2-17-4972/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-17-4972

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4972 Tsiviilasi Korteriühistu XXXX hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ning nende esindajad

Hageja: Korteriühistu XXXX (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Ulvi Jürgenson (OÜ Jürgenson ja Partnerid, e-post: tsiviilmenetlus@gmail.com); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Korteriühistu XXXX (hageja) ja Xxxx(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. 08.05.2017 seisuga on kostja haginõudes toodud summast tasunud 411,37 eurot. 1.2. Kostja kohustub hagejale tasuma tasumata haginõude 239,03 eurot (põhivõlgnevus 111,10 eurot, viivised 25,63 eurot, 50% riigilõivust 62,50 eurot, õigusabija kohtuvälised sissenõudmiskulud 39,80 eurot) alljärgneva maksegraafiku alusel: - 08.06.2017 tasutakse 119,52 eurot - 08.07.2017 tasutakse 119,51 eurot KOKKU 293,03 eurot 1.3. Kostja kohustub tasuma punktis 1.2. väljatoodud võlgnevuse Korteriühistu Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxx SEB Pangas. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-17-4972 menetlus. 3. Tagastada hagejale pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 62,50 eurot ning kanda see kanda see Korteriühistu Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxx SEB Pangas. 4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

2-17-4972 2 (3)

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (pooled on edasikaebeõigusest loobunud).

Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on Korteriühistu XXXX hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. 2. 12.05.2017 esitasid poole kohtule kompromissilepingu ning 17.05.2017 parandatud komrpomissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on määruskaebuse esitamie õigusest loobunud. 8. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2-17-4972 3 (3) 9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja 28.03.2017 tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 125 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-17-4972 tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada hageja Korteriühistu Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel Kohtunik