2-16-11121/27 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. mai 2017

Tsiviilasi (nr ja ese)

nr 2-16-11121

Sakala Teed OÜ hagi Urmas Einroosi vastu kahju tekitava

tegevuse keelamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetleja

kohtunik Kadi Aavik

Asja lahendamine

kohtuistung 2. mai 2017

Hageja

Hageja esindaja

Sakala Teed OÜ (registrikood 10899591, aadress Riia mnt 1,

Viljandi 71011)

vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo RS

MERCATORIA; e-post robert.sa

r v@mercatoria.ee

)

Kostja

Urmas Einroos (isikukood xxx, aadress xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 22.06.2016 poolt tsiviilasjas nr

2-16-9643 tehtud hagi tagamise määrus.

4. Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Hageja on 20.07.2016 esitanud hagiavalduse Urmas Einroosi vastu (tl 1-4), milles palub

kohtul keelata Urmas Einroosil tähtajatult Sakala Teed OÜ-le kuuluva kinnisasja xxx

(registriosa nr-ga xxx) ükskõik mil viisil kasutamine. Hageja on 27.12.2016 oma nõuet

täpsustanud, nõudes, et kohus keelaks kostjal kinnisasja xxx(registriosa nr-ga xxx) ükskõik mil

viisil kasutamine, välja arvatud kinnistu juurdepääsutee osa kasutamine juurdepääsuna viisil,

mis vastab kinnistu kasutamisele elamumaana ja juurdepääsutee tehnoseisundile. Kinnisasja

hagejale kuuluvuse osas on tõendina esitatud kinnistusraamatu väljavõte (tl 5)

2. Hagiavalduse põhjendustes toob hageja välja, et kostja on järjepidevalt soovinud korraldada

hageja kinnistul avalikke üritusi. Esimest korda soovis kostja kasutada hagejale kuuluvat

kinnistut 02. veebruari 2013. a „perepäeva“ korraldamiseks. Hageja tema kinnistul nimetatud

kuupäeval ürituse korraldamiseks luba ei andnud (eelkõige sauna kasutamiseks) ning teatas

kostjale lumekoristuse teenuse hinna. Hageja lubas üksnes tema kinnistult läbi liikuda ning

avada tõkkepuu. Kui kostja sai hageja täiendava keelduva vastuse, kus hageja täpsustas

kategoorilist keeldu ürituste korraldamiseks, reageeris kostja sellele viha ning solvangutega.

Eeltoodust hoolimata kostja perepäeva üritust siiski läbi ei viinud, seega jäi hageja kinnistu

kostja tegevusest puutumata. Hageja on tõendina kohtule esitanud 2013.a. e-kirjavahetuse (tl 6-

12) ning 02.02.2013 testürituse kutse (tl 13)

3. Hagejale teadaolevalt eemaldas kostja ilma hageja loata hageja kinnistul asunud tõkkepuu.

4. Kostja saatis 15. juunil 2016. a hagejale SMS-lühisõnumi, milles küsis luba hageja kinnistul

jaanipäevaürituse läbiviimiseks ning kutsus hageja juhatuse liikme perega jaanipäeva üritusele

23. juunil 2016. Kostja soovis kasutada hageja kinnistul asuvat lõkkeplatsi. Hageja vastas 15.

juunil 2016. a nimetatud päringule eitavalt ning välistas jätkuvalt tema kinnistul ürituste

korraldamise. Kostja reageeris hageja keelduvale vastusele kriitikaga ning solvangutega.

Kuivõrd kostja oli saatnud hagejale ka varasemalt sarnaseid päringuid, kuid pärast keelduva

vastuse saamist enda kavatsusi ellu viima ei asunud, ei pidanud hageja kostja soovi

tõsiseltvõetavaks. Hageja on tõendina kohtule esitanud sms-id 2016.a jaanipäevaürituse

korraldamise kohta (tl 14-16).

5. Hagiavalduses on samuti märgitud, et tunnistaja A.M. märkas 20. juunil 2016. a

õhtupoolikul, et kostja niitis hagejale kuuluval kinnistul ilma hageja teadmiseta ja nõusolekuta

heina. Jutuajamise käigus avaldas kostja tunnistajale, et valmistab ette üritust ning kavatseb igal

juhul enda jaanipäeva ürituse läbi viia. Muuhulgas avaldas kostja, et ta teab hageja

keeldumisest, kuid korraldab sellegipoolest selle ürituse. Tunnistaja teatas sellest hagejale.

Hageja taotles nimetatud asjaolude tõendamiseks tunnistaja A. M. ärakuulamist kohtuistungil.

6. Hageja avastas 27. juunil 2016. a, et tema kinnisasja on kasutanud kolmandad isikud.

Kinnisasjal vedeles prügi, samuti olid kinnisasjal kolmandatele isikutele kuuluvad esemed.

Hagejal pole eeltoodust tulenevalt jätkuvalt võimalik asuda muule seisukohale, kui et kostja ei

pea hageja keeldumist millekski ning kasutab hageja omandit kasutama enda suva kohaselt.

7. Kuna hageja ei soovi, et kostja tema kinnistut kasutaks, nõuab hageja kostjalt nimetatud

tegevusest hoidumist, tuginedes primaarselt AÕS § 89 teisele lausele ning alternatiivselt VÕS §

1055 lg-le 1 nõudes kostjalt tähtajatult ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta hageja

kinnistu kasutamisest hoidumist. Hageja leiab, et täidetud on nii AÕS § 89 teise lause kui ka

VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused. Hageja viitab, et hageja maatükk

2

2

on arusaadavalt tähistatud ning kostjale on teada hageja kinnistu piiri kulgemine. Viidates

01.08.2014 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusele (KeÜS) märgib hageja, et tema

kinnisasja puhul on tegemist õuemaaga, mille puhul kinnisasja omaniku nõusoleku eeldus

tähistamata kinnisasjal viibimiseks (mis hageja hinnangul on kostja puhul nagunii välistatud,

kuna isik oli teadlik omaniku keelust) ei kehti.

8. Hageja nõue on suunatud abstraktselt omandiõiguse rikkumise kaasa tuua ähvardavast teost

hoidumisele. Seega viitab hageja, et hoidumisnõude esitamisel ei tule nimetada konkreetset

tegu või tegevusetust, millest potentsiaalne rikkuja peaks hoiduma, vaid piisab nõudest hoiduda

abstraktsest tegevusest, mis võib kaasa tuua teatud liiki omandiõiguse rikkumise.

9. Hageja leiab, et kostja puhul on tegemist ettearvamatu ja vägivaldse isikuga, mille tõttu ei

ole hageja veendunud tema kinnisasja puutumata jätmises (tl 34). Hageja hinnangul ei pea

kostja paljuks kahjustada teiste isikute õiguspositsioone juhul, kui ta seda ise subjektiivselt

põhjendatuks peab. Nimetatud asjaolud tõendavad hageja hinnangul hagile lisatud väljavõtted

Delfi artiklitest (tl 17-21). Hageja vajab kaitset kostja ettearvamatute tegude eest.

10. Viimases menetlusdokumendis (tl 58) toob hageja välja, et kuna kostjale peab jääma

mõistlik juurdepääsutee võimalus tema kasutuses olevale kinnisasjale on hageja nõus sellega, et

kostjal tuleb võimaldada kasutada hagejale kuuluvat kinnistut juurdepääsuteena viisil, mis

vastab kinnistute sihtotstarbele ja juurdepääsutee seisundile. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

11. Hagi on 22.06.2016 eeltagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9643 ka tagatud, keelates

kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni Urmas Einroosil nimetatud kinnisasjal

mistahes tegevused, sh avalike või eraürituste korraldamine.

KOSTJA VASTUVÄITED

12. Kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud, leides, et asi tuleb jätta läbi vaatamata või

menetlus tsiviilasjas lõpetada.

13. Kostja märgib oma vastustes (tl 52-53, 63-65), et tal on õigus kasutada kinnisasju

registriosa nr-tega xxx ja xxx, mille vahele jääb hagejale kuuluv vaidlusalune kinnisasi.

Hageja omab kinnisasjal ka ainsat sissepääsuteed nii kostja kasutuses olevale esimesele kui

teisele kinnisasjale. Kostja on tõendina esitanud väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist

kinnisasjade paiknemise kohta (tl 54, 66)

14. Kostja märgib, et erinevatel aegadel on kostja ja hageja seadusliku esindaja T. L.vahel

toimunud erinevaid läbirääkimisi, kus kostja esitas ka soovi täna hagejale kuuluv maatükk

tagasi osta või vahetada mõne teise maatükki vastu, et taastada terviktükina oma esivanemate

talu koos järvega. Hageja pole viimased kümmekond aastat oma kinnistul kasutamisotstarvet

leidnud – talviti on sissesõiduteedel lumi lükkamata ja suviti krundil hein niitmata. Kostja

märgib, et võib oma kinnistuid kasutada ja neid hooldada. Kostja märgib, et hageja on kostja

hinnangul oma kinnistul seadusevastaselt maha raidunud tamme.

15. Tagantjärgi ei oska kostja 2013.a. kirjavahetuse õigsust ma kommenteerida, sest mingit

üritust hageja kinnistul ei toimunud, mida kinnitab ka hageja ja selles osas etteheide puudub.

Samuti ei ole kostjal kahjuks need e-mailid säilinud. Kostja leiab, et vastavad tõendid tuleb

toimikust eemaldada.

3

3

16. Samuti puudub kostjal teadmine tõkkepuu eemaldamisest. Tegemist on hagejapoolse

laimuga. Nimetatu on tõendamata, sh on märkimata, millal vastav sündmus toimus.

17. Kostja tunnistab, et tal oli plaan korraldada 2016.a. jaanipäeva üritus oma kasutuses oleval

xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) kahel kinnistul. Seega tegi ta oma kinnistutel

ettevalmistustöid enne üritust kuni 20. juuni 2016.a. õhtuni. Siis aga tegi kostja otsuse, et seda

jaanipäevaüritust xxx juures kostja kinnistutel läbi ei viida. Seetõttu kinnitab kostja, et

perioodil 21-28. juuni 2016.a. kostja ei enda Xxx kahel kinnistul ega ka ammugi mitte hageja

kinnistul mingit üritust läbi ei viinud. Kostja hinnangul ei ole ta kuritegelik ega ettearvamatu

ning tema küllakutse ja loa küsimine ei ole kuritegelik. Kostja viitab, et hageja lõkkeplatsis on

oksarisu põletamata juba 6-7 aastat ning ümber selle kasvavad 5-aastased pajud. Lähiaastatel

ei ole ei jaanipäeval ega muudel üritustel hageja krundil lõket tehtud. Mingit omavolilist

hageja kinnisasja kasutamist 2016.a jaanipäeval ei toimunud.

18. Kostja toob välja, et hageja kinnisasja läbivad erinevad rahvarikkad spordiüritused, samuti

käivad xxx järvel kalamehed nii suvel kui talvel ning hagejale kuuluvad kinnistut ületavad ka

seenelised, marjulised, matkajad jne. Kostja andmetel ei ole viimased 10-20 aastat hageja

kinnistu õuealal toimunud mingit märgatavat liikumist ega majandustegevust, õuemaast on

saanud heinamaa.

19. Kostja leiab, et tõendite hulgast tuleb samuti eemaldada 2013.a. e-kirjavahetus, kuna

kostja andmetel ei ole nende kirjade õigsus identifitseeritav ei e-maili aadresside ega sisu

osas. Samuti on kostjale arusaamatu meediaväljaande Delfi artiklite esitamine

tõendusmaterjalina.

20. Kostja märgib, et ei ole hageja kinnisasjale tekitanud mitte mingit kahju. Kostja on alati

püüdnud asju kokku leppida. Samuti nägi kostja hagis esimest korda, et hageja on muutnud

10.05.2014.a. oma kinnistu kasutusotstarvet üldkasutatava maa osas 100% elamumaaks.

Kostja loodab, et hagi eesmärk ei ole takistada kostjale ligipääsu kinnisasjale registriosa nr-ga

xxx kahele eraldi seisvale katastritunnusega kinnistule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi 29.08.2016 menetlusse

võtnud. Kohus on lisaks kirjalike tõendite uurimisele üle kuulanud 02.05.2017 kohtuistungil

hageja taotletud tunnistaja A.M. i (hageja töötaja) (tl 76-77). Pärast toimunud kohtuistungit on

kohus leidnud, et asjas on võimalik teha lõplik lahend.

22. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg

1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.

23. Esmalt märgib kohus, et vastavalt TsMS § 4 lg-le 2 määravad hagimenetluse pooled

vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagis võib

esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne

nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata (TsMS § 370 lg 2). Hageja on esitanud

kohtule samadele faktilistele asjaoludele tuginendes nii asjaõigusliku kui deliktiõigusliku

negatoornõude, tuginedes vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 89 ning võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1055 lg-le 1. Vastavatele sätetele alternatiivse tuginemise võimalust on jaatanud ka

Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.06.2010 lahendi nr 3-2-1-48-10 p-s 20.

4

4

24. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist,

isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise

kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on

kohustatud rikkumist taluma. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi võib olukorras, kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse,

kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist. Sätted on oma sisult kattuvad, kuid AÕS §-i 89 kohaldatakse üksnes

omandiõiguse rikkumise korral, VÕS §-i 1055 mis tahes deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve,

sh omandiõiguse, kestva rikkumise korral. Esmalt analüüsib kohus AÕS § 89 kohaldatavust

hageja nõude alusena.

25. Vaidlust ei ole, et kinnisasi registriosa nr-ga xxx (aadress xxx, sihtotstarve: elamumaa

100%) on hageja ainuomandis (tl 5, kinnistusraamatu väljavõte), seega on hagejal kinnisasja

omanikuna õigus oma omandi kaitsele.

26. Hageja on oma hoidumisnõudes tuginenud asjaolule, et kostja on erinevatel aegadel

esitanud hageja seaduslikule esindajale T. L. taotlusi erinevatel eesmärkidel hageja kinnisasja

kasutamiseks. Tõenditena on kohtule esitatud hageja ning kostja seadusliku esindaja vahelised

e-kirjad ning väljavõte sms-idest (tl 6-11, 14-16) ja Xxx 02.02.2013 ürituse reklaamleht (tl 13).

Kostja on vastu vaielnud e-kirjade ning sms-ide vastuvõtmisele tõenditena, märkides, et need

võivad olla fabritseeritud. Samas ei ole kostja eitanud enda ning hageja juhatuse liikme

vaheliste läbirääkimiste pidamist. Kostja väited e-kirjade ja sms-ide fabritseerituse kohta on

kohtu hinnangul põhjendamata ja paljasõnaline. Kostja ei ole kohtuistungil ka välja toonud,

millises osas väidetav fabritseerimine on toimunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Mh on tõendiks TsMS § 229 lg 2

aluseks dokumentaalsed tõendid, milleks TsMS § 272 lg 1 järgi on ka igasugune kirjalikult,

pildistamisega või mis tahes salvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane

andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on

kohtuistungil võimalik esitada. TsMS § 277 lg 1 võimaldab dokumendi ehtsuse kahtluse alla

seada, kuid selleks peab ka põhistama dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

saab võltsitust muuhulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Kostja kui üks sms- ja e-kirja-

vahelise suhtluse osapool ei ole kohtule esitanud võrdlemiseks andmeid, millele tuginevad tema

vastuväited e-kirjade ja sms-ide võltsituse kohta. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud

eelnimetatud tõendid sisult usaldusväärsed ja haakuvad osaliselt ka kostja enda poolt

kohtuistungil väljendatuga (nt probleemid juurdepääsuteega, tamme mahavõtmine), mistõttu

hindab kohus nendes sisalduvaid avaldusi hageja nõude kontekstis.

27. Hoidumisnõude (negatoornõude) sisuks on AÕS § 89 teise lause mõtte kohaselt

ähvardavast tulevasest omandiõiguse rikkumisest hoidumine. Seega on üheks

tõendamisesemeks ähvardava tulevase rikkumise oht. Nõude sisuks on potentsiaalse rikkuja

kohustamine omandiõiguse rikkumise kaasa tuua võivast teost või tegevusetusest hoiduma.

Samas leiab kohus, et AÕS § 89 teise lause esimene pool („Kui on alust eeldada niisuguse

rikkumise kordumist“) seab abstraktse hoidumisnõude eeldusena veel tingimuseks, et nõudele

peaks olema eelnenud varasem omandiõiguse rikkumine. Vastavat on kinnitanud ka Riigikohtu

tsiviilkolleegium 17.10.2012 lahendi nr 3-2-1-104-12 p-s 10, märkides AÕS §-i 89 tõlgendades,

et omaniku rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks esmalt asjaolu, et kostja

rikub hageja omandiõigust (I), ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda (II).

5

5

Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub kolmanda eeldusena oht, et

rikkumine võib korduda (III). Seega ei nõustu kohus hageja tõlgendusega, mille kohaselt peab

nõude eeldusena eksisteerima üksnes esmakordse omandiõiguse rikkumise oht.

28. Urmas Einroosi poolt 21.01.2013 (e-post: xxx) kell 09:20 T. L. saadetud e-kirjast (tl 10-11)

nähtub muuhulgas U. Einroosi kutse 1-3. veebruar 2013 toimuvale testüritusele, millele on

manusena lisatud ka reklaamleht (tl 13). T. L. on saatnud vastuskirja (e-mail: xxx) U.

Einroosile 21.01.2013 kell 18:14 (tl 9 all - 10), milles avaldab, et ei rendi sauna selle halva

seisundi tõttu võõrastele, kuid märgib, et platsi kasutamiseks tuleb värav näpitsatega lahti teha.

Sellele järgnevas e-kirjas 21.01.2013 kell 19:03 (tl 8 all - 9) avaldab U. Einroos (e-post: xxx) T.

L. soovi korraldada xxx järvel ja selle ümbruskonnas perepäev, sh kasutada T. L. maid ning

tasu eest ka sauna. T. L. (xxx) vastab U. Einroosile 25.01.2013, et keelab lõplikult ja tähtajatult

Sakala Teed OÜ kuuluvatel kinnistutel igasuguste ürituste korraldamise ning kinnistute

kasutamise üritusi abistavateks toiminguteks. U. Einroos (xxx) vastab T. L.le mh, et tal on T. L.

kirjalik nõusolek poomi avamiseks olemas, üritus ei jää ära, sest see toimub U. Einroosi maal.

Samuti küsib kostja e-kirjas, kas võib T. L. („Sinu“) jaanitule kohal puud ära põletada. Sh

kasutab kostja viimases e-kirjas järgnevaid avaldusi: „Ma ütlen, et minuga norimine läheb

sulle väga kalliks maksma. Seega ära aja mind rohkem närvi“, /„Seega võin pigem mina sinu

poomi üldse maha võtta kui soovin,…“/. Eeltoodust nähtub, et pärast esmast nõusolekut platsi

kasutada andis 25. jaanuaril 2013 Sakala Teed OÜ esindaja T. L. U. Einroosile selgelt märku, et

ei luba talle kuuluvatel kinnistutel üritusi korraldada ning vastav asjaolu pidi kostjale teatavaks

saama, sest kostja vastas e-kirjale kohtu hinnangul selgelt ärritunud toonil. Kohtus väitis kostja,

et eelnimetatud üritust ei toimunud ning vastupidist ei väitnud ka hageja.

29. Hageja sõnul saatis kostja 15.06.2016 hageja seaduslikule esindajale sõnumi küsimaks luba

jaanipäevaürituse läbiviimiseks ning kutse jaanipäevaüritusele xxx. Kohtule tõenditena esitatud

sms-väljavõtetest (tl 14-16) ei nähtu sms-ide kuupäev, kuid nende sisu ja saatmise nädalapäev

(wed- kolmapäev ingl k) ning kellaaeg. Sealjuures nähtub, et U. Einroos (tel xxx) on edastanud

Toomasele sms-i, milles avaldas 13:14 soovi kasutada jaanipäevaürituse raames nende

lõkkeplatsi (tl 14), mille peale Toomas L. 16:48 vastas, et ürituste korraldamine ja lõkke

tegemine Sakala Teed OÜ kinnistul ei ole lubatud.

30. Tunnistaja A.M. i kohtuistungil antud ütlustega (tl 76-77) on tõendatud, et ta käis

20.06.2016 Sakala Teedele kuuluval Xxx puhkebaasi kinnistul ja nägi seal kinnistul trimmerit,

võib-olla kahte. Ka sauna ümber käis ta tiiru ära. Kui ära läks, oli seal kaks inimest. Isikud

vestlesid ning tutvustati üksteist. Kõik toimus täiesti viisakas vormis. Kostja rääkis tunnistajale

oma seotusest selle sauna ja ümbrusega ning väga huvitavalt fakte. Tunnistaja mäletas, et

kostjal oli plaan pidada seal midagi jaanidega seoses ja kutsus ka tunnistajat üritusele.

Tunnistaja ütles kostjale, et kostja peaks enne T. L. aru pidama. Kohtus poolte küsimustele

vastates ütles tunnistaja, et trimmerid olid hageja kinnisasjal, kuid samas märkis, et kuna tal

pole kinnisasja kaarti, ei julge ta seda täpselt väita. Tunnistaja ei mäletanud, kas seal oli ka

niidetud. Tunnistaja arvas, et jaanipäevaüritus pidi toimuma hageja kinnistul. Tunnistaja ütles,

et otsest niitmist kinnistul ta ei näinud. Seega ei saa kohtu hinnangul tunnistaja A. M. ütluste

alusel tõsikindlalt väita, et hageja kinnistul toimus kostja poolne niitmine ning et

jaanipäevaüritus toimus ning selleks kasutati just hagejale kuuluvat kinnisasja. Samuti on

hageja ka hagiavalduses märkinud, et varasemad kostja avaldused on jäänud kavatsuste

tasemele ning hageja ei ole pidanud neid tõsiseltvõetavaks. Seega ei kinnitanud tunnistaja A.

M. hagis esitatud väidet, et kostja niitis muru just hagejale kuuluval kinnistul, samuti ei

kinnitanud tunnistaja hageja esitatud faktilist asjaolu, et väidetav üritus plaaniti pidada just

6

6

hagejale kuuluval kinnisasjal. Kostja ise on oma vastuses märkinud, et 2016.a.

jaanipäevaüritust ei toimunud.

31. Samuti ei saa otseselt kostjaga seostada ka hageja väidet, et 27.06.2016 tema kinnisasjal

vedeleva prügi on sinna toimetanud kostja. Samuti on tõendamata menetluses esile toodud fakt,

et kostja on reaalselt eemaldanud tõkkepuu hageja kinnisasjalt, millisele asjaolule kostja on

menetluses vastu vaielnud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, mille kohaselt kasutavad

kinnistut ka teised kolmandad isikud, sh läbivad hageja kinnisasja erinevad rahvarikkad

spordiüritused, samuti käivad Xxx järvel kalamehed nii suvel kui talvel ning hagejale kuuluvad

kinnistut ületavad ka seenelised, marjulised, matkajad jne. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud

hageja väide, et kostja oleks korduvalt, erinevatel ajahetkedel ja pikema perioodi jooksul

esitanud taotlusi erinevatel eesmärkidel hageja kinnistu kasutamiseks. Kohtule esitatust

nähtuvad üksnes kaks kinnisasja kasutamisega seonduvat üle kolme aastase vahega esitatud

kostja taotlust – jaanuaris 2013 ja juunis 2016 – ning mõlemad olid esitatud samasisulise

eesmärgiga, võimaldada kostjal kasutada seoses ürituse korraldamisega hagejale kuuluvat

kinnisasja. Mõlemale päringule on hageja seaduslik esindaja vastanud eitavalt ning tuvastamata

on, et üritused toimusid.

32. Ka hageja ise on hagis kostja vastuväidet ennetades märkinud, et tal on omanikuna ka

talumiskohustus. Vastav asjaolu on sätestatud negatoornõuet välistavana AÕS § 89 kolmandas

lauses – kostjale peab jääma mõistlik juurdepääsutee võimalus tema kasutuses olevale

kinnisasjale, millele puudub avalikult teelt. Täiendavad talumiskohustused omanikule võivad

tekkida ka avalik-õiguslike sätete alusel. Kohus on seisukohal, et ähvardava tulevase rikkumise

oht hageja kinnistule kostja poolt on tuvastatud asjaolude valguses AÕS § 89 mõttes

tõsikindlalt tõendamata. Samuti on tõendamata nõude eeldusena hageja omandiõiguse

rikkumine. Asjaolust, et kostja on esitanud e-kirjades ja sms-des hageja esindaja suunas

muuhulgas ründavaid ja isiklikult solvavaid mõtteavaldusi, ei järeldu kohtu hinnangul siiski

hageja kui kinnisasjaomaniku omandiõiguse rikkumist ja abstraktset tulevikku suunatud ohtu

hageja kui kinnisasjaomaniku õiguste rikkumisele. Tõendatud on üksnes kostja kavatsused

hageja ning enda kinnistutel ürituste korraldamiseks, sellesisulised päringud hageja

seaduslikule esindajale ning hageja seadusliku esindaja eitavad vastused päringutele. Kohus on

seisukohal, et naaberkinnisasja omanikult ürituse korraldamiseks ning kinnisasja kasutuseks

korduv nõusoleku küsimine ei ole iseenesest kinnisasja omandiõiguse rikkumine.

33. Kohus analüüsib järgnevalt hageja nõuet, mis tugineb teisele materiaalõiguslikule alusele,

VÕS § 1055 lg-le 1. Nagu varasemalt kohtuotsuse p-s 24 välja toodud, kattuvad AÕS § 89 ning

VÕS § 1055 lg 1 nõuete eeldused. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendatud

faktiliste asjaolude pinnalt võimalik tõsikindlalt järeldada, et kostja oleks tekitanud hageja

kinnisasjale kestvat kahju või ähvardanud kahju tekitamisega hageja kinnisasjale. Olukorras,

kus ühtegi üritust hagejale kuuluval kinnisasjal ei ole toimunud ning kinnistu kostjapoolne

muul viisil kasutamine (v.a juurdepääsuteena enda kasutuses olevat kinnisasjade kasutamiseks)

ei ole tõendamist leidnud ning kostja on järginud kohustust võõra asja kasutamiseks omaniku

eelneva nõusoleku küsimiseks, puudub kohtu hinnangul kostja õigusvastane käitumine hageja

kui kinnisasja omaniku suhtes ning reaalne oht sellise rikkumise realiseerumiseks.

Omandiõiguste rikkumist ei saa tuletada ka kostja pealetungivast soovist omandada hageja

kinnisasi. Tõendina esitatud väljavõtted Delfi artiklitest (tl 17-21) kostja isiksusomaduste kohta

ei oma käesoleva kohtuasja sisust lähtuvalt tähtsust, kuna nendest ei selgu, millist võimalikku

kahju võiks kostja hagejale kui kinnisasjaomanikule tulevikus tekitada.

7

7

MENETLUSKULUD

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude

nimekirja ei ole kostja tähtaegselt esitanud.

HAGI TAGAMISE TÜHISTAMINE

35. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab hagi rahuldamata jätmisel kohus hagi tagamise.

Tsiviilasjas nr 2-16-9643 on käesoleva kohtumenetlusega seonduvalt hagi Tartu Maakohtu

22.06.2016 määrusega eeltagatud. Eelnimetatud hagi tagamise määrus tuleb käesoleva

kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik

8

8