2-16-129719/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-129719

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

Starman

hagi

Alar

Tiri

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

150,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Starman; registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn 12618, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Alar Tiri; isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Aktsiaseltsi Starman hagi Alar Tiri vastu Aktsiaselts

Starmani ja Alar Tiri vahel 13. novembril 2009. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise

lepingu nr XXX ja 2. novembril 2012. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise lepingu

nr XXX alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Alar Tirilt (Tiri) (ik XXX) aktsiaseltsi Starman (registrikood 10069659) kasuks

välja 106 (ükssada kuus) eurot ja 99 senti (sealhulgas põhivõlg 60 eurot ja 4 senti, võla

sissenõudmise kulud 30 eurot ning viivis 28. veebruari 2017. a seisuga summas 16 eurot

95 senti).

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Mõista Alar Tirilt (Tiri) aktsiaselts Starman kasuks välja menetluskulu 106 (ükssada kuus)

eurot ja 50 senti.

7. Mõista Alar Tirilt (Tiri) aktsiaselts Starman kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 30. märtsil 2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. novembril 2009. a liitumise- ja

teenuseosutamise lepingu nr XXX ja 2. novembril 2012. a liitumise- ja teenuseosutamise

lepingu nr XXX (edaspidi: lepingud). Lepingute alusel osutas hageja kostjale M-ZUUMtv

teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud

hageja esitatud arved tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõlg 73,56 eurot, võla sissenõudmise kulud 30 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivis 46,50 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles hageja 3. oktoobril 2013. a kostjaga

sõlmitud lepingud üles (tl 76). Hageja põhinõue on seega tagastamata M-ZUUMtv

kasutamise tasu, ZUUMtv kaardi rendi tasu, paberarve saatmise tasu ning DigiTV kaardi

jääkmaksumuse, so kokku 60,04 eurot, osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus

nõuda lepingute ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nimetatud kohustuste

täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja põhivõla hulka kuuluv võlahaldustasu 5 eurot ja võla tõttu teenuse

piiramise tasu nõue 9 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Selles osas tuleb jätta hagi

rahuldamata. Hageja viivise nõue 46,50 eurot on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

8. Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt

on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete

tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot (tl 75). Kostja suhtes rakendati võlahaldustasu,

kuna kostja viivitas hageja ees oma võlgnevuse tasumisega (tl 76).

9. Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1 ja

9.9 ning hageja hinnakirjast. Võla tõttu teenuse piiramise tasu on 9 eurot (tl 75). Lepingu

üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud

arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile

teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretentsioonide esitamisega

püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostjalt nõuti võla tõttu teenuse piiramise tasu,

kuna kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt (tl 76).

10. Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

11. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal

algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus

C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

12. Hagi kohaselt tuleneb võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu tasu maksmise

kohustus ja lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingute üldtingimustest, st tegemist

on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt

on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste

tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

13. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt

tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude

summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

14. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama

rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi

tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal

võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure

leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe

rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse

piiramise tasu 9 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Seega tuli

tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda

leppetrahvi ja viivisena kokku 14,09 eurot, arvestades, et teenuste kuutasu oli kokku 12,98

(7,99 + 4,99) eurot (tl 74). Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema

tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega

viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab

teenuse eest maksta tulevat summat. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata

jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse

õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju

tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks

tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes

arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada,

et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt

odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt

väiksem sanktsioon kui tasu, mis ületab teenuse eest maksta tuleva tasu suurust. Seega on

leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjalt viivise väljamõistmine seega õiguslikult põhjendatud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Kostjalt tuleb seega

sissenõutavaks muutunud viivis välja mõista alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni 28. veebruarini 2017 alljärgnevalt:

Põhisumma

Periood

Viivis

9,2 eurot

1.07.2013 - 28.02.2017

2,75 eurot

13,48 eurot

1.08.2013 - 28.02.2017

3,93 eurot

13,48 eurot

1.09.2013 - 28.02.2017

3,83 eurot

3,48 eurot

1.11.2013 - 28.02.2017

0,94 eurot

10 eurot

31.10.2013 - 28.02.2017

2,70 eurot

10 eurot

31.10.2013 - 28.02.2017

2,70 eurot

0,4 eurot

1.12.2013 - 28.02.2017

0,1 eurot

Kokku:

16,95 eurot

16. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja saatis

kostjale 28.10.2015 võlateatise, 6.11.2015 hagihoiatuse ning 26.07.2016 korduva

meeldetuletuse. Kostjale saadeti kolm tasulist kirja kogusummas 25 eurot. Hageja muud

võla sissenõudmise kulud hõlmavad nõude ja andmete töötlemise ja kontrollimise ning

kontaktandmete otsingu ja päringute (sh rahvastikuregistri päringud) kulusid. Kuna kostja

on jätnud hageja poolt osutatud teenuste eest tähtaegselt tasumata, võib hageja nõuda

kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmise kulude tasumist summas 30 eurot.

Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.

18. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 225 eurot,

sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 150 eurot. Hageja esindajakulu

sisaldab käibemaksu (tl 32).

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Üldjuhul ei

tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks

rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

20. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on riigilõiv 75 eurot. Arvestades

asjaolu, et tsiviilasja hind on ca 150 eurot, saab põhjendatud esindajakuluks pidada 75

eurot.

21. Kohus jätab hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Seega

tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 106 eurot ja 50 senti. Kostja menetluskulud

jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega

hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik