2-16-16126/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22. mail 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-16126

Kohtuasi

Xxxxhagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitiste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 573,62 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) lepingulised

esindajad Ivo Jaama ja Philippe Hint

Kostja: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu

(registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn

15060) volitatud esindajad Margit Maidla ja Kätlin Arakas

Kohtuistungi toimumise aeg

12. aprill 2017

Resolutsioon

1. Xxxxhagi

Eesti

Vabariigi

vastu

Politsei-

ja

Piirivalveameti kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitiste

väljamõistmiseks

jätta

rahuldamata

2. Lõpetada menetlus Xxxxhagis Eesti Vabariigi vastu

Politsei- ja Piirivalveameti kaudu etteteatamise tähtaja

mittejärgimise eest hüvitise väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 78% ulatuses Xxxx kanda ja 22%

ulatuses Eesti Vabariigi kanda Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu

2. Välja mõista Eesti Vabariigilt Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu menetluskulu 77 eurot (seitsekümmend seitse eurot)

Xxxxkasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Vaidlustamata asjaolud

1. Hageja määrati 06.07.1999 Tallinna politseiprefekti käskkirjaga nr xxxxTallinna

Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna uurimistalituse tõlgi ametikohale. 01.04.2013

jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel sõlmiti hagejaga 01.04.2013 tähtajatult

soodustingimustel tööleping nr xxxx(edaspidi tööleping). Hageja töölepingusse kanti tööstaaž

seisuga 01.04.2013 14 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.

2. 24.01.2003 kehtestati hagejale politseiprefekti käskkirjaga nr 24 teenistuslikust vajadusest

tulenevalt üldisest erinev tööajarežiim, mille järgi oli tööpäeva algus kell 10.00 ja lõpp kell

18.30. Töölepingu punkti 2.3 kohaselt on tööaja algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad

sätestatud peadirektori 15.02.2015 kinnitatud käskkirjaga nr 73 Politsei- ja Piirivalveameti

töökorras (edaspidi töökord). Töökorra järgi algab tööpäev ajavahemikus 08.00-08.30 ja

lõpeb esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 8 töötunni ja 15 minuti

möödumisel sõltuvalt tööaja algusest, s.o 16.45 - 17.15; reedel 7 töötunni möödumisel

sõltuvalt tööaja algusest, s.o 15.30 - 16.00.

3. Hageja ametijuhendis loetletud vanemtõlgi teenistuskohustuste järgi on suulise/ajalise tõlke

normiks päevas orienteeruvalt 5 arvestuslikku lehekülge pikkusega 1800 tähemärki (s.h

tühikud), punkti 3.6 järgi on kohustus töötada tõlketööde registriga, mille tulemusel on

tõlketööde maht fikseeritud ning punkti 3.7 alusel esitatakse iga kuu 3. kuupäevaks

kuuaruanne elektronpostiga.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

4. 01.07.2016 ütles tööandja hagejaga töölepingu üles, tuues põhjuseks suutmatuse tulla pikka

aega toime tööülesannete täitmisega, ebapiisav tööoskus, töökohale sobimatus või

kohanematus, tulenevalt TLS § 88 lg 1 p 2. Ülesütlemise teade edastati hagejale 27.09.2016

etteteatamise tähtaega järgimata. Hageja leiab, et tööleping on üles öeldud ebaseaduslikult,

kuna hagejale ei pakutud teist tööd, kuigi kostjal olid vabad töökohad olemas.

5. Töölepingu rikkumised on tööandjal täielikult tõendamata. Tööandja on ise kinnitanud, et

hageja tegi lisaks kirjalikule tõlkele suulist tõlget, mida hageja tegi kirjalikust tõlkest paremini.

