3-16-1652/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

23.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1652

Haldusasi

Mikko Kobi kaebus Tartu Vangla 11.07.2016. a

käskkirja nr 6-2/1125 tühistamiseks

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Mikko Kobi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

20.12.2016. a otsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – Mikko Kobi

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 20.12.2016. a otsus asjas nr 3-16-1652.

2. Jätta Mikko Kobi kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavaks

tegemisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 11.07.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1125 karistati Mikko Kobi distsiplinaarkorras

kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks.

2. Tartu Vangla jättis 04.08.2016. a vaideotsusega nr 1-11/302-2 M. Kobi vaide Tartu Vangla

11.07.2016. a käskkirja tühistamiseks rahuldamata.

3. M. Kobi esitas 15.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla

11.07.2016. a käskkirja tühistada.

4. Tartu Halduskohus jättis 20.12.2016. a otsusega M. Kobi kaebuse rahuldamata.

5. M. Kobi esitas 19.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu

20.12.2016. a otsuse peale.

6. Tartu Ringkonnakohus võttis 26.01.2017. a määrusega M. Kobi apellatsioonkaebuse

menetlusse ja kohustas Tartu Vanglat sellele vastama.

7. Tartu Vangla esitas 15.02.2017 vastuse apellatsioonkaebusele.

8. Tartu Vangla teavitas 13.03.2017 Tartu Ringkonnakohut asjaolust, et M. Kobi vabanes

vanglast 08.03.2017 ning sellega seoses võib vastustaja hinnangul olla kaebaja tühistamisnõue

muutunud ainetuks.

9. Tartu Ringkonnakohus andis 16.03.2017. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse

muutmiseks, kuna ringkonnakohtu hinnangul on seoses kaebaja vanglast vabanemisega

muutunud tühistamisnõue ainetuks. Ringkonnakohus selgitas, et menetluse jätkamine võib teatud

juhtudel olla võimalik Tartu Vangla 11.07.2016. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Selleks peab aga kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma selles

välja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse

muutmise avalduse esitamata jätmisel või juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub

põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, võib ringkonnakohus jätta kaebuse läbi

vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Mikko Kobi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2

p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

11. Kaebaja esitas Tartu Vangla 11.07.2016. a käskkirja tühistamisnõude. Nimetatud käskkirjaga

karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks. Tartu

Halduskohus jättis 20.12.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 19.01.2017

apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus võttis 26.01.2017. a määrusega menetlusse. Tartu

Vangla teavitas ringkonnakohut 13.03.2017, et kaebaja on 08.03.2017 vanglast vabanenud.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seoses kaebaja vanglast vabanemisega tühistamisnõue

kaebaja õiguste kaitseks enam tõhus vahend, kuna vaidlustatud käskkirjal puudub kaebaja

õigustele jätkuv negatiivne mõju. Asja materjalide kohaselt (tl 33) on kaebaja talle Tartu Vangla

11.07.2016. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks määratud kahe ööpäeva pikkuse

kartserikaristuse ära kandnud. Seega on vaidlustatud käskkirja kehtivusaeg möödunud

(haldusmenetluse seadus § 61 lg 2). Tühistamisnõude eesmärk on saavutada haldusakti kehtivuse

kõrvaldamine tagasiulatuvalt, st algusest peale. Kuna kaebaja on distsiplinaarkaristuse ära

kandnud, siis ei ole talle vaidlustatud käskkirjaga pandud kohustust enam võimalik

tühistamiskaebusega olematuks muuta. Seega ei saaks isegi juhul, kui kohus vaidlustatud

käskkirja tühistaks, see muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega

kohustusi.

13. Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale,

mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul, kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi

kaebaja jaoks vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel olla täielikult ammendunud

(Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 11). Vangistusseaduse

(VangS) § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse

määramisest arvates. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi võetakse kinnipeetava kahjuks arvesse

mitmete teda puudutavate küsimuste lahendamisel (nt VangS § 31 lg 2, justiitsministri

30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 83 p 3¹ ja §965 lg 1 p 2), samuti

kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toime panemise korral talle distsiplinaarkaristuse

määramisel või kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kaalumisel.

Ringkonnakohtu hinnangul võivad karistuse ärakandmise tõttu kehtivuse kaotanud

distsiplinaarkaristuse käskkirja mõjud avalduda isiku suhtes üksnes siis, kui ta on kinni peetava

isiku staatuses. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja

tühistamine ei saa olla kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest sellel otsusel puudub kaebaja

õigustele jätkuv negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja

tühistaks, ei omaks see kaebaja õiguste seisukohal enam mingit tähendust. Kaebeõigus

HKMS § 44 lg 1 mõttes tähendab muuhulgas seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks

sobiv, st kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele (E. Vene. Kaebus. - K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 180).

14. Kuna tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusakt on muutunud ainetuks, on

tühistamiskaebus õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatu. Samas saab

kohus tühistamiskaebuselt haldusakti tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema

põhjendatud huvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14,

p 12).

15. Ringkonnakohus andis 16.03.2017. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks

ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse

menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus

märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma

selles välja HKMS § 45 lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna

ringkonnakohtul ei õnnestunud 16.03.2017. a määrust kaebajale kätte toimetada, pikendas

ringkonnakohus 20.04.2017. a määrusega kaebajale kaebuse muutmise taotluse esitamiseks

antud tähtaega kuni 11.05.2017. Ringkonnakohtu 16.03.2017. a ja 20.04.2017. a määrused

toimetati kooskõlas HKMS § 72 lg-ga 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 326

kaebajale kätte postkasti panekuga 03.05.2017 kaebaja enda poolt ringkonnakohtule telefoni teel

antud aadressil, mis on ka rahvastikuregistris märgitud kaebaja üheks kontaktaadressiks.

Postiasutuse teatise kohaselt olid kaebajale kättetoimetamise katsed ebaõnnestunud. Kaebaja

kinnitas ringkonnakohtule 03.05.2017 telefoni teel, et on ringkonnakohtu määrused kätte saanud.

Kaebaja ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlust ei esitanud.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata

kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab

ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.12.2016. a otsuse.

17. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata

jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Maili Lokk