1-07-9898/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-07-9898

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9898 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Kaitsja Vladimir Vastšjonok Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu R.I, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384

MÄÄRAS:

Jätta R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 16.09.2004 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse 3 aastat 4 kuud 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 aasta 2 kuud 17 päeva, ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.04.2008 ja lõpp 08.04.2011. Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 10.03.2009.

2

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R.I kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud.Käesoleval ajal

on tal üks kehtiv

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav osaleb Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Convictus ja tegeleb aktiivselt kehakultuuriga. Vabanemisel asub elama aadressil xxx.

Kriminaalhooldusametniku ettekande ettekande

kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava R.I ennetähtaegse vabastamisega, kuna R.I on korduvalt

karistatud isik ning uue kuriteo risk tema poolt on veel suur. Uute kuritegude riski

maandamiseks tuleks R.I poolt kriminaalhooldusametnik peab tähtsaks tegevusi:

läbida vangistuses Eluviisi ja Sotsiaaloskuste treeningut; võimaluse korral õppida eriala omandamiseks ja jätkama spordi tegemist tervisliku eluviisi kinnistamiseks.

R.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kaitsja

taotleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja

süüdimõistetu arvamused, leiab, et R.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata elektroonilise järelvalve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelvalve alla ennatlik. Karistusaja lõpuni on jäänud ligi 2 aastat.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.I isikut

iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.I on 100% töövõimekaotusega isik, mistõttu töötamise võimalikkus tema vabanemise korral on kaheldav.

Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, nendest kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja 1 korral isikuvastase kuriteo eest (raske tervisekahjustuse tekitamine). Viimase teise astme kuriteo (kehalise väärkohtlemise) pani toime kehtiva

katseaja jooksul. Kohtu menetluses on üks kriminaalasi, kus lahendit käesolevaks ajaks veel ei ole ning isiku suhtes oli kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Katseaja

jooksul on R.I karistatud ka 4 korral väärteokorras, nendest 1 korral

alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 180 krooni. Riigile tasumata võlgnevused 37500 krooni.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused R.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda

jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et R.I poolt toimepandud kuritegude asjaolud, temalt tulenevad

uute kuritegude toimepanemise riskid (alkoholi liigne tarvitamine ja väärtegude

toimepanemine) kaaluvad üle tema võimalused vabaduses, nimelt eluja töökoha omamine ja pereliikmete toetuse, mis olid ka varem olemas.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.I vabastamata temale Viru

Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma (allkiri)