Tööandjal on täielikult tõendamata, et hageja häiris oma kolleegide tööd ning, et menetlejad

ei olnud hageja tööga rahul, mis on paljasõnaline laim. Ülesütlemise avalduses välja toodud

tööalased puudused on otseselt tingitud töötaja vaimse tervise rikkumisest, hagejat süüdistati

pidevalt tööga mitte toime tulemises ja otsiti etteheiteid temast vabanemiseks. Tööandjale

olid probleemid teada olnud juba mitu kuud, kuid lahendust neile ei otsitud. Hageja saatis

tööandjale vastuse ja kaebused, kuid neile ei vastatudki. Tegu oli sellist laadi probleemidega,

mille oleks saanud lihtsa vestlusega kõrvaldada, isegi hoiatuse tegemine poleks olnud vajalik,

aga seda ei tehtud. Tegemist oli hageja tööalase kiusamisega, mis lõppes töötaja sügavasse

depressiooni langemisega ja 30.05.2016-26.09.2016 ajutise töövõimetusega. Eesti

Töötukassa määras hagejale ka osalise töövõime, mis on otseselt tingitud hageja otsese juhi

vaimsest terrorist.

6. Kuna ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused on põhjendamata, palub hageja lugeda

ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja

hüvitis 7995,42 eurot 6 kuu keskmine tasu TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja hinnangul on 3 kuu

keskmise tasu suurendamine põhjendatud arvestades asjaolusid, et hageja on töötanud

tööandja juures pikka aega, teinud korrektset tööd, tööandja poolne tegevus põhjustas hagejal

vaimse trauma, mille tõttu oli ta pikalt ajutiselt töövõimetu ning osaliselt töövõimetu. Samuti

arvestades hageja vanust ja tööandja poolt põhjustatud vaimset traumat, ei ole tal võimalik

leida omale hetkel sobivat töökohta ning seetõttu on majanduslikult keeruline olukord.

Hageja pensionieani on veel ca 1,5 aastat, antud hüvitise suurus oleks õiglases tasakaalus

tööandja poolt tehtud rikkumistega, mis on süstemaaline hageja kiusamine ning püsiva

terviserikke põhjustamine, kuna hageja on juba sellises vanuses, et põhjustatud vaimne

trauma on püsiv ning hageja peab edasi elama pidevates paanikahoogudes, mille kostja

poolne tegevus on põhjustanud.

7. Hageja arvutas hüvitised lähtudes keskmisest päevatasust 61,98 eurot, kuid korrigeeris neid

lähtudes kostja arvutatud keskmisest töötasust – 47,50 eurot. 12.04.2017 kohtuistungil

vähendas hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu TLS § 109 lg 1 alusel

väljamõistetava hüvitise suurust seoses ümberarvutusega 5985 euroni ja loobus TLS § 100 lg

5 alusel esitatud 90 päeva keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudest, kuna kostja tasus

hagejale töölepingu lõpetamisel vähem etteteatatud aja eest 2992.50 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja asus seisukohale, et

töölepingu lõpetamine hagejaga on õiguspärane, mistõttu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisusest tuleneva hüvitise nõudel puudub õiguslik alus. Vastuväidete kohaselt

oli hagejale tehtud töötamise vältel võrreldes teiste tõlkidega terve rida soodustusi. Lisaks

väljakujunenud õhtusele tööajale, algusega kell 10.00, anti talle teha lihtsamaid tõlketöid ja

tavapärasest rohkem suulisi tõlkeid, erandeid tehti menetlusvormide osas. Kuna hageja

aruannetes esines alati palju vigu, siis otsustati, et nii juhtivtõlgi kui hageja enda kuu lõpu

töökoormuse leevendamiseks esitab tema aruande iga nädala lõpus, et juhtivtõlk saaks

aruande koostamisel abiks olla.

