1-09-6381/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.mail 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-6381 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi

B.D süüdistus KarS § 209 lg 2 p3 järgi kokkuleppemenetluses; R.P süüdistus KarS § 212 lg 1; § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses;

B.J-i süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses;

Veiko Veiman`i süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Z.K süüdistus KarS § 212 lg 1; 344 lg 1; 345 lg 1; 209 lg 2 p3 järgi kokkuleppemenetluses;

F.H süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses;

Tarmo Arumäe süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses;

Jüri Koort`i süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatavate andmed

B.D elukoht: XXXXX XX; isikukood: : XXX;

kaitsja nimi: Andres Veski; karistatus: kriminaalkorras

karistatud 1-l korral: 21.02.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt

KarS § 424, 215 alusel 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga; väärtegude toimepanemise eest

karistatud 5-l korral, viimati 06.01.2009.a. LS § 747 alusel

420.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud;

2

R.P elukoht: XXXXXXX; isikukood: 3671182721; :

kaitsja nimi: Aivar Kello; karistatus: kriminaalkorras

karistatud 2-l korral, viimati 19.12.2006.a. Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 4 kuulise

vangistusega 3-aastase katseajaga; väärtegude

toimepanemise eest karistatud 3-l korral, viimati

24.11.2006.a. LS § 7417

alusel 7200.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud;

B.J

elukoht: XXXXXXXX; isikukood: : XXX;

kaitsja nimi: Anu Pärtel; karistatus: kriminaalkorras

karistatud 1-l korral: 02.10.2003.a. Tartu Maakohtu poolt

KarS § 424 alusel 3-kuulise vangistusega 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega; väärtegude toimepanemise eest

karistatud 2-l korral, viimati 25.09.2007.a. AS § 70 alusel

180.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud;

Veiko Veiman: elukoht: XXXXXX; isikukood: 38301282748;

kaitsja nimi: Marina Valge; karistatus: kriminaalkorras

karistamata; väärtegude toimepanemise eest karistatud 1-l korral: 16.10.2008.a. LS § 7435 alusel 1500.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud;

Z.K elukoht: XXXXXXX (asub Tartu vanglas); : isikukood: XXX;

kaitsja nimi: Leanika Tamm; karistatus: kriminaalkorras

karistatud 1-l korral: 28.05.2003.a. Jõgeva Maakohtu poolt

KarS § 199 lg 1 alusel 6000.- krooni suuruse rahalise

karistusega; väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, viimati 10.12.2008.a. LS § 7422 alusel 2400.- krooni

suuruse rahatrahviga; tõkend: vahistamine (alates 26.11.2008);

F.H elukoht: XXXXXX; isikukood: XXX; :

kaitsja nimi: Ahto Sirendi; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 02.11.2005.a. Põlva Maakohtu

poolt KarS § 215, 306 alusel 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva

pikkuse vangistusega 2-aastase katseajaga; väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, karistus kustunud; tõkendit ei ole kohaldatud;

Tarmo Arumäe: elukoht: XXXX; isikukood: 37607052727;

kaitsja nimi: Rainer Objartel; karistatus: kriminaalkorras

3

Süüdistavate kaitsjad

karistatud 1-l korral, karistus kustunud; väärtegude

toimepanemise eest karistatud 3-l korral, viimati

29.12.2008.a. LS § 7422

alusel 2400.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud;

Jüri Koort elukoht: XXXXXXX; isikukood: 36905052716; :

kaitsja nimi: Aivar Hint; karistatus: kriminaalkorras

karistatud 2-l korral, karistus kustunud; väärtegude

toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viimati

08.01.2009.a. LS § 741

alusel 7200.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud

Advokaadid:

Anu Pärtel, Leanika Tamm, Marko Paabumets, Aivar Hint, Marina Valge, Ahto Sirendi, Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 239- § 249 kohus, otsustas:

Süüdi tunnistada B.D KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.D 2

(kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks

kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises

elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada R.P KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada R.P KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks R.P-le 1 (üks) aasta vangistust.

4

KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.11.2008.a., s.o. 2 (kaks) ööpäeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 19.12.2006.a. kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 (neli) kuud vangistust võrra – mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 966 tundi (483 päeva vangistust). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 24 kuu jooksul.

Üldkasulik töö on tasuta töö, kestusega kuni 8 tundi päevas ; kui üldkasulikku tööd tehakse põhitööst või õpingutest vabal ajal vabal ajal, ei tohi selle kestus päevas ületada nelja tundi. Raul Rajak peab vastavalt KarS §-le 75: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada B.J KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.J 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Veiko Veiman KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Veiman 18

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Z.K KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

5 Süüdi tunnistada Z.K KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.K KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.K KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ning mõista Z.K-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 15

(viisteist) päeva vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkust

vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.K 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algus 26.november .2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tühistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt 28.11.1008 Z.K-le kohaldatud lisapiirangud.

Süüdi tunnistada F.H KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.H 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas

KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Tarmo Arumäe KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Arumäe 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Jüri Koort KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

6

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri Koort 18

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tsiviilhagid rahuldada

Välja mõista Z.K-lt ja Raul Rajak`ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus

(äriregistrikood: 10100168; aadress: Pronksi 19, 10124 Tallinn; telefon: 6671100) 29 067(kakskümmend üheksa tuhat kuuskümmend seitse) krooni ja 80 senti tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt ja B.J-ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus

(äriregistrikood: 10100168; aadress: Pronksi 19, 10124 Tallinn; telefon: 6671100)

42 296 (nelikümmend kaks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) krooni ja 61 senti tekitatud kahju hüvituseks.

Välja mõista Z.K-lt ja Veiko Veimanilt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le (registrikood: 10055752; aadress: Vambola 6, 10114 Tallinn; telefon:

+372 628 1800; arvelduskonto Swedbank`is nr 221001130169) 466 (nelisada kuuskümmend kuus )krooni tekitatud kahju hüvituseks.

Välja mõista Z.K-lt , Jüri Koort`ilt ja Tarmo Arumäe`lt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le (registrikood: 10055752; aadress: Vambola 6, 10114

Tallinn; telefon: +372 628 1800; arvelduskonto Swedbank`is nr 221001130169) 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni tekitatud kahju hüvituseks.

Välja mõista Z.K-lt AS-le Hansa Varakindlustus (registrikood: 11269248; aadress: Liivalaia 12, 15039 Tallinn; telefon: 8882220; arveldusarve nr 221032242576) 326 933(kolmsada kakskümmend kuus tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni ja 64 senti tekitatud kahju hüvituseks.

Riiginõuded

Välja mõista KrMS 179 lg. 1 p. 2 alusel B.D-lt , R.P-lt , B.J-ilt , Veiko Veiman`ilt, Z.K-lt, F.H-lt, Tarmo Arumäe`lt, Jüri Koort`ilt kui teise astme kuriteos süüdimõistetutelt igaühelt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R.P-lt menetluskulu summas 1433(üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel B.J-ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Veiko Veiman`ilt menetluskulu summas 495 (nelisada üheksakümmend viis krooni ) 60 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Z.K-lt menetluskulu summas 1486(üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus )krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel F.H-lt menetluskulu summas 1982(üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks)krooni ja 40 senti riigieelarvesse.

7 Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Jüri Koort`ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja sundrahad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Asitõendid:

Immobilaiseri kaart, võti koos immobilaiseriga ja sõiduki registreerimistunnistus asuvad

kriminaalasja juures (I kd tl 15); mootorratta poritiib asub Lõuna Politseiprefektuuri

asitõendite hoiuruumis (I kd tl 34-35); mootorratas Kawasaki, mootorratta kütusepaak, esilaterna korpus, reflektor koos lambiga, näidikute blokk, indikaatorlampide blokk, näidikute ja indikaatorlampide bloki kinnitusdetail, esiporilaud, suunatuled, külgmised plastdetailid, ja sadul asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 38-46); mobiiltelefon №kia 1100 koos aku ja ZEN sim-kaardiga asuvad kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 50-51) – kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendite staatusest ja tagastada omanikele. Salvestised: DVD plaat salajase pealtkuulamise salvestistega asub kriminaalasja materjalide

juures (I kd tl 52) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Lõuna Ringkonnaprokuratuuris prokuröri , süüdistatavate ja kaitsjate vahel sõlmitud kokkulepped B.D süüdistatakse selles, et tema

grupis koos F.H ja Z.K-ga 29.10.2008. a lõi AS Hansa Liising Eesti Lõuna-Eesti regiooni haldurile K.K. ´ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esitas F.H SEB panga konto nr XXXXXXX väljavõtte ajavahemikust 15.04.2008.a kuni 15.10.2008.a, mille kohaselt F.H sissetulek oli oluliselt suurem

tegelikust, eesmärgiga sõlmida liisingleping sõidukile BMW 740D vin-koodiga WBAGM41020DS00277 maksumusega 499 900 krooni.

Seega pani B.D toime § 209 lg 2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupi poolt.

R.P süüdistatakse selles, et tema

8

- esitas koos Z.K-ga 03.08.2004.a Tartus AS-i If Eesti Kindlustus

kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil

kahjuteate selle kohta, et 02.03.2008.a kella 23.08 paiku toimus Jõgevamaal liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel Omega reg nr XXX XXX , mida juhtis R.P, põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga Nissan Primera reg nr XXX XXX ,

mida juhtis Z.K , kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel

petsid R.P ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 35 590 krooni;

- esitas koos Z.K-ga 20.10.2008.a Tartus AS-i If Eesti Kindlustus

kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil

kahjuteate selle kohta, et ajavahemikul 18.10.2008.a kuni 19.10.2008.a varastati Kukulinna-Vara maanteelt R.P-le kuuluv mootorratas Kawasaki VN 1500 reg nr XXX XXX väärtusega 110 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid

see oli lavastatud. Sellisel teel püüdsid R.P ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja petta sõiduki kindlustushüvitist 110 000 krooni.

Seega pani R.P toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi

esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. R.P, viibides 21.10.2008.a ajavahemikul kell 13.05-13.20 ja 12.11.2008.a kell 09.15- 09.35 Tartus Riia 132 kabinetis C204 kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §- de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 18.10.2008.a kell

19.00 kuni 19.10.2008.a kell 10.00 varastati Tartumaal Kukulinna-Vedu maanteelt temale

kuuluv mootorratas Kawasaki VN 1500 reg nr XXX XXX , kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud eesmärgiga kindlustuselt raha välja petta

Seega pani R.P toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise.

B.J süüdistatakse selles, et tema

esitas koos Janar Kase ja Z.K-ga 04.04.2005.a Tartus AS-I If Eesti Kindlustus

kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et

02.04.2005.a kella 22.30 paiku toimus Tartu-Narva mnt 23.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Ford Sierra reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Janar Kase), mida juhtis B.J,

põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga Subaru Impreza reg nr XXX XXX , mida

juhtis Z.K , kuid tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid B.J , Janar Kase ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 46 000 krooni. Seega pani B.J toime § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi

esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Veiko Veiman’i süüdistatakse selles, et tema

esitas koos Z.K-ga 27.08.2007.a Tartus Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS

kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse

9 loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et

26.08.2007.a kella 03.00 paiku toimus Tartumaal Nigula-Igavere teel liiklusõnnetus, kus

sõiduk BMW 328I reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K , põrkas anna teed märki

eirates kokku sõidukiga BMW 730I reg nr XXX XXX , mida juhtis Veiko Veiman, kuigi

tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid Veiko Veiman ja Z.K Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-lt välja sõiduki kindlustushüvitise 55 000 krooni.

Seega pani Veiko Veiman toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Z.K süüdistatakse selles, et tema

1. esitas koos R.P-ga 03.08.2004.a Tartus AS-i If Eesti Kindlustus

kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil

kahjuteate selle kohta, et 02.03.2008.a kella 23.08 paiku toimus Jõgevamaal liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel Omega reg nr XXX XXX , mida juhtis R.P, põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga Nissan Primera reg nr XXX XXX ,

mida juhtis Z.K , kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel

petsid R.P ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 35 590 krooni.

2. esitas koos Janar Kase ja B.J-iga 04.04.2005.a Tartus AS-I If Eesti

Kindlustus kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta

ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise

eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 02.04.2005.a kella 22.30 paiku toimus Tartu-

Narva mnt 23.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Ford Sierra reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Janar Kase), mida juhtis B.J, põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga Subaru Impreza reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K, kuid tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid B.J, Janar Kase ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 46 000 krooni.

3. esitas koos Veiko Veiman´iga 27.08.2007.a Tartus Seesam Rahvusvaheline

Kindlustus AS kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta

ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 26.08.2007.a kella 03.00 paiku toimus Tartumaal Nigula-Igavere teel liiklusõnnetus, kus sõiduk BMW 328I reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K, põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga BMW 730I reg nr XXX XXX , mida juhtis Veiko Veiman, kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid Veiko Veiman ja Z.K Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-lt välja sõiduki kindlustushüvitise 55 000 krooni.

4. esitas 27.08.2007.a Tartus AS Hansa Varakindlustus Tartu büroole kindlustusjuhtumi

kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 26.08.2007.a kella 03.00 paiku toimus Tartumaal Nigula-Igavere teel liiklusõnnetus, kus sõiduk BMW 328I reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K, põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga BMW 730I reg nr XXX XXX , mida juhtis Veiko Veiman, kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud.

Sellisel teel pettis Z.K AS-lt Hansa Varakindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 148 300 krooni.

5. esitas koos Jüri Koort´i ja Tarmo Arumäe´ga 26.03.2008.a Tartus Seesam

Rahvusvaheline Kindlustus AS kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi

10

toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 25.03.2008.a kella 21.00 paiku toimus Tartu-Jõhvi mnt 25.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Hyundai

Sonata reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K , sõitis kõrvalteelt peateele

libeduse tõttu ette sõidukile Nissan Patrol reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Jüri

Koort), mida juhtis Tarmo Arumäe, kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid Z.K, Jüri Koort ja Tarmo Arumäe Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-lt välja sõiduki kindlustushüvitise 75 000 krooni.

6. esitas 26.03.2008.a Tartus AS Hansa Varakindlustus Tartu büroole kindlustusjuhtumi

kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 25.03.2008.a kella 21.00 paiku toimus Tartu-Jõhvi

mnt 25.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Hyundai Sonata reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K, sõitis kõrvalteelt peateele libeduse tõttu ette sõidukile Nissan

Patrol reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Jüri Koort), mida juhtis Tarmo Arumäe,

kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel pettis Z.K AS-lt Hansa Varakindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 233 862 krooni.

7. esitas koos R.P-ga 20.10.2008.a Tartus AS-i If Eesti Kindlustus

kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil

kahjuteate selle kohta, et ajavahemikul 18.10.2008.a kuni 19.10.2008.a varastati Kukulinna-Vara maanteelt R.P-le kuuluv mootorratas Kawasaki VN 1500 reg nr XXX XXX väärtusega 110 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid

see oli lavastatud. Sellisel teel püüdsid R.P ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja petta sõiduki kindlustushüvitist 110 000 krooni.

Seega pani Z.K toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Z.K võltsis oktoobris 2008.a SEB panga poolt 22.10.2008.a väljastatud F.H

konto nr XXXXXXX väljavõtet ajavahemikust 15.04.2008.a kuni 15.10.2008.a,

eesmärgiga omandada lepingust tulenevaid õigusi, so sõlmida F.H AS-s Hansa

Liising Eesti liisingleping sõidukile BMW 740D vin-koodiga WBAGM41020DS00277 maksumusega 499 900 krooni, mida ta ise kasutama hakkas.

Seega pani Z.K toime § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Z.K esitas 29.10.2008.a teadlikult AS Hansa Liising Eesti Lõuna-Eesti regiooni

haldurile K.K. ´ile võltsitud F.H SEB panga konto nr XXXXXXX väljavõtte

ajavahemikust 15.04.2008.a kuni 15.10.2008.a, mille ta ise võltsis ning mille alusel F.H

ja AS Hansa Liising Eesti vahel liisingleping sõidukile BMW 740D vin-koodiga WBAGM41020DS00277 maksumusega 499 900 krooni.

Seega pani Z.K toime § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. Võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Z.K grupis koos F.H ja B.D-ga 29.10.2008.a lõi AS Hansa Liising Eesti Lõuna-Eesti regiooni haldurile K.K. ´ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse sellega, et esitas F.H SEB panga konto nr XXXXXXX väljavõtte

11

ajavahemikust 15.04.2008.a kuni 15.10.2008.a, mille kohaselt F.H sissetulek oli

oluliselt suurem tegelikust, eesmärgiga sõlmida liisingleping sõidukile BMW 740D vinkoodiga WBAGM41020DS00277 maksumusega 499 900 krooni.

Seega pani Z.K toime § 209 lg 2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupi poolt.

F.H süüdistatakse selles, et tema

grupis koos Z.K ja B.D-ga 29.10.2008.a lõi AS Hansa Liising Eesti Lõuna-Eesti regiooni haldurile K.K. ´ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esitas F.H SEB panga konto nr XXXXXXX väljavõtte ajavahemikust 15.04.2008.a kuni 15.10.2008.a, mille kohaselt F.H sissetulek oli oluliselt suurem

tegelikust, eesmärgiga sõlmida liisingleping sõidukile BMW 740D vin-koodiga WBAGM41020DS00277 maksumusega 499 900 krooni.

Seega pani F.H toime § 209 lg 2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupi poolt.

Tarmo Arumäe’d süüdistatakse selles, et tema

esitas koos Jüri Koort´i ja Z.K-ga 26.03.2008.a Tartus Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate

selle kohta, et 25.03.2008.a kella 21.00 paiku toimus Tartu-Jõhvi mnt 25.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Hyundai Sonata reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K, sõitis

kõrvalteelt peateele libeduse tõttu ette sõidukile Nissan Patrol reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Jüri Koort), mida juhtis Tarmo Arumäe, kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud.

Sellisel teel petsid Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-lt välja sõiduki kindlustushüvitise 75 000 krooni.

Seega pani Tarmo Arumäe toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Jüri Koort’i süüdistatakse selles, et tema esitas koos Z.K ja Tarmo Arumäe´ga 26.03.2008.a Tartus Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate

selle kohta, et 25.03.2008.a kella 21.00 paiku toimus Tartu-Jõhvi mnt 25.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Hyundai Sonata reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K, sõitis

kõrvalteelt peateele libeduse tõttu ette sõidukile Nissan Patrol reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Jüri Koort), mida juhtis Tarmo Arumäe, kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud.

Sellisel teel petsid Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-lt välja sõiduki kindlustushüvitise 75 000 krooni. Seega pani Jüri Koort toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi

esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Asitõendid: immobilaiseri kaart, võti koos immobilaiseriga ja sõiduki registreerimistunnistus asuvad kriminaalasja juures (I kd tl 15); mootorratta poritiib asub Lõuna Politseiprefektuuri

asitõendite hoiuruumis (I kd tl 34-35); mootorratas Kawasaki, mootorratta kütusepaak, esilaterna korpus, reflektor koos lambiga, näidikute blokk, indikaatorlampide blokk, näidikute

12 ja indikaatorlampide bloki kinnitusdetail, esiporilaud, suunatuled, külgmised plastdetailid, ja sadul asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 38-46); mobiiltelefon №kia 1100 koos aku ja ZEN sim-kaardiga asuvad kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 50-51) Salvestised DVD plaat salajase pealtkuulamise salvestistega asub kriminaalasja materjalide : juures (I kd tl 52).

Kokku lepitud karistuste liik ja karistuste määr

KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.D-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §- ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.P-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.P-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.11.2008.a., s.o. 2

(kaks) ööpäeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 19.12.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 (neli) kuud vangistust võrra – mõistes liitkaristuseks

kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada R.P-le vangistus üldkasuliku tööga 966 tundi (483 päeva vangistust). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 24 kuu jooksul.

R.P-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija

peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud

ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.J-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

13

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.J 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Veiko Veiman`ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Veiman 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 15 (viisteist)

päeva vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.K 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu

poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algus 26.11.2008.a.

KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.H-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.H 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75

pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

14

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Tarmo Arumäele karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Arumäe 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jüri Koortile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri Koort 18

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab

katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkulepete juurde ja kinnitas sõltuvalt süü suurusest karistuste valikut ning valitud karistuste otstarbekust.

Kokkulepped oli süüdistatavatele arusaadavad. Süüdistavad tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistustes ja jäid kohtus kokkulepete juurde ning kinnitasid nende poolt sõlmitud

kokkulepete vastavust nende tahtele. Süüdistatavad nõustusid ka nende vastu esitatud tsiviilhagidega ja olid nõus tsiviilhagid hüvitama vastavuses kokkulepetes sisalduvale. Kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning kinnitasid, et kokkuleppemenetlus on olnud süüdistatavate tahe, kokkulepped on seaduslikult sõlmitud ning kokkulepetes on väljendatud süüdistatavate vaba tahe. Kaitsjad taotlesid kokkulepped kohtuotsusele aluseks võtta.

Kohtus süüdistuste arutamisel tegi kohus järelduse, et kokkuleppeid sõlmides on

süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning kokkulepped tuleb kohtuotsusele aluseks võtta.

Seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada vastavuses nende poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkulepetele. B.D tuleb süüdi tunnistada KarS § § 209 lg 2 p3 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitatud varalist kahju ei ole.

15

R.P tuleb süüdi tunnistada KarS § § 212 lg 1; § 320 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Z.K ja R.P tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 29 067.80 krooni suuruses summas (I kd tl 8).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. R.P poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta

on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et R.P vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

B.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Z.K ja B.J tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 42 296.61 krooni suuruses summas (I kd tl 8)

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. B.J-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et B.J-i vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Veiko Veiman tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt

kokkuleppele. Z.K ja Veiko Veiman tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 466.- krooni suuruses summas (I kd tl 206-207).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Veiko Veiman`i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Veiko Veimani vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Z.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 2 p3 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Z.K ja R.P tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 29 067.80 krooni suuruses summas (I kd tl 8); Z.K ja B.J tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 42 296.61 krooni suuruses summas (I kd tl 8);

Z.K ja Veiko Veiman tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise

Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 466.- krooni suuruses summas (I kd tl 206- 207);.

Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam

Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 75 000.- krooni suuruses

16

summas (I kd tl 206-207); Z.K tekitas kuriteoga varalist kahju AS-le Hansa Varakindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 326 933,64 krooni suuruses summas (I kd tl 241- 244).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Z.K poolt kahju tekitamised olid õigusvastased VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on nende tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Z.K vastu esitatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

F.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ning karistus mõista vastavalt

kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole.

Tarmo Arumäe tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt

kokkuleppele. Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe tekitasid kuriteoga varalist kahju

Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 75 000.- krooni suuruses summas (I kd tl 206-207).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tarmo Arumäe poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Tarmo Arumäe vastu esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Jüri Koort tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt

kokkuleppele. Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 75 000 krooni suuruses summas (I kd tl 206-207).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Jüri Koorti poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Jüri Koorti vastu esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Tsiviilhagid rahuldada Välja mõista Z.K-lt ja Raul Rajak`ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus 29 067.80 krooni tekitatud kahju hüvituseks.

Välja mõista Z.K-lt ja B.J-ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus 42 296.61 krooni tekitatud kahju hüvituseks.

Välja mõista Z.K-lt ja Veiko Veimanilt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le 466 krooni tekitatud kahju hüvituseks.

17

Välja mõista Z.K-lt , Jüri Koort`ilt ja Tarmo Arumäe`lt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le 75 000 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt AS-le Hansa Varakindlustus 326 933,64 krooni tekitatud kahju hüvituseks.

Riiginõuded Välja mõista KrMS 179 lg. 1 p. 2 alusel B.D-lt, R.P-lt, B.J-ilt, Veiko Veiman`ilt, Z.K-lt, F.H-lt, Tarmo Arumäe`lt, Jüri Koort`ilt kui teise astme kuriteos süüdimõistetutelt igaühelt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R.P-lt menetluskulu summas 1433(üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel B.J-ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Veiko Veiman`ilt menetluskulu summas 495 (nelisada üheksakümmend viis krooni ) 60 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Z.K-lt menetluskulu summas 1486(üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus )krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel F.H-lt menetluskulu summas 1982(üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks)krooni ja 40 senti riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Jüri Koort`ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse.

Asitõendid:

Immobilaiseri kaart, võti koos immobilaiseriga ja sõiduki registreerimistunnistus asuvad

kriminaalasja juures (I kd tl 15); mootorratta poritiib asub Lõuna Politseiprefektuuri

asitõendite hoiuruumis (I kd tl 34-35); mootorratas Kawasaki, mootorratta kütusepaak, esilaterna korpus, reflektor koos lambiga, näidikute blokk, indikaatorlampide blokk, näidikute ja indikaatorlampide bloki kinnitusdetail, esiporilaud, suunatuled, külgmised plastdetailid, ja sadul asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 38-46); mobiiltelefon №kia 1100 koos aku ja ZEN sim-kaardiga asuvad kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 50-51) – kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendite staatusest ja tagastada omanikele. Salvestised: DVD plaat salajase pealtkuulamise salvestistega asub kriminaalasja materjalide

juures (I kd tl 52) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Peet Teidearu Kohtunik