Legislator Case Law & Legislation
2-14-62149/37 AI generated

2-14-62149/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-62149/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2017 määrus osas, millega kohus jättis ulatuses rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista F. Hoffmann-

Legislator headnote

AI generated

2-14-62149/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2017 määrus osas, millega kohus jättis ulatuses rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista F. Hoffmann-

Keywords

AI generated
healthcare provider health care insurance agreements between undertakings health claims health insurance voucher undisclosed pre-existing condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-62149

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

F. Hoffmann-La Roche AG hagi Accord Healthcare OÜ

vastu ravimi täiendava kaitse omaniku ainuõigust

rikkuvast tegevusest hoidumiseks või selle lõpetamiseks

ja sellest hoidumiseks tulevikus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02. märtsi 2017 määrus hagi läbi

vaatamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Accord Healthcare OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F. Hoffmann-La Roche AG (Šveitsi registrikood

CHE-105.815.381),

lepingulised

esindajad

patendivolinikud Tõnu Nelsas ja Almar Sehver

Kostja: Accord Healthcare OÜ (registrikood 12270897),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2017 määrus osas, millega kohus jättis

Accord Healthcare OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1226,67 euro

ulatuses rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista F. Hoffmann-

LaRoche AG-lt Accord Healthcare OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja

täiendavalt 1226,67 eurot (käibemaksuta). Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt.

2.1.

Jätta läbi vaatamata F. Hoffmann-La Roche AG hagi Accord Healthcare OÜ

vastu ravimi täiendava kaitse omaniku ainuõigust rikkuvast tegevusest hoidumise

või selle lõpetamise ja sellest tulevikus hoidumise nõudes (tunnistus nr 00001, patent

nr 03086) seoses hagi tagasivõtmisega.

2.2.

Jätta menetluskulud seoses hagi tagasivõtmisega F. Hoffmann-La Roche AG

kanda.

2.3.

Mõista F. Hoffmann-La Roche AG-lt menetluskulude hüvitisena Accord

Healthcare OÜ kasuks välja 8154,67 eurot (käibemaksuta), millest 50 eurot on

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, 318 eurot on tõlkekulud ja 7786,67 eurot

õigusabikulud.

2.4.

Mõista F. Hoffmann-La Roche AG-lt Accord Healthcare OÜ kasuks välja viivis

protsendina menetluskuludelt 8154,67 eurolt alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. F. Hoffmann-La Roche AG esitas 08.12.2014 Harju Maakohtule hagi Accord Healthcare

OÜ vastu ravimi täiendava kaitse omaniku ainuõigust rikkuvast tegevusest hoidumiseks

või selle lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks tulevikus. Koos hagiga menetles maakohus

kostja vastuhagi täiendava kaitse tunnistuse nr 00001 tühistamiseks või alternatiivselt selle

kehtima mittehakkamise tuvastamiseks. Hageja võttis 15.12.2016 avaldusega hagi tagasi.

2. Kostja 09.02.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on ta seoses põhihagi ja hagi

tagamisega kandnud menetluskulusid kokku 35 496,77 eurot (käibemaksuta), sh

kohtukulud kokku 368 eurot ja kohtuvälised kulud 35 128,77 eurot. Kostja palus jätta kõik

põhihagi menetlusega seotud menetluskulud, sh hagi tagamisega seotud kulud hageja

kanda.

3. Hageja vaidles kostja menetluskuludele osaliselt vastu. Kostja kohtukulud 368 eurot on

vajalikud ja mõistlikud, samuti on õigustatud kostja lepingulise esindaja tunnitasumäärad,

kuid lepinguliste esindajate tööaeg on ebamõistlikult suur. Kostja menetluskulude

nimekiri ei põhine menetlustoimingutel ja sisaldab olulisel määral menetlusväliseid

toiminguid. Põhjendatud ei ole kahe esindaja ajakulu. Menetluskulude nimekiri sisaldab

menetlustoiminguid, mida kostja tegi omal initsiatiivil, st ilma kohtu nõudmiseta. Trüki- ja

sidekulusid ei ole põhjendatud välja mõista hagejalt, kuna kohtumenetlus toimub

elektrooniliselt ja trükitud materjalide esitamiseks puudub vajadus. Kostja enda tarbeks

tehtud trükitud materjalide kulu ei ole menetluskulu. Kostja õigusabikulud sisaldavad

ebamõistlikus ulatuses kulu seoses erinevate isikutega suhtlemisega. Selline ajakulu ei ole

kontrollitav. Vastavaid e-kirju ei ole toimikus ja telefonikõnede sisu ja seos

menetlustoimingutega ei ole tõendatud. Kulud sisaldavad suhtlust menetlusväliste

isikutega. Kostja lepingulised esindajad tegelesid vandetõlgi tõlgete kontrollimisega,

milleks puudub vajadus. Menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulud ei ole

põhjendatud.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. Maakohus jättis hagi seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata ja mõistis hagejalt kostja

kasuks menetluskulude hüvitisena välja 6928 eurot, millest 50 eurot on määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv, 318 eurot tõlkekulud ja 6560 eurot õigusabikulud

(käibemaksuta). Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Arvestades asja keerukust saab kostja lepinguliste esindajate ajakulu pidada põhjendatuks

kokku üksnes ulatuses, mis vastab ühe lepingulise esindaja mõistlikule ja põhjendatud

ajakulule. Dubleeritud ajakulu ei ole põhjendatud.

6. Kostja kulud määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivule (50 eurot) ja tõlkekuludele

(318 eurot) on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuste

tunnitasu määr 160 eurot on arvestades asja sisu ja keerukust põhjendatud.

7. Arve nr A10/12/2014 kohaselt kulus kahel esindajal hagi tagamise määrusega tutvumisele

ja sellele kaebuse koostamisele kokku 11 tundi ja 4 minutit. Muus osas seonduvad arvel

kajastatud toimingud erinevatel viisidel kliendi ja kolmandate isikutega suhtlemisega,

e-kirjade saatmisega või teabevahetusega. Arvel kajastatud ulatuses ei saa põhjendatud ja

vajalikuks lugeda ajakulu, mis ei olnud seotud otseselt ühegi menetlustoimingu

tegemisega ja mille reaalset ajalist kestvust, seotust menetlusega ja sisu kohtu toimiku

materjalide pinnalt hinnata ei saa. Sellised kulud ei ole hagejale ka ettenähtavad.

8. Kostja määruskaebus on kuuel lehel ja sellele on lisatud vaid kolm tõendit. Ühel

lepingulisel esindajal ei saanud menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seotud

vajalikuks suhtlemiseks kliendiga kuluda mõistlikult aega enam kui 8 tundi. Arvel

kajastatud muud kulud ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole tõendanud kulude tegelikku

suurust ega vajalikkust, samuti seost vaidlusega. Kohtumenetluse jaoks ei olnud vajalik

ühegi telefonikõne tegemine ega materjalide trükkimine. Kostja esitas menetlusdokumente

koos lisadega elektrooniliselt. Kokku on seoses viidatud arvega põhjendatud kulu 8 tundi.

9. Arve nr A 03/02/2015 kohaselt kulus kahel esindajal hagiavaldusele vastuse koostamiseks

kokku 23 tundi ja 21 minutit. Hagiavaldus koosnes 9-st lehest koos 11 lisaga. Mõistlik

aeg, mis oleks ühel esindajal hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud, on

maksimaalselt 10 tundi. Kaks kostja esindajat kulutas kokku 10 tundi ja 32 minutit

20.02.2015 menetlusdokumendi esitamisele, milleks kohus kostjat ei kohustanud. Kohtu

nõudmiseta koostatud menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ajaks saab lugeda

maksimaalselt 3 tundi. Kokku on seoses viidatud arvega põhjendatud kulu 13 tundi.