9. Kuna 2016. aasta algul täheldati, et suuliste tõlgete vajadus on suur tööpäeva algul (5-6 tõlki

korraga) ning hageja jaoks pikaajaliselt väljakujunenud tööajal polnud suulisi tõlkeid vaja,

mistõttu hakkas senine töökorraldus häirima tõlketalituse tööd, siis nõuti hagejalt üldisest

tööajast kinnipidamist. 2016. aasta esimese poole aasta töötulemuste järgi ei tulnud hageja

toime tööülesannete täitmisega, vaatamata talle tehtud mööndustele. Kostja hoiatas hagejat,

et aruannetes valeandmete esitamise, töösse suhtumise mittemuutmise ja töökohustuste

puuduliku täitmise jätkumise korral on ta sunnitud kaaluma töösuhte lõpetamist. Hoiatusest

hoolimata jätkus kõik vanaviisi.

10. Hageja esitas 2016 aprilli tõlkearuande hilinemisega, aruandes esines suuremaid puudusi ja

valeandmeid, mistõttu viidi temaga 09.05.2016 läbi arutelu, millel juhiti tähelepanu viimase

nelja kuu puudustele töös ning valeandmete esitamisele aruannetes, selgitati asutuse

põhiväärtuseid ning nõuti nende järgimist tööülesannete täitmisel. Vestlus võttis ebameeldiva

pöörde, kui hageja hakkas peatõlki ründama, süüdistades teda oma tegemata töödes ning talle

tervisekahju tekitamises. 10.05.2016 saatis tõlketalituse juht Xxxx hagejale hoiatuse, milles

märgiti, et kehtivatest reeglitest mittekinnipidamisel, ollakse sunnitud kaaluma töösuhte

lõpetamist. Lisaks esitati nõue viia aprillikuu aruanne vastavusse tegelikult tehtud tööga,

kuna aprilli aruanne oli normikohaselt täitmata.

11. 27.05.2016 oli hageja viimane tööpäev enne puhkusele minekut, mistõttu oleks tal tulnud

esitada aruanne, mida hageja ei teinud. Normi täitmiseks töötas ta nädalavahetusel, esitades

30.05.2015 aruande, mis numbrite järgi oli täidetud, kuid selle tegelikkusele vastavust

kontrollides tekitas mitmeid küsitavusi nagu kõigi varasemate aruannete puhul. Kuna hageja

jäi puhkusele, siis ei olnud võimalik aruandes kajastatut koos temaga üle kontrollida.

30.05.2016 teatas hageja, et on haige. 27.09.2016 kui hageja oli tööle naasnud tutvustati talle

erakorralise ülesütlemise avaldust allkirja vastu.

12. Hagejaga on peetud pikki vestluseid, kus talle on ikka ja jälle selgitatud kehtivaid reegleid

ning püütud leida ühiselt lahendus tema suutmatusele keskenduda tööülesannete täitmisele ja

tööaja sihtotstarbelisele kasutamisele. Seega on kostja teinud kõik endast oleneva hagejale

võimetekohase töö pakkumiseks ning seda pika aja jooksul. Samuti on hageja saanud

piisavalt kostja poolt tagasisidet töökohustuste täitmise puudulikkuse kohta ning tal oli

võimalik oma käitumist parandada, kuid ta ei teinud seda. Hageja suureks probleemiks on

erakordselt suur vajadus suhtlemise järele, mis takistas nii tema enda kui kolleegide töö

tegemist. Märkuseid on tehtud talle kolleegide poolt ja ka uurijate poolt juhtivtõlgile,

ettepanekuga mitte määrata pikkadele ja rasketele ülekuulamistele tõlkima hagejat, kes

kaldus teemast kõrvale ning kippus vestlusesse menetlusaluse isikuga.

13. Kostja ei saanud pakkuda hagejale teist tööd, kuna hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal

septembris 2016 oli kostjal 17 tööpakkumist, kuid hageja võimetele, kvalifikatsioonile ja

töökogemusele ei vastanud neist ükski.

14. 14.11.2016 sai PPA kohtult hagiavalduse koos lisadega ning selle asjaoludega tutvumise

käigus selgus, et inimliku eksituse tõttu on jäänud tegemata kanded hagejale hüvitise

maksmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest. Kostja

parandas vea koheselt kandes hüvitise hageja pangakontole 15.11.2016 ning saatis vastava

teate koos vabandustega hagejale 16.11.2016.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete

täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei

võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).

