2-15-1571/82 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. mai 2017 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-1571

Kohtuasi

Xxxxhagi ERGO Insurance SE vastu püsiva puude hüvitise

ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx e-post: xxxx)

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, A. H.

Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316); volitatud esindaja Vaho

Vahkal (e-post: vaho.vahkal@ergo.ee)

Kohtuistungi aeg

12. aprill 2017

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Xxxxhagi kohustada ERGO Insurance

SE-d välja maksma puude hüvitis 3500 eurot ja viivis

TFFC vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse

põndapõletiku

ja

vasaku

õlavarre

pöörajalihase

kõõluskätise

sündroomi

eest

vastavalt

kindlustuslepingule ja kindlustuslepingu sõlmimise ajal

kehtinud kindlustustingimustele

2. Jätta läbi vaatamata Xxxxhagi ERGO Insurance SE

vastu, milles Xxxxpalus tuvastada, et ERGO Insurance

SE on õigusvastaselt jätnud talle välja maksmata puude

hüvitise

TFFC

vigastuse,

vasaku

küünarliigese

vasakpoolse

põndapõletiku

ja

vasaku

õlavarre

pöörajalihase kõõluskätise sündroomi eest

Menetluskulude

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud Xxxxkanda

2. ERGO Insurance SE-lt menetluskulude nimekirja

mitteesitamise tõttu jätta need Margit Pentilt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. Xxxx(edaspidi hageja) esitas 02.02.2015 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et

ERGO Insuranee SE (edaspidi kostja) on õigusvastaselt jätnud talle välja maksmata puude

hüvitise TFFC vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse põndapõletiku ja vasaku õlavarre

pöörajalihase kõõluskätise sündooomi eest ning kohustada kostjat välja maksma hagejale

puude hüvitis TFFC vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse põndapõletiku ja vasaku

õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroomi eest vastavalt kindlustuslepingule ja

kindlustuslepingu sõlmimise ajal kehtinud kindlustustingimustele.

2. 18.02.2015 Pärnu Maakohtu määrusega keelduti määruse menetlusse võtmisest ning edastati

hagiavaldus kohtualluvusel Harju Maakohtule.

3. 14.04.2015 täpsustas hageja hagi nõuet ning palus kostjat kohustada välja maksma hagejale

puude hüvitised TFFC vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse põndapõletiku ja vasaku

õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroomi kokku 3500 eurot.

4. 7.05.2015 ja 04.06.2015 esitas hageja kostja vastu täiendava nõude orgaanilise ärevushäire

hüvitise 950 euro välja mõistmiseks, mille kohus võttis 15.06.2015 määrusega menetlusse.

29.08.2016 esitas hageja avalduse lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-1571 menetlus kostja vastu

osaliselt, so puude hüvitise nõudes orgaanilise ärevushäire eest hagist loobumise tõttu. Kohus

võttis hagist loobumise vastu ning lõpetas 30.08.2016 kohtumäärusega menetluse hageja

nõudes kostja vastu orgaanilise ärevushäire hüvitise 950 euro väljamõistmiseks.

5. 12.04.2017 kohtuistungil esitas hageja VÕS § 113 lg-l 1 põhineva viivise nõude.

Hagiavalduse asjaolud

6. Hagejaga toimus õnnetusjuhtum 04.01.2012. 28.05.2014 diagnoositi hagejal vasaku käe

randme TFFC vigastus, mis ei paranenud ühe aasta jooksul peale kindlustusjuhtumit,

tagamaks labakäe normaalset funktsioneerimist. Samuti on hagejal diagnoositud vasaku käe

"küünarliigese vasakpoolne põndapealiste põletik (isiku uuringuakt lk Th), mis on 04.01.2012

toimunud õnnetusjuhtumi tagajärg ja mis ei paranenud ühe aasta jooksul peale

õnnetusjuhtumit,

tagamaks

küünarliigese

normaalset

funktsioneerimist.