10. Muus osas ei kajasta arve õigusabikulu, mis oleks olnud vajalik mõne menetlusdokumendi

esitamiseks või menetlustoimingu tegemiseks. Arvel on kajastatud suures mahus erinevate

isikutega, sh menetlusvälise isiku Tomi Santamariaga suhtlemist. Vandetõlkide töö

kontrollimine ei olnud vajalik toiming. 15.01.2015 ja 19.01.2015 kohtuasja materjalide

kontrollimise ja toimiku komplekteerimise kulud ei ole põhjendatud. Kohtu toimikuga ei

ole kumbki esindaja antud ajal tutvumas käinud ja kohtutoimikut ei ole nad

komplekteerinud. Sideteenuse ja trükkimise kulud, mis ei ole tõendatud ja millel puudub

seos kohtumenetlusega, ei ole põhjendatud.

11. Arvel nr A2015/05/02 kajastatud ajakulu 6 tundi ja 50 minutit Riigikohtule 27.04.2015

esitatud taotluse koostamisele ei ole vajalik ega põhjendatuks. Taotluse esitas kostja omal

algatusel ja Riigikohus seda ei rahuldanud. Arvel kajastatud muud toimingud ei olnud

seotud menetlustoimingute tegemise ega hagiga seotud menetlusdokumentide esitamisega.

Tegemist on erinevate isikutega toimunud suhtlemisega. Toimiku materjalide pinnalt ei

ole võimalik kontrollida, kas suhtlus leidis aset, kaua see kestis ja kuidas oli see seotud

antud asjas vajalike menetlustoimingutega. Need kulud ei olnud hagejale ka ettenähtavad.

Nimetatud arve ei sisalda seega menetluses vajalikku ja põhjendatud õigusabikulu.

12. Arve nr A2015/07/02 kohaselt kulus kostjal määruskaebusele vastuse koostamisele kokku

11 tundi. Vastus on esitatud üheksal lehel. Ühel lepingulisel esindajal oleks

määruskaebusele vastamiseks kulunud aega kõige enam 9 tundi. Muus osas ei seondu

arvel kajastatud toimingud menetlustoimingute ega menetluses vajalike dokumentide

koostamisega ega ole kontrollitavad. Arvel kajastatud sideteenuse ja trükikulud ei ole

põhjendatud.

13. Arve nr 2015/09/02 kohaselt kulus kostja esindajatel 31.08.2015 Riigikohtule esitatud

menetlusdokumendi koostamisele 5 tundi ja 40 minutit. Kuna dokument esitati ilma kohtu

nõudmiseta ja see ei omanud menetluses sisulist tähtsust, ei ole dokumendi koostamise

ajakulu menetluses vajalik ega põhjendatud kulu. Muus osas ei kajasta arve

kohtumenetlusega seotud toiminguid. Toimingute tegemine, nende vajalikkus ja aeg ei ole

kontrollitavad.

14. Arve nr A2015/11/10 ei kajasta kostja lepinguliste esindajate ajakulu, mis oleks olnud

seotud kohtuvaidluses mõne toimingu tegemise või menetlusdokumendi koostamisega.

21.10.2015 Riigikohtu lahendi analüüsimiseks võis ühel esindajal mõistlikult aega kuluda

1 tund. Arvel kajastatud sideteenuse kulud ei ole põhjendatud.

15. Arve nr 2016/11/08 ei kajasta toiminguid, mis oleks menetluses olnud vajalikud või

seotud mõne menetlusdokumendi esitamisega. Kohtumenetluse väliselt toimuva

suhtlemise vajalikkust, seost asjaga ja ajalist kestvust toimiku pinnalt hinnata ei saa.

16. Arve nr A2017/01/02 kohaselt kulus kostja esindajatel Riigikohtule 06.01.2017 seisukoha

esitamisele kokku 4 tundi. Kostja esitas viidatud dokumendi omal algatusel ilma kohtu

nõudmiseta. Kuna sisulist tähendust menetlusdokumendil edasises menetluses ei olnud, ei

olnud selle koostamiseks kulunud aeg mõistlik ja vajalik ajakulu. Muus osas ei kajasta

arve menetluses vajalikke ja õigusabi vajavate toimingute tegemiseks kulunud aega.

17. Arve nr A2016/03/02 kohaselt kulus kahel esindajal Euroopa Kohtusse

menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele kokku 24 tundi ja 20 minutit. Dokument

esitati üheksal lehel ja see kordab osaliselt varasemaid seisukohti. Kostja ühe lepingulise

esindaja mõistlik ajakulu on 9 tundi. Välisministeeriumi või tõlgiga suhtlemise ajakulu,

samuti menetlusvälise isikuga suhtlemiseks kulunud aeg ei ole põhjendatud ja vajalik

kulu.

18. Arved nr A2016/05/04, nr A2016/10/02 ja nr A2016/07/05 ei sisalda ühegi menetluses

vajaliku ja õigusteadmisi nõudva toimingu tegemist või menetlusdokumendi esitamist.

19. Arve nr A2017/01/04 kohaselt kulus esindajal 09.01.2017 seoses menetluskulude

nimekirja koostamise ja kohtule esitamisega 3 tundi. Tegemist ei olnud õigusteadmisi

vajavate toimingutega. Menetluskulude nimekirja saab menetlusosaline ka ise esitada.

Menetluskulude nimekirja esitamine Riigikohtule ei olnud ka vajalik.

20. Arve nr A2017/02/02 kajastab mh 9 tunni ulatuses ajakulu kostja 09.02.2017

menetlusdokumendi koostamisele. Dokument sisaldas 1 lehe ulatuses seisukohta hagi

tagasivõtmise kohta. Muus osas on tegemist kostja menetluskulude nimekirjaga, mille

koostamiseks ei olnud õigusabi kasutamine vajalik. Seoses viidatud arvega on

põhjendatud ajakulu 1 tund. Muus osas ei kajasta arve menetluses vajalike toimingute või

menetlusdokumentide koostamise ajakulu.

21. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 41 tundi, sh

8 tundi (arve nr A10/12/2014) + 13 tundi (arve nr A 03/02/2015) + 9 tundi (arve nr

A2015/07/02) + 1 tund (arve nr A2015/11/10) + 9 tundi (arve nr A2016/03/02) + 1 tund

(arve nr A2017/02/02). Arvestades põhjendatud tunnitasu suurust, on põhjendatud

õigusabikulu seoses hagi tagasivõtmisega 160 eurot x 41 tundi = 6560 eurot

(käibemaksuta). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 6928 eurot.

Määruskaebus

22. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulude

hüvitamise taotluse rahuldamata ja menetluskulude hüvitise hagejalt 28 568,77 euro

ulatuses välja mõistmata ning teha uue määruse, millega rahuldada menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus ka rahuldamata jäänud osas.

23. Kaebuse kohaselt ületas maakohus kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel diskretsioonipiire osas, millega kohus ei lugenud kostja menetluskulusid

vajalikuks ja põhjendatuks.

24. Maakohus leidis põhjendamatult, et käesolevas asjas oli tegemist kahe esindaja olemasolu

tõttu dubleerimisest tuleneva kahekordse kuluga. Kostja lepinguliste esindajate töö oli

jaotatud ja tasu on küsitud iga esindaja eraldi tehtud toimingute eest. Tegemist oli

ilmselgelt keeruka asjaga, mille raames toimus mh ka Euroopa Liidu õigust puudutav hagi

tagamisega seotud määruskaebemenetlus kõigis Eesti kohtuastmetes ja eelotsusemenetlus

Euroopa kohtus.

25. Kohus leidis ebaõigesti, et osasid toiminguid oleks kostja saanud teha ka isiklikult

lepingulist esindajat kasutamata. Kui menetlusosalisel ei ole võimalik saada hüvitist kõigi

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute tegemisega seotud kulude eest, võib

menetlusosaliste õiguste tõhus kaitse kohtumenetluses osutuda raskendatuks.

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtule menetlusdokumente ka omal initsiatiivil. Samas

leidis maakohus ebaõigesti, et kostja 31.08.2015 ja 06.01.2017 menetlusdokumendid olid

esitatud ilma kohtu nõudmiseta.

26. Kohus jättis põhjendamatult hüvitatavate menetluskuludena kindlaks määramata kulud,

mis on seotud kostja kursishoidmisega ja nõustamisega seoses kohtumenetlusega. Ka

hageja ei vaielnud vastu, et tegemist on mõistliku kuluga, leides üksnes, et ajakulu on liiga

suur.

27. Kohus jättis ebaõigesti hüvitatavateks menetluskuludeks lugemata asjas vajalike tõendite

ja teabe kogumise ning võõrkeelsete tõendite tõlgete saamiseks vajalike toimingute kulud.

Õige ei ole kohtu põhjendus, et tal ei ole toimiku pinnalt võimalik selliste tegevuste

toimumist ja nende sisu hinnata, kuna lepingulise esindaja kulud ongi kohtuvälised kulud.

Toimikust nähtub, et kostja esitas mitmeid tõendeid, sh võõrkeelseid.

28. Kohus leidis ebaõigesti, et lepingulise esindaja paberkandjal komplekteeritava toimiku

koopia- ja trükikulusid ei saa lugeda põhjendatud kuluks ainuüksi põhjusel, et

menetlusdokumente edastatakse mh elektrooniliselt. Ka kohus kasutab pabertoimikut ja

mahukate kohtuasjade puhul on esindajal mõistlikult põhjendatud pidada pabertoimikut.

Kohus sai hinnata kostja e-toimiku alusel koostatud pabertoimikuga seotud koopia- ja

trükikulude põhjendatust ja vajalikust arvestades kohtu toimiku mahtu.

29. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja kontaktisikule (volitatud esindajale) Toni

Santamariale selgituste andmise ja temalt teabe pärimiseks vajalikule suhtlusele kulunud

ajaga. T.Santamaria ei ole menetlusväline isik.

Vastus määruskaebusele

30. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

32. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse

menetluskulude väljamõistmiseks summas 28 568,77 eurot. Kostja ei vaidlusta maakohtu

määrust osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja 6928 eurot.

33. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskulude

hüvitisena välja täiendavalt 1226,67 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

34. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 8).

Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuses toodud etteheidetega selle kohta, et

maakohus on käesoleval juhul diskretsioonipiire mõneti ületanud.

35. Õige on kostja etteheide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tema 31.08.2015

Riigikohtule esitatud menetlusdokumendi koostamisega seotud kulu (A 2015/09/02)

põhjendusega, et see esitati ilma kohtu nõudmiseta ega omanud menetluses tähtsust.

Riigikohus määras menetlusosalistele 12.05.2015 kirjaga seoses hageja määruskaebuse

lahendamisega tähtpäeva 31.08.2015 kell 14:00 avalduste ja seisukohtade esitamiseks.

Seega on menetlusdokumendi koostamise näol tegemist põhjendatud kuluga.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal dokumendi koostamisele 5 tundi ja 40

minutit. Arvestades, et kostja kordab dokumendis kokkuvõtvalt oma varemesitatud väiteid

ja seisukohti, loeb ringkonnakohus selle koostamiseks kulunud vajalikuks ajaks 2 tundi ja

sellega seonduv kulu on põhjendatud hagejalt täiendavalt välja mõista

36. Samal põhjusel on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja esitas Riigikohtule omal algatusel

06.01.2017 menetlusdokumendi (A 2017/01/02). Riigikohus andis 24.10.2016 kirjaga

menetlusosalistele võimaluse esitada avaldusi või seisukohti hiljemalt 09.01.2017 kell

13:30. Seega on tegemist vajaliku kuluga, kuid arvestades menetlusdokumendi sisu ja

mahtu on selle koostamise ajakulu üle paisutatud (spetsifikatsiooni kohaselt kokku 4

tundi). Selles osas on põhjendatud ajakulu 1 tund ja 30 minutit.

37. Õige ei ole maakohtu määrus ka selles, et kirjavahetus kliendiga ja menetluse käigust

teadaandmine ei seondu otseselt esindusega kohtus, mistõttu see kulu hüvitamisele ei

kuulu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga

nõu pidada kohtuasja edasise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle

(Riigikohtu lahend 3-2-1-48-16 p 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 kohaselt peab

esindaja lähtuma kliendi huvidest ja VÕS § 624 kohaselt peab ta teavitama klienti kõigist

käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada

klienti juhist muutma. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat

kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega on

kliendiga suhtlemine vajalik toiming, mille põhjendatusele tuleb anda hinnang lähtudes

TsMS § 175 lg-st 1 ja mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav hüvitis.

38. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt konsulteeris vandeadvokaat R.Antsmäe arvetel

A 10/12/2014, A 03/02/2015, A 2015/05/02, A 2015/07/02 , A 2015/09/02, A 2015/11/10,

A 2016/11/08, A 2017/01/02, A 2016/03/02, A 2016/05/04, A 2016/10/02, A 2017/01/04 ja

A 2017/02/02 R.Kursiga kokku 17 tundi ja 30 minutit. Kuna tsiviilasja materjalist ja

menetluskulude nimekirjast ei selgu, millega seondus esindaja suhtlus T.Santamariaga, ei

ole tema informeerimise ja menetluse käiguga kursis hoidmise kulu põhjendatud hagejalt

välja mõista. Kostja väidab määruskaebuses, et T.Santamaria oli kostja volitatud esindaja,

kuid ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole kostja põhistanud, miks oli vajalik eraldi

konsulteerida ja kursis hoida kostja kahte esindajat.

39. Arvel A 10/12/2014 kajastatud kostja menetluse käiguga kursishoidmise kulu on

põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, arvestades, et kostja tutvus arves kajastatud

perioodil hagi tagamise ja hagi menetlusse võtmise määrusega ning esitas määruskaebuse

hagi tagamise määruse peale. Arvel A 03/02/2015 kajastatud kulu on põhjendatud 1 tunni

ulatuses, arvestades, et esindaja tegeles arvel kajastatud perioodil asjas vajalike tõendite ja

informatsiooni kogumisega. Arvel A 2015/05/02 kajastatud perioodil esitas kostja

24.05.2015 täiendavad seisukohad hageja vastusele vastuhagile, millest tulenevalt on

põhjendatud lugeda kliendi informeerimisele kulunud ajakulu põhjendatuks 30 minuti

ulatuses. Arvel 2015/07/02 kajastatud perioodil koostas kostja vastuse määruskaebusele.

Kliendi informeerimisega seoses on põhjendatud lugeda vajalikuks ajakuluks 10 minutit.

Arvel A 2015/09/02 kajastatud kliendiga suhtlemise kulu ei ole tulenevalt menetluse

seisust arvel kajastatud perioodil vajalik ja põhjendatud kulu, mille hageja peaks

hüvitama. Arvel A 2015/11/10 kajastatud ajakulust on põhjendatud ajakulu seoses kliendi

teavitamisega Riigikohtu 21.10.2015 määrusest 5 minutit. Arvel A 2016/11/08 kajastatud

kliendi informeerimine menetluse uuendamisest on põhjendatud ajakulu 5 minuti ulatuses.

Arvel A 2017/01/02 kajastatud kliendi informeerimisele kulunud ajakulu on seoses

Euroopa Kohtu 13.12.2016 määrusega põhjendatud 5 minuti ulatuses. Arvel A 2016/03/02

kajastatud perioodil esitas kostja Euroopa Kohtu eelotsusetaotluses oma seisukoha, seoses

millega on põhjendatud ajakulu kliendiga suhtlemisele 15 minutit. Arvel A 2016/05/04

kajastatud perioodil kliendiga suhtlemisele kulunud aeg ei ole tulenevalt

menetlusstaadiumist põhjendatud ja selle kulu ei ole õige hagejalt välja mõista. Arvel

A 2016/10/02 märgitud perioodil avaldati Euroopa Kohtu otsus ja kliendi informeerimine

selle sisust on vajalik ja põhjendatud 15 minuti ulatuses. Arvel A 2017/01/04 märgitud

ajakulu on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega, millega seoses kantud kulud

hüvitamisele ei kuulu. Arvel A 2017/02/02 kajastatud kliendi informeerimise ja

nõupidamise kulu seoses hageja hagi tagasivõtmisega on põhjendatud 15 minuti ulatuses.

40. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu täiendavalt seoses kliendiga

suhtlemisega 4 tundi ja 10 minutit (1 tund ja 30 minutit (A 10/12/2014) + 1 tund (A

03/02/2015) + 30 minutit (A 2015/05/02) + 10 minutit (A 2015/07/02) + 5 minutit (A

2015/11/10) + 5 minutit (A 2015/11/08) + 5 minutit (A 2017/01/02) + 15 minutit (A

2016/03/02) + 15 minutit (A 2016/10/02) + 15 minutit (A 2017/02/02)) ja seoses

31.08.2015 ja 06.01.2017 esitatud menetlusdokumentide koostamisega 3 tundi ja 30

minutit. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista õigusabikulude

hüvitamiseks 1226,67 eurot (käibemaksuta - 160 x 7 tundi 40 minutit).

41. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus veel järgmist. Ringkonnakohus ei

nõustu kostja etteheitega, nagu oleks maakohus ajakulu põhjendatuse hindamisel lähtunud

ainult lehekülgede ja dokumendi lisade arvust. Määrusest nähtub, et maakohus on

dokumentide koostamise ajakulu hindamisel arvesse võtnud ka selle sisu ja asja

keerukuse. Menetlusosalise hinnang ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ei anna

ringkonnakohtule iseenesest alust muuta maakohtu diskretsiooniotsust. Kostja väited selle

kohta, et tema menetluskulud peaksid saama hüvitatud suuremas ulatuses, kuna seoses

hagi tagamisega on hageja teeninud kostja arvel märkimisväärselt tulu, on menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise seisukohalt asjakohatud.

42. Ringkonnakohus möönab, et menetlusosalisel on õigus esitada teise menetlusosalise

esitatud seisukohtade ja vastuväidete osas oma seisukohad ja selgitused ka siis, kui kohus

neid ei nõua. Õige ei ole aga kostja seisukoht, et oma initsiatiivil esitatud

menetlusdokumendid olid menetluse seisukohast vajalikud ja nendega seoses tekkinud

kulu on põhjendatud mõista välja teiselt menetlusosaliselt (vt nt ka Riigikohtu otsuse

nr 3-2-1-43-17 p 20).

43. Maakohus jättis õigesti välja mõistmata kulud, mis on seotud 25.04.2015 hageja vastusele

kostja täiendava seisukoha koostamisega ja Riigikohtule 27.04.2015 (määruskaebuses

ilmselt ekslikult märgitud 27.02.2015) määruskaebuse menetlusse mittevõtmiseks taotluse

koostamisega (A 2015/05/02) ning hageja määruskaebusele esitatud vastusele 20.02.2015

vastuse koostamisega (A 2015/03/02). Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu ka TsMS

§ 394 lg 1 p-le 3, mille kohaselt tuli kõik taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud

faktilise väite tõendamiseks esitada vastuses hagile ning kõik hagi tagamise määruse peale

esitatud faktilised ja õiguslikud väited ning viited tõenditele määruskaebuses. Täiendavalt

vastuste ja seisukohtade esitamine ei ole menetluse seisukohast vajalik, v.a juhul, kui

kohus tulenevalt menetluse asjaoludest seda vajalikuks peab. Antud juhul ei ole kohus

kostjalt täiendavaid seisukohti küsinud.

44. Õige on maakohtu seisukoht, et asja keerukust arvestades saab kostja lepinguliste

esindajate ajakulu kokku pidada põhjendatuks üksnes ulatuses, mis vastab ühe lepingulise

esindaja mõistlikule ja põhjendatud ajakulule. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse

mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kostja ei ole põhistanud kahe esindaja

vajalikkust, samuti ei nähtu määruskaebusest, milles seisneb kahe esindaja erinev

pädevus, mis õigustaks kahe lepingulise esindaja tööd. Kostja viited asja ilmselgele

keerukusele on vastuolus tema varasemate väidetega selle kohta, et käesolevas asjas

vaidluse all olev küsimus on tulenevalt Euroopa Liidu määrusest ja Euroopa Kohtu

praktikast olnud kogu aeg üheselt selge. Arvete A 2015/05/03, A 03/02/2015, A

10/12/2014 kohaselt taotleb kostja menetluskulude hüvitist kahe lepingulise esindaja

analoogsete toimingutega seotud ajakulu eest. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus

hindas kostja menetluskulude nimekirjas toodud kirjeid sisuliselt, kõrvaldas dubleerivad

kirjed ja mõistis hagejalt kostja kasuks õigesti välja menetlustoiminguga seotud

põhjendatud ja vajaliku kulu.

45. Õige ei ole määruskaebuse väide ka selle kohta, et lepingulise esindaja paberkandjal

komplekteeritava toimiku koopia- ja trükikulud on menetlusosalise vajalikud kulud, mis

on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt (vt nt Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-102-11 p 14). Bürookulud sisalduvad eelduslikult advokaaditeenuse tunnihinnas.

Maakohus jättis need kulud õigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.

46. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata

kulud, mida kostja kandis seoses tõendite kogumiseks ja menetlusdokumentide

koostamiseks vajaliku teabe kogumise ja võõrkeelsete tõendite tõlgete saamisega.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 318 eurot tõlkekulude kandmise eest.

Nende kulude põhjendatusele ei ole vaielnud vastu ka hageja. Kostja ei põhista

määruskaebuses, millise teabe hankimisega seotud kulud maakohus tema hinnangul

põhjendamatult välja mõistmata jättis. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt hõlmab teabe

kogumine näiteks menetluse staatuse kontrollimist, mis ei ole vajalik ja põhjendatud kulu,

mis kuuluks teise menetlusosalise poolt hüvitamisele, samuti konsultatsioone kliendiga,

millega seotud kulu mõistetakse käesoleva määrusega välja eraldi ja teabe kogumist

positsioonide kujundamiseks, millest ei ole selge, millist menetluse seisukohast olulist

teavet koguti. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ega jätnud ebaõigesti teabe ja

tõendite kogumise ning tõlkimisega seotud kulusid välja mõistmata.

47. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse seisukohaga, et menetlusosalise

lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjade koostamise ja esitamise kulud on

põhjendatud ja vajalikud kulud ning kohtute vastupidine praktika ei ole õige. Kuna

avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, ei ole

selle kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt põhjendatud TsMS § 175 lg 1

tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohtute sellist praktikat kinnitab ka

TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-17 p 20).

48. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav