viibinud kaua aega ning käitunud vanglas

korralikult. Ta on muutnud oma suhtlusringkonda ja ei suhtle isikutega, kes võiksid teda halvasti

mõjutada. Ta on täitnud kõik eeldused ja tingimused, et kohtul oleks võimalik teda

ennetähtaegselt vabastada. Ta on valmis elektrooniliseks valveks.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et Heigo Loogi suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks

kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla.

Käesoleval hetkel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib isik teist

korda. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse ajal pannud toime uue kuriteo. Eeltoodu

viitab kohtu hinnangul sellele, et varasemad karistused Heigo Loogile positiivset

eripreventiivset mõju ei avaldunud. Järelikult peab kohus võtma seisukoha kas Heigo Loog on

käesolevaks ajaks ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas

korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas

käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et Heigo

Loog on ennast karistuse kandmise ajal väga hästi ülal pidanud. Kinnipeetaval puuduvad

kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on Heigo Loog vangistuse jooksul läbinud mitmeid

taasühiskonnastavaid tegevusi – ta töötas ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Õige

hetk“. Kõike eeltoodut arvesse võttes võib asuda seisukohale, et kinnipidamisasutuses

viibimine on avaldanud kinnipeetavale positiivset mõju.

Heigo Loogil on olemas head vabanemisjärgsed elutingimused, mis aitavad kaasa kinnipeetava

resotsialiseerumisele. Isikule kuulub 2-toaline korter, mis on kriminaalhooldusametniku

hinnangul elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik ning vastab kõigile vajalikele

tingimusele. Varasem töökogemus on Heigo Loogil olemas. Tal on omandatud keskeriharidus,

mehhanisaator-traktoristi ja remondilukksepa eriala ning ta on läbinud majanduskoolis

väikeettevõtluse kursuse. Lisaks eeltoodule on isikul kaks toimivat firmat. Vabanemisjärgselt

garanteerib isikule töökoha xxxx ametikohale xxxx ning kinnituskirja kohaselt hakkaks Heigo

Loog saama töötasu 1200 eurot kuus. Kohtu hinnangul on töökoha olemasolu oluline isiku

iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ning see omakorda aitab vähendada uute

kuritegude toimepanemise riski. Heigo Loogi resotsialiseerumisele aitab kaasa ka asjaolu, et

isikul on olemas toetav lähisuhtevõrgustik. Järelikult on Heigo Loogil olemas kõik vajalik

selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata.

Heigo Loog on vangistuses viibinud juba üle 12 aasta. Vangla hinnangul on uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 8 %, milline on kohtu hinnangul madal risk. Kohus

on seisukohal, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud, sest kinnipeetav on nii

sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust

soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Isik on saanud aru enda poolt toime pandud

kuritegude tagajärgedest ning ta soovib ka ise muutuda. Ta on seadnud endale realistlikud

eesmärgid, milleks on töötamine, oma firmaga tegelemine ning laste kasvatuses osalemine.

Muuhulgas soodustavad tema seaduskuulekust ka head vabanemisjärgsed elutingimused.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada

käitumiskontrolli 24 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 12 kuu kestel. Vabastades

kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele

võimalik kohustada isikut täitma ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt võib seisneda Heigo Loogi uue kuriteo risk selles, et

isik jätkab suhtlemist kuritegeliku käitumisega isikutega. Eeltoodud riski aitaks kohtu

hinnangul vähendada KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda,

nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Heigo Loog

loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Heigo

Loog suhtuma temale määratud katseaega, elektroonilisse järelevalvesse ja käitumiskontrolli

ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Heigo Loogi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp