1-16-8972/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-8972

KOHT UOTSU S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mail 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-8972 (16231700212) Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Kriminaalasi J.U süüdistuses KarS § 169 järgi üldmenetluses; Prokurör Eve Soostar Süüdistatav

J.U , isikukood: XXX , EV

kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töökoht: Xxxx, elukoht: Xxxx, kehtivad kriminaalkaristusi neli, viimati:

- Harju Maakohtu 24.10.2013 otsusega KarS

§ 169 mõisteti vangistus 4 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 1 aasta. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.03.2016.a. Kaitsja Vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kohtuistungi toimumise ajad 08.11.2016.a, 07.03.2017.a, 10.04.2017.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest ja § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1; lg 3; 309 lg 3; 311-313; KarS §- dest 74 lg 1 ja 3; 75 lg 1 p 1-6; kohus otsustas:

1.

Süüdi tunnistada J.U

KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Juhindudes KarS

§ 74 lg 1, 3 sätetest mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning

täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-

6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

2

3. Kohustada J.U täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas aadressil: Xxxx;

•

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; •

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; •

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 6 kohustada J.U temale

määratud käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust.

5. Määrata J.U

katseajaks Tallinna Vangla Ida-

Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6. J.U kats

eaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 19.05.2017.a.

7. J.U suhtes kohaldatud

elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. KrMS

§ 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti riigi kanda.

9. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p. 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel J.U-lt

välja mõista riigituludesse menetluskuluna

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705.- (seitsesada viis) eurot.

10. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel J.U-le

posti teel. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüd

imõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg K

ohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mi Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et olles Pärnu J.U,

Maakohtu 28.04.2010 maksekäsu alusel tsiviilasjas 2-09-59625 kohustatud maksma alates 13.11.2009 igakuise elatisena alaealise poja Xxxx(sündinud 10.12.2008) ülalpidamiseks 2175 krooni (139,01 eurot) lapse ema Xxxx kontole kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 10.12.2026, pole seda teinud alates detsembrist 2014.

3

Seisuga 28.09.2016 oli J.U elatisraha võlgnevus 10 425,75 eurot. Seega J.U , olles töövõimeline, pikema aja jooksul, s.o. alates detsembrist 2014 kuni käesoleva ajani, mitte makstes elatist on teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust.

Seega J.U , hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS JA UURITUD TÕENDID

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.03.2017 ja 10.04.2017 toimunud kohtuistungitel süüdistatav J.U end süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ei tunnistanud, kuivõrd ta ei ole tahtlikult elatisraha maksmisest kõrvale hoidnud. (tl 39-55, 141-146).

Kohtuliku uurimise käigus kuulati prokuratuuri taotlusel 07.03.2016.a kohtuistungil üle kannatanu Xxxx (tl 40-43). Samuti uuris kohus prokuratuuri taotlusel alljärgnevaid tõendeid:

- Markus J.U’i sünnitunnistuse ärakiri (tl 56);

- Harju Maakohtu 14.10.2011 kohtuotsuse ärakiri tsiviilasjas nr 2-11-32811 (tl 57-59);

- Pärnu Maakohtu 28.04.2010 kohtumääruse (maksekäsu) ärakiri tsiviilasjas nr 2-09-59625

(tl 60);

- Ärakirjad täitedokumentidest (tl 61-72);

- 24.10.2013 kohtulahendi ärakiri (tl 73-74);

- Maanteeameti vastus päringule 02.03.2016 (tl 75-78);

- Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule (tl 79-80);

- Eesti Töötukassa 17.02.2016 vastus päringule (tl 81);

- Eesti Töötukassa 16.03.2016 otsus (tl 82);

- Kohtutäitur Mati Roodese õiend (tl 83-84);

- Harju Maakohtu 11.10.2016 määruse ärakiri (tl 85-90).

- J.U karistusregistri väljavõte (tl 95-97).

Süüdistatava kaitsja taotles tunnistajate Xxxx ja Xxxxa ning süüdistatava J.U

ülekuulamist 07.12.2016 toimunud kohtuistungil ning kaitsja taotlusel uuriti alljärgnevaid tõendeid:

- Süüdistatava tervist puudutavad: kirjad, analüüside vastused, saatekirjad uuringutele,

väljavõte haigusloost (tl 98- 112);

- Rootsi raviasutuse arve ja arve tasumise õiend (tl 113-115);

- Kirjavahetus perearstiga (tl 116-117);

- Sotsiaalkindlustusameti 23.02.2016.a otsus (tl 118-119);

- PPA tõend (tl 120);

- Töötukassa kinnituskiri, 18.03.2016 ja 16.03.2016 koostatud Eesti Töötukassa otsused,

individuaalne töötamiskava (tl 121-125);

- Süüdistatava õe Xxxx kiri Kiili Vallavalitsusele (tl 126);

- Maksekorraldus (tl 127);

4

- Sünnitõend (tl 128);

- E-kiri kohtutäiturile (tl 129);

- Tööleping (tl 130-134);

- 07.11.2016 täitetoiminguakt ja vallasvara arestimise akt (tl 135-140).

KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS §

169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või

vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. On kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Kuivõrd

käesoleva kohtuotsusega inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et kannatanu langeb

varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja

rahalise karistusega karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada

süüdistatava suhtes menetlevate täitemenetluste arvu. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise

karistuse mõju väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki poleks võimalik saavutada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele

järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri andmetel on süüdistataval 4 kehtivat kriminaalkaristust. Seadusandja mõtte

kohaselt ei ole tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Käesoleva

kohtuotsusega on tuvastatud, et J.U on teadlikult asunud elatise maksmise kohustusest kõrvale hoiduma ning ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi

parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust täita. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav ei ole kordagi elatist tasunud süüdistuses märgitud perioodil ning võlgnevuse

kogusumma on väga suur. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse

kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja oma lapse heaolusse.

Arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras s.o eelmist karistust ületavas määras. Süüdistatav on varasemalt kahel korral samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud. Seega

ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikku järeldusi teinud. Samas leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning mõistetava vangistuse võib ka seekord jätta tingimisi kohaldamata. Kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust

5

ära kandma, sest see seaks süüdistatava olukorda, kus rahalised kohustused samal ajal suureneksid, süüdistatav jääks ilma igasugusest võimalusest tööl käia, saada sissetulekut ning asuda lõpuks oma kohustust alaealise lapse eest täitma. Kuivõrd tegemist on olukorraga, kus

süüdistatav ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille

kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale.

Kohustuste täitmata jätmisel, s.o käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorraline ettekanne, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et süüdistatavale võib veel määrata katseaja oluliselt alla keskmist määra. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on

470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on

sundraha suuruseks 705.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.U-le

on kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi summas 760,86 eurot. Süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et osa kriminaalmenetluse kuludest jääb riigi kanda. Samuti

võib kohus määrata menetlusekulude tasumise ositi. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, kriminaaltoimikust nähtuvalt elatiste võlgnevuse suurust ja

jätkuvat elatise maksmise kohustust, esinevad kohtu hinnangul küllaldased alused jätta

kaitsjatasu riigi kanda ning võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav sundraha kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa s.o 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/