1-09-797/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13 mai 2009, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-797 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13 märtsi 2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Z.B määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas. RESOLUTSIOON

1/ Harju Maakohtu 13 märtsi 2009 otsus Z.B süüdistusasjas jätta muutmata.

2/ Z.B määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD:

1. Harju Maakohtu otsusega tunnistati Z.B süüdi KarS § 121 ja § 120 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 06.10.2008.

Menetluskuludena mõisteti Z.B-lt välja määratud kaitsjale makstud tasu summas

495.00 krooni ja sundraha 6525.00 krooni. Samuti rahuldati kannatanute kahju nõuded.

KAEBUSE SISU:

2. Esitatud kaebuses süüdistatav märgib, et ta ei ole nõus otsuses märgitud rahalise nõudega 6525.00 krooni, ja taotleb KrMS 418 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel see muuta.

Samuti taotleb teiste temalt väljamõistetud summade tasumise tähtaja pikendamist maksimaalses tähtajas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS:

3. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, KrMS § 189 lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

Kuna Z.B on oma kaebuses vaidlustanud vaid menetluskulude väljamõistmist siis ülaltoodu alusel kuulub antud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, milline menetlus ei too süüdistatavale kaasa uusi menetluskulusid.

4. KrMS § 175 lg 1 p 9 kehtestab, et menetluskulu on ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kaebuse esitaja viited kohtuotsuse muutmiseks KrMS § 418 alusel pole antud juhul asjakohased kuna nimetatud säte reguleerib pärast kohtuotsuse jõustmist otsuse täitmisele pööramisest loobumise küsimust. Vaildustatud kohtuotsus pole veel seaduse jõus ja apellatsioonikohtul puudub pädevus antud menetlusjärgus lahendada otsuse täitmisega seotud küsimusi.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära.

13 märtsil 2009 oli kehtestatud palga almmääraks 4350.00 krooni / Vabariigi Valitsuse määrus nr 254/. Seega oli süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel maakohus kohustatud temalt välja mõistma sundraha summas 1,5x 4350.00= 6525.00 krooni, mida maakohus ka tegi. Seega on kohtuotsusega väljamõistetud sundraha kooskõlas seadusega.

Kohtukolleegium leiab, et kuigi KrMS § 180 lg 3 kehtestab võimaluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda pole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et süüdistataval pärast vabanemist puudub töökoht aluseks temalt seaduse kohaselt väljamõistetud sundraha osaliselt riigi kanda jätmiseks. Antud juhul on süüdlaselt väljamõistetud menetluskulud/ kannatanule tekitatud kahju ei ole käsitatav menetluskuna/ veidi üle seitsme tuhande krooni ja puudub tõenduslik materjal sellest, et süüdistatav oleks töövõimetu või et tal puuduks igasugune vara, mis annaks aluse tuvastada, et sellise summa hüvitamine käib talle üle jõu.

5. Süüdistatav on esitanud taoluse menetluskulude tasumise ajatamisest.

Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on reguleeritud KrMS 18 peatükis, kus on ette nähtud kohtuotsuse jõustumise ja jõustunud kohtuotsuse täitmise küsimused.

KrMS § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja KrMS § -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega on Z.B poolt esitatud küsimuse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poolt, mitte aga apellatsioonikohtu poolt ajal mil kohtuotsus pole veel seadusejõus. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul, kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1,2,3, § 391 jätab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 13 märtsi 2009 kohtuotsuse muutmata ja Z.B poolt esitatud määruskaebuse rahuldamata.

IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER