3-16-977/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-977

Haldusasi

Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-Pauts, Naresh

Mody, OÜ Aspin-Tartu, OÜ Pustak, OÜ Hiid, OÜ

Viadukt, OÜ Mody, OÜ Külli-Tartu, OÜ Hiid KVB, OÜ

Realtor, OÜ Rosenkranz ja Karen Kirrotsoni, Ross Mark

Lepine Fall kaebus Tartu Linnavalitsuse 03.05.2016

korralduse nr 407 alusel väljastatud ehitusloa nr 04/2016

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-Pauts, Naresh

Mody, OÜ Aspin-Tartu, OÜ Pustak, OÜ Hiid, OÜ

Viadukt, OÜ Mody, OÜ Külli-Tartu, OÜ Hiid KVB, OÜ

Realtor, OÜ Rosenkranz määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad I – Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-

Pauts, Naresh Mody, OÜ Aspin-Tartu, OÜ Pustak, OÜ

Hiid, OÜ Viadukt, OÜ Mody, OÜ Külli-Tartu, OÜ Hiid

KVB, OÜ Realtor, OÜ Rosenkranz

esindaja advokaat Raul Keba

Kaebajad II – Karen Kirrotson ja Ross Mark Lepine Fall,

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Vastustaja – Tartu linn

Kolmas isik – TTK Kultuurikeskus OÜ

Kolmas isik – OÜ HOTELL PALLAS

RESOLUTSIOON

Jätta Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-Pauts, Naresh Mody, OÜ Aspin-Tartu,

OÜ Pustak, OÜ Hiid, OÜ Viadukt, OÜ Mody, OÜ Külli-Tartu, OÜ Hiid KVB, OÜ Realtor

ja OÜ Rosenkranz määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2017. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajad on Tartu linnas Aleksandri tänav 1 paiknevas kortermajas asuvate korteriomandite

omanikud. Kortermaja piirneb Aleksandri tänavaga lõigul Riia tänav kuni Soola tänav.

2. 3. mai 2016. a korraldusega nr 407 otsustas Tartu Linnavalitsus väljastada ehitusloa Aleksandri

tänava ümberehitamiseks. Korralduse kohaselt on Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse

osakonnale esitatud Aleksandri tänava lõigus Riia tn kuni Soola tn ümberehituse põhiprojekt,

millega nähakse ette tänava lõigu muutmine peamiselt jalakäijate alaks ning Aleksandri tn 1

poolsele küljele on projekteeritud Aleksandri tn 1, Aleksandri tn 1a ja Riia tn 4 kinnistuid

teenindavate sõidukite liikluse ja jalakäijate ala.

3. 3. mail 2016 andis Tartu Linnavalitsus välja tee ehitusloa nr 04/2016 Aleksandri tn T1

ümberehitamiseks lõigus Riia tänav kuni Soola tänav vastavalt ehitusprojektile 12-16-TP.

4. Kaebajad I esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 3. mai 2016 tee ehitusloa

nr 04/2016 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt ehitusloa tühistamiseks.

5. Koos kaebusega esitasid kaebajad ka esialgse õigusekaitse taotluse, milles palusid peatada

3. mai 2016 ehitusloa nr 04/2016 kehtivus kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.

Tartu Halduskohus rahuldas 12. mai 2016. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

ning peatas Tartu Linnavalitsuse 3. mai 2016. a korralduse nr 407 alusel väljastatud tee ehitusloa

nr 04/2016 kehtivuse kuni haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Tartu linn esitas Tartu

Halduskohtu 12. mai 2016 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas

26. mai 2016 määrusega vastustaja määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 12. mai 2016

määruse, tehes asjas uue määruse, millega jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

6. Kaebajad II esitasid 19. mail 2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse

3. mai 2016 korralduse nr 407 kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse liita nende kaebus haldusasjas

nr 3-16-883 esitatud kaebusega ühte menetlusse.

7. Tartu Halduskohus võttis 1. juuni 2016 määrusega kaebajate II kaebuse menetlusse ja liitis

haldusasjad nr 3-16-883 ja 3-16-977 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-16-977.

8. Kaebajate I esindaja esitas 26. jaanuaril 2017. a halduskohtule täiendava seisukoha ja taotluse.

Arvestades,

et

kaebajate

arvates

on

ehitusloa

väljastamise

aluseks

olevad

projekteerimistingimused õigusvastased, täiendavad kaebajad I kaebust uue taotlusega ja paluvad

tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse 21. aprilli 2015 korraldus nr 425 „Riia tn 2

kinnistuga külgnevate tänavate rekonstrueerimiseks projekteerimistingimuste määramine“. Uus

liikluskorraldus riivab otseselt kaebajate isiklikke huve, mistõttu tuleb tunnistada kaebajatel

kaebeõiguse olemasolu.

9. Vastustaja esitas 7. märtsil 2017. a Tartu Halduskohtule seisukoha, milles palub jätta

rahuldamata kaebajate taotluse Tartu Linnavalitsuse 21. aprilli 2015 korralduse nr 425

õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole korraldus nr 425 kuidagi rikkunud

kaebajate subjektiivseid õigusi ega ole õigusvastane. Kaebuse muutmine ei oma sisulist tähendust,

kaebajad on olnud menetluse ajal ära kuulatud ja nende arvamusele on vastustaja kujundanud

seisukoha. Vaidlusalune ehitusluba on realiseeritud ning ehitustööde tellija TTK Kultuurikeskus

OÜ on Aleksandri tänava lõigu Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonnale üle andnud.

Vastustaja edastas kohtule Tartu Linnavalitsuse 06. veebruari 2017 teadaande nr 8-13.2/02368,

mille kohaselt on Tartu Linnavalitsus otsustanud, et vältimaks Aleksandri tn 1 kinnistu

kahjustamist, paigaldatakse Aleksandri tn 1 hoone haljasalaga piirnevale linna maale tõkispostid,

millega takistatakse sõidukitel Aleksandri 1 hoone haljasalale sõitmist.

10. Kaebajate II esindaja esitas 15. märtsil 2017 seisukoha, milles palub halduskohtul menetlust

mitte lõpetada, vaid jätkata menetlust vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks, sest

kaebajad II soovivad edaspidi esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Seisukoha kohaselt

on Aleksandri tn 1 haljasala tugevasti kahjustatud ja varaline kahju kaebajatele II kui kinnisasja

omanikele ilmne. Ka võib olla varaline kahju tekitatud sellega, et nende korteriomandite

turuväärtus on langenud. Kaebajad II on samal seisukohal kaebajatega I ning paluvad tuvastada

Tartu Linnavalitsuse 21. aprilli 2015 korralduse nr 425 õigusvastasus.

11. Kaebajad I esitasid 16. märtsil 2017. a täiendava seisukoha, mille kohaselt palutakse jätkata

menetlust vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes, sest kaebajad soovivad

edaspidi esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Kaebajad on seisukohal, et nende

korteriomandi

turuväärtus

võib

olla

langenud,

kuid

see

vajab

kindlakstegemist

kinnisvaraekspertiisi käigus.

12. Tartu Halduskohus jättis 28. märtsi 2017. a määrusega kaebajate taotlused kaebuse

muutmiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasjas nr 3-16-977 menetluse.

Halduskohus leidis, et haldusasja menetlus tuleb muutunud asjaolude tõttu lõpetada, kohaldades

analoogia alusel HKMS § 152 lg 1 p 4. Vaidlusalune ehitusluba on realiseerunud tee valmimisega

ja üleandmisega vastustajale. Halduskohus on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa puhul

ei esine ühtegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alust.

Kohtu arvates ei ole kaebajate õiguste kaitseks põhjendatud nõuda ka ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamist. Kaebajad põhjendavad oma kaebeõigust ja vajadust esitada tuvastamiskaebus

esmajoones asjaoluga, et uus liikluskorraldus riivab kaebajate isiklikke huve. Tartu

Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 26. mai 2016. a määruses (p 30) leidnud, et liiklus- ja

parkimiskorralduse kehtestamine vaidlusalusel lõigul ei kuulu aga ehitusloa esemesse, siis ei ole

kaebajate kohtule esitatud väited nende kinnistu haljasala kahjustamisest ega avaliku korra

väidetavast rikkumisest käesoleva kohtuasja vaidlusesse puutuvad. Kohus nõustub vastustajaga,

et populaarkaebuse esitamise tähtaeg planeerimismenetluses on antud juhul ilmselgelt möödunud.

Seega ei saavuta Tartu linna korralduste nr 407 ja nr 425 peale tuvastamiskaebuse esitamisega

kaebajad soovitud eesmärki. Kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta muul viisil.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. Kaebajad I esitasid 12. aprillil 2017. a määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu

Halduskohtu 28. märtsi 2017. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

Halduskohus on projekteerimistingimuste ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude sidunud

liiga kitsalt liikluse korraldamatusest ja kaebajate kinnistul asuva haljasala kahjustamisest tuleneva

kahjuga. Kaebajad on selgitanud, et vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise

eesmärk on seotud neile kuuluvate korteriomandite turuväärtuse vähenemisest tuleneva

kahjunõude esitamisega. Tekitatud kahju on põhjustatud muuhulgas majaesiste parkimiskohtade

kaotamisega ja ühesuunalise liikluse kehtestamisega. Kehtiv detailplaneering võimaldab püstitada

Aleksandri 1 haldjasalale paviljoni tüüpi ehitisi, mille funktsioneerimise oluliseks eelduseks on

mugav juurdepääs ja parkimisvõimalus.

Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses hinnanud kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisega

seonduvaid asjaolusid adekvaatselt ning see on viinud ebaõige lahendini.

14. Tartu Halduskohus võttis 17. aprilli 2017. a määrusega Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini

Mody-Pauts, Naresh Mody, OÜ Aspin-Tartu, OÜ Pustak, OÜ Hiid, OÜ Viadukt, OÜ Mody, OÜ

Külli-Tartu, OÜ Hiid KVB, OÜ Realtor ja OÜ Rosenkranz määruskaebuse menetlusse ja edastas

selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna põhjust halduskohtu 28. märtsi 2017. a määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

16. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole halduskohus hinnanud adekvaatselt kaebajate kinnistu

väärtuse vähenemisega seotud asjaolusid, millega seoses kaebajad soovivad tulevikus esitada

vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude.

Ringkonnakohus märgib, et õigusvastasuse tuvastamise taotlemiseks ei piisa pelgalt põhjendatud

huvi olemasolust, milleks käesoleval juhul on hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamine seoses

korteriomandite väärtuse vähenemisega, vaid hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks peab

kaebaja omama kaebeõigust ehk riivatud peab olema isiku subjektiivset õigust. Riigikohus on

väljendanud seisukohta, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole

subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning selgitanud, et muudatustest tulenevad

kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 22-24).

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub määruskaebusest, et kaebajate korteriomandite turuväärtuse

võimalik vähenemine seisneb kaebajate arvates eelkõige Aleksandri 1 majaesiste parkimiskohtade

likvideerimises ja tänaval ühesuunalise liikluse kehtestamises. Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva

parkimiskohtade kaotamine ega tänavalõigul liiklustiheduse vähenemine kaebaja subjektiivseid

õigusi määral, mis võiks tingida kaebeõiguse jaatamist. Vaidlusalune tänavalõik asub

munitsipaalmaal, millel asuvate avalike parkimiskohtade olemasolule või säilimisele kaebajatel

subjektiivne õigus puudub. Linnakeskkonnas tuleb korteriomandi omanikel paratamatult taluda

kolmandate isikute äritegevusest ja tänava avalikust kasutamisest tulenevaid mõjutusi. Käesoleval

juhul ei ole kaebajad väitnud, et tänava ümberehitus vahetult oleks toonud kaasa olulise muutuse

mõjutuste iseloomus ega kirjeldanud, milles need ülemäärased mõjutused seisnevad (v.a haljasala

kahjustamine) või millised ehituslikud lahendused on ülemäärased mõjutused kaasa toonud.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Aleksandri 1 korteriomanikele kasutatav Aleksandri 1

hoonetagune parkla (I kd tl 5). Sissesõit hoonetagusesse parklasse toimub Soola tänavalt ja on

käesoleval ajal piiratud tõkkepuuga, mis välistab hoone läheduses avalike parkimiskohtade

vähenemisest tulenevalt võimaliku Aleksandri 1 elanike parkimiskohtade kasutamise kõrvaliste

isikute poolt.

17. Määruskaebuse kohaselt on parkimisvõimalus ja juurdepääs oluliseks eelduseks kehtiva

detailplaneeringu

kohaselt

püstitatavate

paviljoni

tüüpi

ehitiste

funktsioneerimiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kehtivast, Tartu Linnavolikogu 3. oktoobri 2002. a otsusega

nr 614 kehtestatud Riia, Aleksandri, Soola, Kalevi tänavatega piirnevast detailplaneeringust

(kättesaadav:

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/viited/DP-01-157),

et

Aleksandri

juurdeehituse funktsioneerimise oluliseks eelduseks oleks seatud parkimiskohad Aleksandri

tänava vaidlusalusel lõigul. Nimetatud detailplaneeringult ei nähtu sellel tänavalõigul

parkimiskohti.

Samuti

ei

nähtu,

et

vaidlustatud

ehitusloa

või

sellele

eelnenud

projekteerimistingimuste väljastamisega oleks ette nähtud Aleksandri 1 hoone esisele haljasalale

juurdepääsu tõkestamine. Vastupidi, tänava korrastamine lihtsustab jalakäijate juurdepääsu.

Kaebajate väidetest haljasala kahjustamise kohta ilmneb, et ka sõidukite juurdepääs ei ole

takistatud. Kaheldamatult ei ole vaidlustatud ehitusloaga keelatud Aleksandri 1 esisele haljasalale

paviljoni tüüpi ehitiste püstitamist. Olukorras, kus juurdepääsu Aleksandri 1 hoonele ega selle

esisele ei ole ehitusloaga takistatud on asjakohatu kaebajate väide, et paviljonide sihipärane

kasutamine eeldab neile juurdepääsu. Kaebajad ei ole väitnud, nad on kasutanud võimalust

paviljonide paigaldamiseks enne ehitusloast tuleneva ehitamise õiguse realiseerimist või

kavatsevad seda teha tulevikus. Väide on seega üksnes hüpoteetiline ega ole seostatav kaebajatele

kuuluvate korteriomandite väärtuse võimaliku muutumisega.

18. Nendel asjaoludel ei ole asja lahendamisel määravat tähendust kaebajatele kuuluvate

korteriomandite väärtuse muutumisel. Isegi juhul, kui korteriomandite väärtus on vähenenud, ei

saa selle põhjuseks olla kaebajate, kui korteriomandite omanike, subjektiivsete õiguste rikkumine

ehitusloas lubatud tegevuste elluviimisel, sest ehitusluba kaebajate väidetud osas nende õigusi ei

riiva.

19. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

28. märtsi 2017. a määruse resolutsioon muutmata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/