Legislator Case Law & Legislation
4-08-13512/2 AI generated

4-08-13512/2 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 4-08-13512/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-13512 mõisteti V. Romanov süüdi liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja teda karistati 10 päevase arestiga, mille kandmise alguseks loeti tõkendi muutmise või eelmise karistuse kandmiselt vabanemise aeg. Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsuse peale esitas V. Romanov 30.04.2009. a apellatsiooni, milles ta palub vaidlustatud kohtuotsus tühistada. Apellatsiooni põhjendustes ei nõustu V. Romanov talle arestkaristuse mõistmisega. Apellant märgib, et rahatrahv asendatakse arestiga siis, kui isik rahatrahve ei maksa. Antud juhul tuli otsus trahvi määramise kohta talle siis, kui ta oli kriminaalasjas kahtlustatavana vahi alla võetud. Seega polnud tal võimalust rahatrahvi tasuda.

Legislator headnote

AI generated

4-08-13512/2 · Tallinna Ringkonnakohus: Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-13512 mõisteti V. Romanov süüdi liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja teda karistati 10 päevase arestiga, mille kandmise alguseks loeti tõkendi muutmise või eelmise karistuse kandmiselt vabanemise aeg. Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsuse peale esitas V. Romanov 30.04.2009. a apellatsiooni, milles ta palub vaidlustatud kohtuotsus tühistada. Apellatsiooni põhjendustes ei nõustu V. Romanov talle arestkaristuse mõistmisega. Apellant märgib, et rahatrahv asendatakse arestiga siis, kui isik rahatrahve ei maksa. Antud juhul tuli otsus trahvi määramise kohta talle siis, kui ta oli kriminaalasjas kahtlustatavana vahi alla võetud. Seega polnud tal võimalust rahatrahvi tasuda.

Keywords

AI generated
Roma asylum application authorization for criminal prosecution right to be arrested withdrawal of criminal complaint request for protection status application for prosecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-08-13512

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2009. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-13512 Kohtunik Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Romanov (ik: 38607264244), apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta Vjatšeslav Romanovi apellatsioon Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsusele väärteoasjas nr 4-08-13512 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.

2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-13512 mõisteti V. Romanov süüdi liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja teda karistati 10 päevase arestiga, mille kandmise alguseks loeti tõkendi muutmise või eelmise karistuse kandmiselt vabanemise aeg.

2. Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsuse peale esitas V. Romanov 30.04.2009. a apellatsiooni, milles ta palub vaidlustatud kohtuotsus tühistada. Apellatsiooni põhjendustes ei nõustu V. Romanov talle arestkaristuse mõistmisega. Apellant märgib, et rahatrahv asendatakse arestiga siis, kui isik rahatrahve ei maksa. Antud juhul tuli otsus trahvi määramise kohta talle siis, kui ta oli kriminaalasjas kahtlustatavana vahi alla võetud. Seega polnud tal võimalust rahatrahvi tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgnevaga. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise tähtaja viimane päev oli 15.04.2009. a, V. Romanov esitas apellatsiooni 30.04.2009. a, seega pärast kaebetähtaja möödumist. Ühtlasi ei ole ta maakohtule VTMS § 137 lg 1 ettenähtud korras eelnevalt teatanud oma apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. VTMS § 142 lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.

VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile ka juhul, kui apellatsioon on esitatud pärast sama seadustiku § 137 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. VTMS § 137 lg 5 sätestab, et apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise.

Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). V. Romanovil niisuguste takistuste esinemist toimiku materjalidest ega määruskaebusest ei nähtu ja apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ringkonnakohus ei tuvastanud.

4. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai V. Romanov käesolevas väärteoasjas tema suhtes tehtud Harju Maakohtu otsuse allkirja vastu kätte 31.03.2009. a ja loobus kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest (tlk 51). Kuivõrd samal kuupäeval loobus apellatsiooniõiguse kasutamisest ka kohtuväline menetleja (tlk 51), siis seega on käesolevas väärteoasjas apellatsiooniõigusest loobunud kõik kohtumenetluse pooled ja kohtuotsus jõustus kohe järgmisest päevast, s.o 1.04.2009. a. Seetõttu ei saa antud juhul tõusetuda apellatsioonitähtaja ennistamise küsimust ja on välistatud kohtuotsuse edasise vaidlustamise võimalus korralises kohtukaebemenetluses. Riigikohus on oma 01.06.2005. a määruses nr 3-1-1-58-05 asunud seisukohale, et isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1). Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna V. Romanov loobus käesolevas väärteoasjas tema suhtes tehtud Harju Maakohtu otsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb teda käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. VTMS § 142 lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada.

5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 1, 2 ja 31 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Kohtunik Paavo Randma