16. Töölepinguga (lk 8-11) on tõendatud, et töölepingu punkti 2.4 järgi on töötaja tööülesanded

kirjeldatud ametijuhendis. Ametijuhendi (lk 56-57) punkti 3.9 järgi lähtub tõlk tööülesannete

täitmisel büroos kehtestatud töökorraldusest ja juhindub tõlgi käitumisjuhisest. Ametijuhendi

punkt 4 sätestab tõlgi vastutuse ulatuse, mille punkt 4.1 järgi vastutab tõlk ametijuhendi ja

muude

õigusaktidega

pandud

teenistuskohustuste

õiguspärase,

õigeaegse,

täpse,

kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest.

17. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et tõlkide hindamiskriteeriumide (lk 165-

166) kohaselt kehtib kirjaliku tõlke norm, milleks on 5 arvestuslikku lehekülge (5 x 1800

tähemärki) päevas, mille järgi kulub 8-tunnise tööpäeva korral ajalises arvestuses ühe lehe

peale 1,6 tundi. Kriteeriumide järgi arvestatakse kirjalikust tõlkenormist maha suulisele

tõlkele kulunud aeg ja iga tõlk peab arvestust oma normi täitmise kohta vastavas Exceli

tabelis, kuhu on sisestatud valemid ning tabeli täitmiseks on tõlkidele koostatud kirjalik

selgitus (lk 167). Ametijuhendiga on tõendatud (lk 56-57), et ametijuhendi punkti 3.7

kohaselt esitab tõlk oma aruande asukoha juhtivtõlgile järgmise kuu 3.-ndaks kuupäevaks.

Kostja selgituste (lk 85-87) kohaselt on asukoha juhtivtõlgil vaja iga kuu algul kontrollida 10

tõlgi aruanded ning edastada piirkonna peatõlgile, kes omakorda koostab piirkonna aruande

ning edastab selle tõlketalituse juhile. Tõlketalituse juht koostab kogu talituse 50 tõlgi töö

kohta koondaruande ning saadab selle e-kirja teel kõigile tõlkidele, lisades tähelepanekud

leitud puudustest ning vajadusel teated töökorralduse muudatuste kohta. Muudatused

töökorralduses tehakse koostöös ning parimat praktikat silmas pidades. Töökorralduslikud

juhised saadetakse tõlkidele e-posti listi vahendusel ning on kättesaadavad võrgukettal. Normi

täitmine on jõukohane kõikidele talituse tõlkidele, enamik suudab tõlkida isegi normist

rohkem ja mõni tõlk suudab kuunormi ületada lausa 30 leheküljega.

18. Töölepingu ülesütlemise avaldusest (lk 12-13) nähtuvalt heideti hagejale ette, et ta on

korduvalt rikkunud kohustust täita tõlkenorm 5 arvestuslikku lehekülge pikkusega 1800

tähemärki sh tühikud ning jätnud tõlkenormi täitmata jaanuarikuus, veebruarikuus,

märtsikuus ja aprillikuus, kokku on hageja 2016.a tõlkinud vähem 55,5 arvestuslikku

lehekülge, mis andis tööandjale aluse eeldada, et hageja ei ole ligikaudu 88,8 tundi

tõlkimisega tegelenud. Samuti on hagejale etteheidetud puudusi aruannete esitamisel ja

valeandmete esitamist kuuaruannetes, tööaja mittesihipärast kasutamist, kolleegide häirimist

valjuhäälse vestlusega töövälistest asjadest ning menetlejate rahulolematust suulise tõlkega.

19. Kostja esile töölepingu ülesütlemise avalduses esile toodud etteheited ja rikkumised on

tõendatud hageja tõlketöö aruannetega ajavahemikus jaanuar 2016 kuni aprill 2016 (lk 62-

67), millest nähtuvad igakuised tõlkenormi täitmata jätmised suures ulatuses; tõlketalituse

juhataja XxxxTLS § 88 lg 3 alusel 10.05.2016 tehtud hoiatusega hagejale (lk 58), millest

nähtuvad lisaks kuunormi mittetäitmisele ka puudused hageja poolt aruannete esitamisel,

tõlketööde vorminõuete mittetäitmine ja valeandmete esitamine aruannetes, tööaja

mittesihipärane kasutamine ja kolleegide häirimine ja solvamine; peatõlk Xxxx09.05.2016 e-

kirjaga tõlketalituse juhatajale Xxxx(lk 70), millest nähtub hageja ebaviisakas ja solvav

käitumine kolleegiga; juhtivtõlgi Xxxx03.06.2016 e-kirjaga peadirektori asetäitjale varade

alal Xxxx(lk 71), millest nähtuvad tõlkenormi mittetäitmine ja maikuu tööde mitteesitamine

27.05.16, so viimaseks tööpäevaks enne puhkust, maikuu aruandele märtsikuus tehtud töö

faili lisamine, haiguse ajal töökohal viibimine; vanemtõlk Xxxx09.06.2016 e-kirjaga

dokumendi- ja tõlkebüroo juhatajale Xxxx(lk 72), millest nähtub, et hageja valjuhäälne ja

pidev rääkimine tööga mitteseotud teemadel segab ja häirib kaastöötajatel töö tegemist isegi

kõrvalkabinettides; juhtivtõlk Xxxx09.06.2016 e-kirjaga dokumendi- ja tõlkebüroo juhatajale

Xxxx(lk 73-74), millest nähtub, et hageja esitab regulaarselt ebaõigete andmetega

kuuaruandeid,

menetlejate

rahulolematust

hageja

suulise

tõlkega

ning

hageja

käitumisprobleemid ja tööaja mittesihipärane käitumine, Xxxx18.01.2016 e-kirjaga hagejale,

milles vanemtõlk palub hagejal arvestada suulisel tõlkimisel uurijate palvet rääkida

aeglasemalt, vaiksemalt ja mitte teha sünkroontõlget (lk 181).

20. Tunnistaja Xxxx ütlustega kohtuistungil (lk 193-194) on tõendatud, et hageja häirib

valjuhäälse ja lärmaka käitumisega kaastöötajatel töö tegemist, kasutab tööaega

mittesihipäraselt töövälistest asjadest pideva rääkimise ja pikkade telefonivestluste

pidamisega, pidevalt suitsuruumis suitsetamas käimisega, püsimatusega teha töölaua taga

tööd ja järjepidevate puudustega töönormi täitmisel ja tööaruannete esitamisel. Tunnistaja

ütlustega on tõendatud ka kostja väited selle kohta, et hagejale oli tehtud võrreldes

kolleegidega rida soodustusi ning teda abistati pidevalt töönormi täitmise ja tööaruannete

tegelikkusega vastavusse viimisel.

21. Tööpäeva alguse ja lõpu mittejärgimine, tööaja mittesihipärane kasutamine ning pidev

koridorides ringiliikumine töö tegemise asemel on tõendatud ka hageja kasutatud uksekaardi

logide väljavõtetega perioodil 01.01.2016-27.09.2016 (lk 89-164). Nii nähtub 11.01.16,

12.01.16, 13.01.16 jne logidest, et hageja on alustanud tööpäevi kella 10-11 paiku hommikul

või hiljem ja lõpetanud kella 10-11 paiku õhtul või hiljem, viibinud töökohal puhkepäevadel,

puhkuse ja haiguse ajal (4.01.16, 10.01.16, 30.01.16, 31.01.16, 07.02.16, 27.02.16, 28.02.16,

26.03.16, 02.04.16, 03.04.16, 24.04.16, 30.04.16, 01.05.16, 07.05.16, 08.05.16, 14.05.16,

15.05.16, 21.05.16, 22.05.16, 28.05.16, 29.05.16, 2.06.16, 3.06.16) ning tervete tööpäevade

kaupa liikunud tööpäeva jooksul pidevalt kostja majas ringi (11.01.16, 12.01.16, 14.01.16 jj),

mis ilmselgelt ei võimalda tõlketööde tegemist.

Eelnevaga on tõendatud ka see, et hageja ei tulnud kostja kehtestatud tööajal vaatamata

sellele, et ta viibis tööandja ruumides regulaarselt tööpäeviti 11-14 tundi ning

nädalavahetuseti 8-11 tundi, igakuise normi täitmisega toime ning maikuu töönormi

täitmiseks on ta tööl käinud kõikidel nädalavahetustel, kokku 9-l puhkepäeval.

22. Kostja väitel ei ole ta nõudnud hagejalt töö tegemist puhkuse ajal ega ka väljaspool

ettenähtud tööaega ning hageja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Peadirektori

asetäitja varade alal Xxxx vastusega hageja pöördumisele (lk 88) on tõendatud, et pärast

hageja pühapäevast (29.05.2016) pöördumist e-kirja vahendusel Xxx xpoole, sai ta vastuseks

soovituse puhkuse ajal tööülesannetele mitte mõelda ning arutada probleeme peale puhkuse

lõppemist. Samuti kinnitas tunnistaja Xxxx, et hagejat ei ole sunnitud väljaspool tööaega tööl

käima ning et tööaruannete esitamist nõuti viimasel tööpäeval.

23. Kostja väited, et hageja töödes esines vigu, on tõendatud kostja selgitustega kooskõlas

olevate tõlketöö aruannetega ja näidistega tõlgetest (lk 171-180), millest nähtub alljärgnev:

-

jaanuaris on hageja märkinud tulemuseks puudujäägi normist 16,5 lehekülge, kuid

tegelikult oli puudu 20,9 lehekülge, kirjaliku tõlkega nr xxxx, milles hageja on märkinud

aruandesse 2615 tähemärki, kuid tegelik tähemärkide arv oli 2511. Seejuures on hageja

soovinud lihtsa ankeedi, kus pole keerulisi väljendeid või spetsiifilist sõnavara, tõlkimise

eest saada ettevalmistuseks aega lisaks 2 tundi. Seega koos tähemärkidega kulus hagejal

väidetavalt selle töö tegemiseks pool tööpäeva;

-

veebruaris tehtud töö kohta on hageja esitanud aruande 29.02 kell 23.29 ning selles oli

puudujäägiks märgitud 10 lehekülge, kuid tegelikult puudus normist 11 lehekülge.

Hageja puudulikku tööd tõendab kirjalik tõlge nr xxxx, kus hageja oli liigsete tühikute

toksimise ja eestikeelse blanketi ümberkirjutamise arvel märkinud 20 149 tähemärki, kuid

õige tähemärkide arv oli 18 349 tähemärki. Seega oli märgitud 1800 tähemärki rohkem,

mis on võrdne ühe lehekülje kirjaliku tõlke mahuga. Antud puudustele ja tõlkenormide

täitmise vajadusele on juhtinud tähelepanu vanemtõlk Xxxx 03.02.201, 29.02.2016 ja

1.03.2016 e-kirjades (lk 182-184);

-

märtsis oli tõlkes xxxx väga palju eesti-eesti suunal tõlkimist, sh mittevajalikku

ümberkirjutamist, mõlemas määruses korduvad sarnased lõigud; tegelik tähemärkide arv

on 1980 asemel 1600, mille kohta tegi märkused vanemtõlk Xxxx 09.03.2016 e-kirjas (lk

185);

-

aprillis tehtud töö kohta esitas hageja aruande esimesel korral 03.05.2016, mille kohaselt

oli tõlkenorm täidetud, kuid see tuli töö nr xxxx arvelt, mille kohta on hageja märkinud, et töö

on tehtud 28.04-01.05 ning tegemist on töö I osaga, milles on tähemärke 61 200. Kostja

juhtivtõlk leidis aruannet kontrollides tavapärasemast suurema mahuga pooliku töö ning

palus saata see kontrollimiseks, sest 34 lehekülje tõlkimine paari päevaga ei oleks

hagejale olnud jõukohane. Kostja selgitas välja, et tegemist oli pooliku tööga, milles oli

tähemärke oluliselt vähem. 09.05.2016 esitas hageja kogu töö koos parandatud aruandega

ning töö nr xxxx mahuks oli 46 173 tähemärki. Seega esitas hageja aprilli aruandes

pahatahtlikult valeandmeid selleks, et tekitada tööandjas näilist ettekujutust normi

täitmisest.

24. Kohus on seisukohal, et hageja ei täitnud ametijuhendist ja kostja tööalastest juhenditest

tulenevaid korraldusi ka pärast talle 10.05.2016 TLS § 88 lg 3 alusel tehtud kirjalikku

hoiatust, sest esitas maikuus tehtud töö kohta aruande 30.05.2015 hilinemisega töövälisel

ajal, mitte 27.05.2016, mis oli hageja viimaseks tööpäevaks enne puhkust, käis tööl veel 28.

mail ja 29. mail ning teatas pärast aruande esitamist kostjale, et ta on haige, mistõttu ei olnud

kostjal võimalik ühepoolselt aruannet parandada. Samal ajal nähtub uksekaardi logidest, et

hageja käis haiguslehel viibimise ajal 30.05.-26.09.16 töökohal 2.06.16, 3.06.16, 29.07.16 (lk

163-164). Tagantjärele kostja tuvastas, et ka maikuu aruandes ei vastanud andmed tegelikult

tehtud tööle. Et hageja esitas tööandjale valeandmeid ka maikuus 2016, on tõendatud hageja

tööga nr 2016K8008 (lk 180), mille kohta märkis ta aruandesse 3080 tähemärgi asemel 3539

tähemärki, seega 459 tähemärki rohkem kui töös tegelikult oli.

25. Asjaolu, et hagejal on kolleegidega suhtlemisprobleemid ning et ta ei saa aru ega nõustu

temale kostja töötajate tehtud märkustega, on tõendatud hageja vastustega tõlketalituse

juhataja Xxxx(lk 18, 19-24), tunnistaja Xxxx ütlustega (lk 193-194) ja tõlketalituse töötajate

seletuskirjadega (lk 70-74).

26. Hagejal töövõime vähenemist tõendab ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus

26.09.2016 nr TVH/16/001727 (lk 16-17) ning hageja kaebuse punktis 12 esile toodud

hoiatus tööandjale, öelda tööleping üles erakorraliselt viitega töölepingu seaduse § 91 lg-le 2

(lk 24). Eesti Töötukassa 26.09.2016 otsusest hageja töövõime hindamise kohta nähtub, et

hagejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

inimeste vahelise käitumise ja suhete valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest.

Seega kinnitab tõend, et hageja ei suuda tulla toime tõlgi tööülesannetega, mis eeldavad head

pingetaluvust, korrektsust ning suutlikkust tõlketööle keskenduda.

27. TLS § 88 lg 2 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral

teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja

täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei

põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib

asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja on põhjendanud asjaolu, et ta ei pakkunud

hagejale teist tööd, sest tal ei olnud hageja haridust, oskusi ja töökogemusi arvestades

jõukohast tööd anda. Hageja esitatud tööpakkumisest migratsiooni nõustaja ametikohale (lk

14) nähtub, et antud pakkumine eeldab kõrghariduse (soovitavalt õigusalase) ning eelneva 2

aastase õigusalase töö kogemust. Vaidlust ei ole, et hagejal puuduvad nii kõrgharidus kui ka

õigusalase töö kogemus, mistõttu ta ei vasta pakkumises esitatud nõuetele. Kostja esitatud

Politsei- ja Piirivalveameti tööpakkumiste nimekirjast (lk 61) nähtuvalt oli hagejaga

töölepingu ülesütlemise ajal septembris 2016 kostjal 17 tööpakkumist, kuid hageja

võimetele, kvalifikatsioonile ja töökogemusele ei vastanud neist ükski. Pakkumiste

nimekirjas olev valvetõlgi ametikoht, eeldas lisaks vene keelele ka inglise ja soome keele

oskust, mis hagejal puuduvad. Ülejäänud ametikohtade eelduseks oli kas kõrghariduse või

politseitöö varasem kogemus, mida hagejal samuti pole. Seega on kostja tõendanud, et tal ei

olnud hagejale enne töölepingu ülesütlemist tema töökogemustele ja oskustele vastavat teist

tööd pakkuda. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.

28. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete

täitmisega, vaatamata kostja poolsele kirjalikule hoiatusele tööleping lõpetada ning osutatud

abile ja juhendamisele aruannete täitmisel ning lihtsamate tõlketööde andmisele. Kohus on

seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on täidetud

ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 sätestatud aluseid ei esine.

Ülesütlemisavaldus on tehtud TLS § 95 lõike 1 kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, sellest selgub kostja kui ülesütleva poole tahe, avalduses on ära toodud ülesütlemise

põhjendus ning ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid, avaldus on tehtud hagejale

27.09.2016 allkirja vastu teatavaks. Seega on ülesütlemisavaldus kehtiv ja töölepingu

ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ei ole tühine. Järelikult ei ole põhjendatud kostjalt

hageja kasuks välja mõista ka kolme kuu keskmisele palgale vastavat hüvitist.

29. Kuna 12.04.2017 kohtuistungil hageja loobus TLS § 100 lg 5 alusel esitatud 90 päeva

keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudest, sest kostja tasus 16.11.2016 hagejale töölepingu

lõpetamisel vähem etteteatatud aja eest hüvitise summa koos viivistega 2992.50 eurot, siis

lõpetab kohus selle nõude osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud

haginõudest loobumisega seotud menetluskulud, mis tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel välja

mõista kostjalt hageja kasuks, sest kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist

16.11.2016.

31. Võttes arvesse hagi hinda tuleb menetluskulud jätta 78% ulatuses hageja kanda ja 22%

ulatuses kostja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

34. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutasid tema lepingulised

esindajad õigusabi ajavahemikul 26.09.2016 kuni 25.10.2016, s.o enne kostja poolt hagejale

töölepingu etteteatamise tähtaja mittejärgimisega seotud hüvitise tasumist, kokku 5 tundi ja

25 minutit maksumusega 525 eurot. Pärast kostja poolt hagejale hüvitise tasumist ei saa

kohus hageja tehtud õigusabi kulutusi antud nõude osas pidada enam vajalikeks ega

põhjendatuteks, mistõttu tuleb need jätta rahuldamata.

35. Hageja ei ole pidanud põhjendatuks 26.09.2016 telefonivestlusega seotud ajakulu, kuna

tegemist on kohtuvälise menetluskuluga enne hagejaga töölepingu lõpetamist. Veel ei pea

hageja põhjendatuks 15.10.2016 tehtud õigusabikulusid 1,30 tunni ulatuses ja 25.10.2016

tehtud õigusabikulusid 1 tunni ulatuses.

36. Kohus on seisukohal, et 26.09.2016 telefonivestlusega seotud ajakulu ei ole põhjendatud

välja mõista hagimenetluse kuluna, kuna tegemist on kohtuvälise menetluskuluga enne

hagejaga töölepingu lõpetamist. 15.10.2016 ja 25.10.2016 tehtud hageja esindajate kulutused

on antud asja keerukust, hagiavalduse mahukust ja lisatud tõendeid arvestades põhjendatud ja

vajalikud kokku 3,5 tunni ulatuses, kokku summas 350 eurot. Võttes arvesse, et kohus jättis

kostja kanda menetluskulud 22% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

õigusabi osutamisega seotud kulu kokku 77 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik