1-15-9359/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-9359 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25. aprilli 2017. a

määrus süüdimõistetu Kajari P. -i vangistuse F täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel

Süüdimõistetu

(isikukood Kajari

P.

F XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 25. aprilli 2017. a määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus 17. detsembri 2015. a otsusega tunnistas Kajari P. -i süüdi ja F

karistas teda KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 11.

veebruari 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-558 mõistetud karistusega 11 kuud

vangistust. KarS § 69 alusel asendas maakohus Kajari P. -ile mõistetud 11 kuu F pikkuse vangistuse 330 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustus Kajari P. -i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS F § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 8 toodud kohustusi

mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening.“

2. 19. detsembril 2016. a registreeris Tartu Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise

ettekande, milles oli tehtud ettepanek pöörata Kajari P. -i karistus täitmisele. Ettekande esitamise F

tingisid järgmised asjaolud: süüdimõistetu ei ole ilmunud määratud aegadel registreerimistele, on

vahetanud elukohta ametnikku sellest teavitamata, ta on jätnud kahel korral kohale tulemata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (mistõttu programm katkestati) ja ta on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (seisuga 16. detsember 2016. a oli tehtud ainult 25,5 tundi).

3. Tartu Maakohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet avalikul kohtuistungil 12. jaanuaril 2017. a. Kohus määras uueks istungiajaks 14. veebruari 2017. a ja nägi ette, et Kajari P. peab 1 kuu jooksul tegema vähemalt 50 üldkasuliku töö F

tundi, samuti peab ta jätkama osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening,“ käima kriminaalhooldusametniku juures registreerimistel ja minema psühholoogi vastuvõtule.

4. 14. veebruari 2017. a kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik järgmise ülevaate. Veebruaris tegi Kajari P. 25 töötundi. See ei ole nii palju, nagu kohus ette F nägi, kuid rohkem ajakavasid ta süüdimõistetule ei koostanud. Registreerimiskohustust

on Kajari P. täitnud nõuetekohaselt, psühholoogi juurde on aeg pandud, F

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ käis ühel korral, narkootikumide tarvitamise kontrolliks võetud proovid on olnud negatiivsed. Maakohus määras taas uue istungiaja 28. märtsiks 2017. a ja nägi ette, et Kajari P.F peab jätkama üldkasuliku töö tegemist, osalema programmis „Eluviisitreening“ ja täitma kriminaalhooldusnõudeid.

5. 28. märtsi 2017. a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et Kajari

P. ei ole üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinni pidanud, kuid on töötunde F

siiski teinud. Kokku on tehtud 66 tundi. Süüdimõistetu on tööle saanud ja töötab käesoleva ajani. Kodukülastustel ei ole ta kodus olnud. Maakohus määras taas uue istungiaja, s.o 25. aprilliks 2017. a ja nägi ette, et Kajari P. peab jätkama üldkasuliku töö tegemist, programmis „Eluviisitreening“ osalemist F ja täitma kriminaalhooldusnõudeid.

6. 25. aprilli 2017. kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik teada, et Kajari P. tuli eelmisel päeval tema juurde ning tunnistas, et on narkootilisi aineid tarbinud. F Süüdimõistetu oli talle öelnud, et soovib saada abi, minna ravile. Kuu aja jooksul ei ole Kajari P. teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi, ajakava on täitmata, kokkusaamistele F ei ole süüdimõistetu tulnud, viimane sotsiaaltund on tegemata.

Kajari P. tunnistas kohtuistungil sõltuvusprobleemi ja märkis, et soovib minna F ravile. Ta on narkootilisi aineid tarbinud 10-15 aastat ja tahab sõltuvusest vabaneda.

7. Tartu Maakohus 25. aprilli 2017. a määrusega pööras Kajari P. -ile Tartu F Maakohtu 17. detsembri 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 8 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. Sellist otsustust põhistas kohus järgmiselt.

Kajari P. on lisaks ajakavade nõuetekohaselt täitmata jätmisele rikkunud süstemaatiliselt F

registreerimisnõuet ning kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Lisaks on ta vahetanud elukohta ametnikult selleks luba taotlemata.

Kajari P. ei ole senini oma käitumist korrigeerinud, asunud kriminaalhoolduse nõudeid täitma ega F ajakavades ettenähtud määral üldkasulikku tööd tegema. Määratud 330 tunnist on tal tegemata 265 tundi.

Lisaks sellele on Kajari P. pärast ettekande kohtusse jõudmist jätkanud ka narkootiliste ainete F tarvitamist. Süüdimõistetu soovi osas minna ravile, on kohus kahtleval seisukohal. Kajari P. -i senine F

käitumine ei osunda tahtele oma probleemiga tõsiselt tegeleda. Pigem näitab formaalne probleemi tunnistamine päev enne kohtuistungit, et Kajari P. võib olla hirm karistuse täitmisele pööramise ees. F Nimetatud hirm ei ole aga võrdsustatav sooviga ennast tõepoolest ravida.

Käesoleval juhul on alust arvata, et Kajari P. -i vabadusse jätmise korral jätkub tema senine F kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi eirav käitumine. Kajari P. ei sobi kriminaalhooldusele tema F

enda käitumise ja suhtumise tõttu. Ta ei ole võimeline kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, kriminaalhoolduse nõudeid täitma ega määratud kohustusi ja üldkasuliku töö tegemise ajakavasid järgima.

Tal on tekkinud temasse mõistva suhtumise taustal väär karistamatuse tunne, mistõttu on ainsaks lahenduseks jäänud vangistuse täitmisele pööramine.

8. Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse Kajari P. . Ta palub suunata end narkoravile, kuna F

registreerimiskohustuse rikkumised on olnud tingitud just narkootiliste ainete tarvitamisest. Ta ei karda vanglat, kuid arvab, et tema probleem seisneb sõltuvuses ja sellest vabanemiseks palub ta suunata end Viljandi Haiglasse ravile.

2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt kaebuse väidetest märgib kolleegium üksnes järgmist.

10. Maakohus on vastuvaidlemist leidmata tuvastanud, et Kajari P. ei ole kinni F

pidanud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, on vahetanud elukohta ametnikult luba

taotlemata, on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, tarvitanud narkootilisi aineid

ning jätnud kohale tulemata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Vaatamata esimese kohtuastme poolt korduvalt antud võimalustele süüdimõistetu oma käitumist ei parandanud

ning kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, samuti üldkasuliku töö ajakavasid nõuetekohaselt täitma ei asunud.

11. Tuvastanud süüdimõistetu rikkumised, sai maakohus KarS § 69 lg 6 kohaselt neile reageerimisel võimalike õigusjärelmitena määrata temale täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pöörata tema karistuse täitmisele. Osundatud paragrahvis toodud kolmandat võimalust, s.o üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, esimene

kohtuaste kaaluda ei saanud, kuivõrd see oli Kajari P. -ile juba algselt määratud F maksimaalses pikkuses, s.o 24 kuud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu positsiooniga, et Kajari P. -i rikkumised on olnud F tahtlikud ning nii ulatuslikud ja järjepidevad, et ainukeseks võimalikuks järelmiks on tema karistuse täitmisele pööramine. Ravikohustuse määramine süüdimõistetule (KarS § 75 lg 2 p 5) kolleegiumi hinnangul otstarbekas ei oleks, kuivõrd Kajari P. -i senise käitumise F

põhjal puudub alus arvata, et ta sellest kinni peaks. Samuti ei ole võimalik asendada süüdimõistetu vangistust raviga KarS § 69 2 alusel, kuna nimetatud säte rakendub üksnes isikule karistuse mõistmisel ja mitte kohtulahendi hilisema täitmise staadiumis.

12. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus

3 3