11.11.2014

diagnoositi hagejal vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom, mis on samuti

õnnetusjuhtumi tagajärg ja ei paranenud ühe aasta jooksul peale õnnetusjuhtumit tagamaks

õlaliigese normaalset funktsioneerimist.

7. 17.11.2014 esitas hageja kostjale taotluse hüvitiste (valuraha, püsiva puude hüvitis) välja

maksmiseks tulenevalt randmeliigese ja küünarliigese vigastustest ja haigusseisunditest

(funktsioonhäiretest). 18.11.2014 esitas hageja kostjale taotluse välja maksta hüvitised

(valuraha, püsiva puude hüvitis) vastavalt lisatud meditsiinilistele dokumentidele.

8. 27.11.2014 teatas isikukahjude käsitleja Xxxx e-kirja teel, et kostja hüvitab hagejale valuraha

TFFC vigastuse eest, kuid jätab välja maksmata puude hüvitised ja ekspertiisikulud.

28.11.2014 e-kirjaga teatas Jaak Karlis, et kostja hüvitab hagejale täiendavalt ekspertiisikulud.

Xxxxasus e-kirjades seisukohale, et hageja poolt taotletud puude hüvitised ei kuulu hagejale

välja maksmisele, kuna puudub alus püsiva puude hüvitise maksmiseks, püsiva puude hüvitis

määratakse lähtuvalt kindlustatu seisundist aasta möödumisel ja hagejale on püsiva puude

hüvitis välja makstud. 28.11.2014 e-kirjas teavitas Xxxx hagejat, et hageja puude hüvitiste

taotlust tulenevalt randme TFFC vigastuses, vasaku küünarliigese vasakpoolsest põnda

põletikust ja vasaku õlavarre pöörajalihast kõõluskätise sündroomist Xxxx arst-eksperdile ei

esitanud, kuna arst-ekspert on otsuse püsiva puude hüvitise kohta teinud 15.02.2013. Jaak

Karlise poolt märgitud arsteksperdi 15.02.2013 arvamusega määrati hagejale püsiva puude

hüvitis 10 %, milline maksti hagejale välja 09.05.2013.

9. Hageja on seisukohal, et 15.02.2013 arvamuses ei saanud arst-ekspert arvestada hagejal

2014.aastal diagnoositud ja kindlustustingimuste mõistes kolme erineva kehaosa

funktsioonhäireid, mis diagnoositi hagejal õnnetusjuhtumi tagajärjena. Kindlustustingimused

ei sätesta, et puude hüvitiste nõude aluseks olevad kehaosa või meeleorgani funktsioonihäired

peavad olema tekkinud õnnetusjuhtumi käigus nagu kahju käsitleja ekslikult arvab.

Õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud õnnetusjuhtumi tüsistused (tagajärjed) ilmnevad reeglina

alles mõne aja möödudes peale õnnetusjuhtumit, seejuures võib see toimuda ka aastaid hiljem.

Kindlustustingimuste mõistes on üksnes oluline, et kindlustusvõtjal on õnnetusjuhtumist

tingituna

funktsioonihäired

(terviskahjustused)

ka

peale

ühe

aasta

möödumist

õnnetusjuhtumit, so õnnetusjuhtumi tagajärjed ei ole paranenud enne ühe aasta möödumist

õnnetusjuhtumit. Kindlustustingimuste mõistes on oluline, et kehaosa või meeleorgani

funktsioonihäiretel on põhjuslik seos varem toimunud õnnetusjuhtumiga, mis on tõendatud

meditsiiniliste dokumentidega. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste KT.0350.08 punkt

11.7.1. sätestab ajalise piirangu üksnes puude hüvitise maksmise otsuse tegemiseks enne ühe

aasta möödumis, kuid ei sätesta ajalist piirangut, millisest hiljem ei saa enam puude

hüvitamise nõuet esitada ja puude hüvitamise otsust teha. Lõpliku piirangu, millisest hiljem

ei saa enam puude hüvitamise nõuet esitada ja puude hüvitamise otsust teha sätestab

kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0806.11 punkti 24.1., so kolm aastat nõudeõiguse

tekkimise aasta lõpust.

10. Et püsiva puude eest hüvitist ei maksta, kui püsiv puue ilmneb hiljem kui aasta pärast

õnnetusjuhtumit on sätestatud alates 01.01.2014 kehtivates õnnetusjuhtumikindlustuse

tingimuste KT.0918.13 punktis 5.2., mis ei puuduta hagejat, kuna hageja nõuete rahuldamine

toimub enne 01.01.2014 kehtinud tingimuste kohaselt. Hageja nõuded puude hüvitise

määramiseks TFFC vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse põndapõletiku ja vasaku

õlavarre pöörajalihast kõõluskäiise sündroomi eest on kooskõlas õnnetusjuhtumikindlustuse

tingimuste KT.0350.08 punktiga 11.7.1., milline ei piira puude hüvitise maksmist kui puue

ilmneb hiljem kui aasta peale õnnetusjuhtumit.

11. Hageja leiab, et kostja on õigusvastaselt keeldunud hageja poolt taotletud puude hüvitiste

väljamaksmisest. Kahjukäsitlejal Xxxx puudus tulenevalt kindlustustingimustest õigus teha

puude hüvitiste välja maksmata jätmise otsus ilma arst-eksperdile dokumente esitamata ja

arst-eksperdilt arvamust küsimata.

Kostja vastuväited

12. Vastuväidete kohaselt on nõuded esitatud samal alusel ja sama hagieseme suhtes, milles on

poolte vahel jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mistõttu tuleks menetlus lõpetada.

13. Kui kohus asja menetleb, siis kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta.

Tulenevalt kindlustustingimustest on püsiva puude hüvitis ühekordne hüvitis, mis makstakse

välja üks kord puude määramise aja terviseseisundit arvestades. Puue on püsiv, kui kehaosa

funktsioon ei ole ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumist taastunud.

14. Vaidlust ei ole, et püsiva puude hüvitis on hagejale makstud arvestades tema vaevusi puude

määramise ajal. Vaidlus võib tekkida püsiva puude hüvitise suuruse üle, mis on aga

käesolevaks hetkeks lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Ebaõige on hageja väide justkui

jaotaks valuraha ja püsiva puude hüvitise tabel inimese keha osadeks ja kõiki seal nimetatud

alajaotusi saaks pidada kehaosadeks. Tabelis on lihtsalt loetletud vigastused, mille eest

makstakse valuraha ja mis on aluseks püsiva puude hüvitise määramiseks. Sellega seoses ei

saa rääkida mingisugusest klassifikatsioonist kehaosade jaotuse mõttes. Iseenesest ei ole see

ka oluline, sest antud juhul on tegemist randme vigastusega (kindlustusjuhtum) ja sellest

tekkinud võimalike tüsistustega, mitte mitme erineva kindlustusjuhtumiga, mille eest tuleks

arvestada koondhüvitis. Samasisuline vaidlus leidis aset ka lõppenud kohtumenetluses, kus

kohus asus samasugusele seisukohale.

15. Lisaks on ka hageja poolt esitatud tõendid vastuolulised, kus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

(EKI) uuring seostab vaevusi kindlustusjuhtumiga, aga hageja raviarst peab vaevuste

tõenäoliseks põhjuseks hoopis ülekoormushaigust. Isegi kui arvestada, et kindlustusandjal

võiks tekkida kohustus maksta täiendavat püsiva puude hüvitist terviseseisundi halvenemise

tõttu, siis hageja esitatud tõendi EKI uuringuakti järgi on hageja tervislik seisukord hoopis

paranenud võrreldes püsiva puude hüvitise määramise aja ja lõppenud tsiviilmenetluses

tuvastatuga (on toimunud käe funktsioonide oluline paranemine). Lisaks ei ole EKI

uuringuaktis objektiivselt tuvastatud ühtegi käe funktsioonihäiret. Seetõttu saa ka kuidagi

rääkida terviseseisundi halvenemisest, pigem on terviseseisund oluliselt paranenud.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• hagejale

on

28.11.2011

väljastatud

kindlustuspoliis

nr

40699382

õnnetusjuhtumikindlustuseks kindlustusperioodiga 05.12.2011 kuni 04.12.2012 ning

kindlustuslepingu

osaks

olid

kindlustuslepingute

üldtingimused

KT.0806.11

ja

õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused KT.0350.08,

• hagejaga toimus 04.01.2012 õnnetusjuhtum, mille käigus ta kukkus ja vigastas vasakut kätt,

• hagejal diagnoositi kukkumise järgselt vasaku kodarluu tüüpilise koha killunenud murd ning

vasaku küünarluu tikkeljätke murd, millega kaasnes TFCC kahjustus,

• kostja määras arst-eksperdi 15.02.2013 arvamuse alusel hagejale püsiva puude hüvitise 10 %,

makstes hagejale 09.05.2013 kokku hüvitist 6807,24 eurot, millest 3000 eurot oli püsiva

puude hüvitis,

• hagejal diagnoositi pärast hüvitise väljamaksmist vasaku käe randmeliigese TFFC vigastus,

vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku õlavarre pöörajalihaste

kõõluskätise sündroom.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks maksma hagejale õnnetusjuhtumi tagajärjel

tekkinud tüsistuste eest täiendavalt hüvitist 3500 eurot, so kokku hüvitise 21,67%-lises

määras.

18. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi

toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu

tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju,

mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis

kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

19. Õnnetusjuhtumikindlustuse

tingimuste

KT.0350.08

punkti

11.7.1.

kohaselt

kui

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul tingimuste alusel määratav püsiv vaimne või

füüsiline tervisekahjustus ehk puue, maksab kindlustusandja püsiva puude hüvitist. Puue on

püsiv, kui kehaosa või meeleorgani funktsioon ei ole ühe aasta jooksul alates

kindlustusjuhtumist

taastunud,

tagamaks

kehaosa

või

meeleorgani

normaalset

funktsioneerimist (I kd tlk 14-17).

20. Seega, tulenevalt kindlustustingimustest on püsiva puude hüvitis ühekordne hüvitis, mis

makstakse välja üks kord puude määramise aja terviseseisundit arvestades. Puue on püsiv,

kui kehaosa funktsioon ei ole ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumist taastunud. Sellele,

et kindlustustingimuste järgi makstakse hüvitist vaid puude eest, mis on püsiv, viitab ka

tingimuste punkt 11.7.2., mille järgi võib püsiva puude ja selle suuruse määrata ka enne ühe

aasta möödumist kui vigastus on püsiv ja paranemislootust ei ole. Sama punkti järgi võetakse

püsiva puude määramisel arvesse tervislik seisund. Seega ei ole kindlustustingimuste järgi

püsiva puudena käsitletav mitte igasugune vigastus, vaid ainult tervisekahjustus, mis on

püsiv ja millel puudub paranemislootus.

21. Kindlustustingimuste järgi määratakse püsiva puude hüvitis lähtuvalt puude astmest.

Õnnetusjuhtumi tabeli (I kd tlk 18-23) punkti 64 kohaselt ei ole randmeliigese kontraktuuri

korral ette nähtud püsiva puude hüvitist, vaid valuraha protsentides.

22. 18.03.2013 arst-ekspert Xxxxarvamusega (II kd lk 134) ja tsiviilmenetluse 2-13-38493

kohtuistungi protokolliga (II kd 135-142) on tõendatud, et arst-ekspert määras püsiva puude

hüvitise 10% pidades silmas kogu randmevigastuse tagajärjega seonduvaid kannatusi ning tõi

võrdlusena välja perifeersete närvide läbilõike sündroomi randmeliigese kõrgusel (p 7.1), mis

on samuti 10% ülempiirist.

23. TsMS § 230 lg 1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

24. Kohus määras hageja esitatud taotluse ja meditsiiniliste dokumentide alusel 04.01.2012

õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vasaku käe randmeliigese TFFC vigastus, vasaku

küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise

sündroomi raskusastme protsentuaalseks kindlaksmääramiseks.

25. Eksperdiarvamuse kohaselt (III kd lk 1-12) on vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise

sündroom ja vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik tõenäoliselt otseselt seotud

04.01.2012 toimunud traumaga ning vasaku randmeliigese kontraktuur, vasaku käe

randmeliigese TFFC vigastus, vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku

õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom kogumis võivad oma raskusastmelt olla

võrreldavad ühe perifeerse närvi läbilõike sündroomiga randmeliigese kõrguselt. Ekspert on

märkinud, et iga nimetatud tervisekahjustuse raskusastet ei ole võimalik määrata eraldi, kuna

põhjustatud vaevusi tuleb vaadelda komplekssetena, samuti et vaevuste püsimine halvendab

elukvaliteeti. Samas on ekspert märkinud, et võrreldes 2012 trauma saamise momendiga on

hageja tervislik seisund paranenud, kuid püsivad kaebused vasaku käe nõrkusele, valudele

vasaku õla- ja küünarliigesepiirkonnas ning tursele vasaku küünarliigesepiirkonnas, mis

avalduvad käe füüsilisel koormamisel.

26. Seega on kohtu määratud ekspert ekspertarvamuse punktis 2 jõudnud samale järeldusele dr.

V.Samarüütliga selles, et vasaku randmeliigese kontraktuur, vasaku käe randmeliigese TFFC

vigastus, vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku õlavarre pöörajalihaste

kõõluskätise sündroom kogumis võivad oma raskusastmelt olla võrreldavad ühe perifeerse

närvi läbilõike sündroomiga randmeliigese kõrguselt.

27. Hagejal olid küünarliigese liikumishäire ja õla vaevused olemas juba püsiva puude hüvitise

määramise ajal, mida tõendavad isiku uuringuaktid xxxxja xxxx(I kd lk 117-123, 124-129).

Seega on kostja arvestanud hüvitise väljamaksmisel sõltumata konkreetsest diagnoosist

hageja esile toodud küünarliigese ja õla vaevusi.

28. Kohtuotsustega tsiviilasjas 2-13-38493 (I kd lk 92-107, II kd lk 15-25) on tõendatud, et

kostja on randmeliigese konrtaktuuri hüvitise määra 10% hagejale maksnud ning hüvitise

määramisel arvestanud nii vigastust kui ka kõiki kaasuvaid haigusi.

29. Järelikult arvestas kostja püsiva puude hüvitise määramise ajal hageja tervislikku seisundit ja

vigastuse raskusastet tervikuna, mistõttu on kohus seisukohal, et 10 % hagejale makstud

hüvitis oli proportsionaalne ning põhjendatud. Hageja viidatud tabeli punktid 58a ja 58b, ei

ole antud asjas asjakohased. Nii hageja enda märgitust kui ka eksperdi arvamusest nähtub, et

hageja tervislik seisukord on paranenud võrreldes püsiva puude hüvitise määramise aja ja

lõppenud tsiviilmenetluses tuvastatuga (on toimunud käe funktsioonide oluline paranemine).

30. Seega tuleb hagi täiendava hüvitise väljamõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata. Seoses

põhinõude rahuldamata jätmisega tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõudena VÕS § 113 lg 1

alusel esitatud viivise nõue.

31. Jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu, milles hageja palus

tuvastada, et kostja on õigusvastaselt jätnud talle välja maksmata puude hüvitise TFFC

vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse põndapõletiku ja vasaku õlavarre pöörajalihase

kõõluskätise sündroomi eest, kuna esitatud rahaline nõue hõlmab ka hageja esitatud

tuvastusnõuet.

Menetluskulude jaotus

32. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

34. Kostja teatas kohtuistungil, et tal ei ole menetluskulusid, mistõttu ei saa kohus hagejalt

menetluskulusid kostja kasuks välja mõista. Järelikult jäävad hageja kanda täies ulatuses

tema enda menetluskulud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik