3-16-644/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-644

Haldusasi

ALM Invest OÜ kaebus Tarbijakaitseameti 17.03.2016

ettekirjutuse nr EK-TT-2016-00022 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ALM Invest OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Natalja Santaševa

Vastustaja – Tarbijakaitseamet, volitatud esindaja Ave Mägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ALM Invest OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-644

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseamet (TKA) saatis 01.02.2016 ALM Invest OÜ-le (ALM) selgitusnõude,

milles teatas, et on algatanud ALM suhtes järelevalve menetluse. Järelevalve menetluse

eesmärgiks oli laenuandja tegevuse, sealjuures võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijaregulatsioonis

kehtestatud lepingueelse nõustamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontroll.

2. ALM esitas TKA-le 08.02.2016 ja 10.02.2016 omapoolsed selgitused. ALM selgitas, et

tegeleb autode müümisega, finantsteenuseid seoses autode järelmaksu võtmisega pakuvad

ettevõtted OÜ Mogo ja OÜ Autokiirpant.

3. TKA saatis 25.02.2016 ALM-le selgitusnõude, milles selgitas, et juhul, kui ettevõtte ise ei

paku krediiti ning kohapeal ei võimaldata tarbijatel täita laenutaotlusi, laenulepinguid ega

koguta andmeid krediidivõimelisuse hindamiseks, ei ole ettevõtte näol tegemist krediidiandjaga

ega ka krediidivahendajaga. Samas juhtis TKA ALM-i tähelepanu sellele, et kui ta ei paku ise

krediiti, siis on veebilehekülg www.autojarelmaks24.ee eksitav – veebileht, sh domeeninimi,

jätab tarbijatele mulje, et finantsteenust pakkuvaks ettevõtteks on kaebaja, kuigi see tegelikult

nii ei ole. TKA palus ALM-l muuta oma veebilehel avaldatud informatsiooni selliselt, et see ei

oleks tarbijaid eksitav.

4. ALM esitas 04.03.2016 TKA-le vastuväited.

5. TKA tegi 17.03.2016 ALM -le ettekirjutuse nr EK-TT-2016-00022, millega juhtis ALM

tähelepanu õigusrikkumisele, mis seisnes tarbijakaitseseaduse (TKS) § 15 lg-test 1, 9 ja § 16 lg

2 p-st 1 tuleneva ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumises ja reklaamiseaduse

(RekS) § 4 lg-st 1 tuleneva eksitava reklaami kasutamise keelu rikkumises (resolutsiooni p 1);

kohustas ALM-i lõpetama ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ning eksitava

reklaami kasutamise keelu rikkumine – kaebajal tuleb veebilehelt eemaldada eksitav teave ning

muuta veebilehe domeeninimi selliselt, et see ei oleks tarbijaid eksitav (resolutsiooni p 2).

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 28.03.2016 ja ettekirjutuse täitmisest tuli teavitada TKA-d.

1) Veebilehel www.autojarelmaks24.ee on jäetud mulje, et järelmaksuga müük on ettevõtte

peamine kauba turustamise viis. Sellele viitab ka ettevõtte veebilehe esileht. Viidatud

veebilehele suundumisel on võimalik näha järelmaksukalkulaatorit ja protsessi, kuidas on

võimalik sõidukit järelmaksuga taotleda. Samuti on esilehel välja toodud järelmaksu

tingimused. Tarbijale võib jääda mulje, et krediidi pakkujaks ja krediidilepingu pooleks on

ALM, kuna igasugune viide järelmaksu pakkujale veebilehe esilehel puudub. Alalehele

„järelmaks“ minnes on võimalik veebilehe allosast lugeda, et tegelikult on krediiti pakkuvateks

ettevõteteks Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ.

2) Ebaaus kauplemisvõte on mh eksitav reklaam. Domeeninimi on internetis kasutatav

aadress, mis sarnaneb oma funktsioonilt kaubamärgiga. Viidates domeeninime omajale,

mõjutab domeeninimi interneti külastajaid külastama just seda veebilehekülge. Domeeninimi

hõlbustab meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab

reklaamifunktsiooni. Domeeninime kasutamist saab pidada reklaamiks. Domeeninime omaniku

eesmärk on kaupade/teenuste müügi edendamine mitte ainult domeeninime alt kättesaadava

veebilehe abil, vaid ka domeeninime enda abil, mis on valitud innustamaks võimalikult paljusid

interneti kasutajaid külastama veebilehte. Selline domeeninime kasutamine kujutab endast üht

teabe esitamise vormi, mis on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele ja sisendab neile, et nad

leiavad selle nime alt nimetatud kaupade või teenustega seotud veebilehe.

3-16-644

3(9)

3) Eelnevast tulenevalt on veebilehe domeeninimi www.autojarelmaks24.ee ja veebilehel

olev teave tarbijaid eksitav, kuna loob petliku kujutluse, et ALM pakub ise järelmaksu

võimalust.

6. ALM esitas 01.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse TKA 17.03.2016 ettekirjutuse nr

EK-TT-2016-00022 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

TKA 17.03.2016 ettekirjutuse täitmise peatamiseks.

7. Kohus võttis 05.04.2016 määrusega ALM-i kaebuse menetlusse ja jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

8. TKA tegi 05.04.2016 ALM-le otsuse nr 6-25/16-001035-009 sunniraha määramise kohta.

Nimetatud otsuse p 5 kohaselt määras TKA ALM-le sunniraha 3000 eurot ning otsuse p 6

kohaselt on sunniraha tasumise tähtaeg 19.04.2016.

9. ALM esitas 12.04.2016 kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis

15.04.2016 määrusega rahuldamata.

10. ALM esitas 22.04.2016 kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse. Vastusena 22.04.2016

kohtunõudele palus TKA 27.04.2016 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

ning kohus jättis 03.05.2016 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. TKA esitas 05.05.2016 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

12. ALM esitas 17.05.2016 määruskaebuse kohtu 03.05.2016 määruse peale. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 23.05.2016 määrusega ALM-i määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu 03.05.2016 määruse muutmata.

13. ALM esitas 25.05.2016 seisukoha TKA vastusele ning ühtlasi ka uue esialgse õiguskaitse

taotluse. Kohus jättis 30.05.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Kohus määras 15.07.2016 määrusega asja arutamise kirjalikku menetlusse, võimaldades

menetlusosalistel esitada kuni 06.10.2016 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni

27.10.2016 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise ajaks 17.11.2016 kell 16.00.

15. ALM esitas 05.10.2016 kohtule seisukoha, milles palus alternatiivselt esitatud

tühistamisnõudele kohustada vastustajat vastama kaebaja 31.05.2016 pöördumisele. Nimetatud

pöördumises palus kaebaja vastust TKA 17.03.2016 ettekirjutuse täitmise kohta. Samuti palus

ALM kohtul tuvastada, et ALM on täitnud TKA 17.03.2016 ettekirjutuse.

16. TKA esitas 06.10.2016 ja 27.10.2016 kohtule omapoolsed seisukohad.

17. Kohus tühistas 31.10.2016 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja

(17.11.2016 kell 16.00) ning uuendas asja arutamise. Sama määrusega kohustas kohus TKA-d

esitama kohtule hiljemalt 04.11.2016 TKA poolt kaebajale saadetud vastuskiri ning andis ka

kaebajale võimaluse esitada vastustaja 27.10.2016 esitatud vastuse osas oma seisukoht hiljemalt

11.11.2016.

18. TKA edastas 31.10.2016 kohtule kaebajale saadetud vastuskirja.

19. ALM esitas 10.11.2016 seisukoha, milles mh selgitas, et on teinud veebilehel täiendavad

parandused ning seega on kõrvaldatud viimased puudused, millele TKA viitas oma vastuskirjas

kaebajale. Lisaks teatas ALM, et edastas täiendava pöördumise TKA-le seisukoha esitamiseks

küsimusega, kas ettekirjutust on võimalik lugeda täidetuks.

3-16-644

4(9)

20. TKA vastas 05.12.2016 kaebaja 10.11.2016 esitatud seisukohale, et kaebaja täiendavale

pöördumisele on vastatud 02.12.2016. Kohtule edastatud TKA 02.12.2016 vastuskirja nr

6-25/16-001035-017 kohaselt ei ole ALM poolt ettekirjutust nõuetekohaselt täidetud.

21. ALM teavitas 16.12.2016 kohtule, et on pöördunud uuesti vastustaja poole seoses

ettekirjutuse täitmisega, kuna on teinud omalt poolt täiendavad parandused.

22. TKA teatas 13.01.2017 kohtule, et vastas kaebaja viimasele pöördumisele 10.01.2017

kirjaga nr 16-001035-020. TKA leidis, et 17.03.2016 ettekirjutusega taotletud eesmärk on

seoses kaebaja poolt tehtud muudatustega täidetud (ehk rikkumised on kõrvaldatud).

23. Kohus keeldus 01.02.2017 määrusega kaebuse täiendamisest uute nõuetega. Sama

määrusega kohustas kohus ALM-i esitama 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest oma

seisukoht kaebuse juurde jäämise, kaebuse nõude muutmise ja menetluse lõpetamise osas.

24. ALM teatas 16.02.2017 kohtule, et jääb oma kaebuse juurde ning palub tühistada

vaidlusalune ettekirjutus.

25. Kohus määras 14.03.2017 määrusega asja arutamise kirjalikku menetlusse, võimaldades

menetlusosalistel esitada kuni 04.04.2017 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni

18.04.2017 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise ajaks 18.05.2017 kell 16.00.

26. ALM esitas 04.04.2017 kohtule menetluskulude nimekirja.

27. TKA esitas 04.04.2017 kohtule oma täiendava seisukoha ning 18.04.2017 oma vastuväited

ALM-i menetluskulude taotlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

28. Kaebuse põhjendused:

1) Kaebaja kasutab oma äritegevuses domeeninime www.autojarelmaks24.ee. Kaebaja

tegeleb autode ostu-müügiga, kaebaja puhul ei ole tegemist krediidiandjaga ega

krediidivahendajaga. Nimetatud domeeninime kasutab kaebaja koostöös oma äripartneritega

(Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ). Teenuseid, mis on seotud järelmaksu finantseerimisega,

osutavad kaebaja koostööpartnerid ning vastav info on olemas viidatud internetileheküljel.

Kaebaja ja tema koostööpartnerite eesmärgiks on sõidukite ostjate ringi laiendamine sõiduki

järelmaksuga soetamise võimaluse arvelt. Üldteada on asjaolu, et suuremad pangad ja

liisinguettevõtted vanade ja odavate autode ostmist ei finantseeri, mistõttu on kaebaja äriprojekt

pigem tarbija huvidega kooskõlas. Autode müük ei ole seadusega keelatud.

2) Ettekirjutuses ei ole TKA selgitanud, kuidas kaebaja domeeninimi eksitab keskmist tarbijat

ja milles seisneb tarbijate petmine. Samuti ei ole TKA täpsemalt selgitanud, mida tähendab

termin „eksitav reklaam“. Vaidlusaluses ettekirjutuses on märgitud, et ettevõtjatel on keelatud

esitada valeandmeid mh toote põhiomaduste ja ettevõtja või tema esindaja olemuse, tema

tunnuste ja õiguste kohta. Samas ei ole konkreetselt välja toodud, milliseid valeandmeid kaebaja

tarbijatele esitab. Kuna tarbijal on võimalus osta auto järelmaksuga, siis ei saa pidada kaebaja

tegevust eksitavaks. Kaebaja hinnangul saaks valeandmete esitamiseks pidada näiteks seda, kui

tarbija saaks kohapeal teada, et autot järelmaksuga osta ei saa, aga saab selle osta ainult sularaha

eest. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei ole, siis ei saa rääkida ka tarbijate eksitamisest.

3) TKA on leidnud, et tarbijale võib jääda mulje, et krediidi pakkujaks ja krediidilepingu

pooleks on kaebaja, kuna igasugune viide järelmaksu pakkujale veebilehe esilehel puudub.

3-16-644

5(9)

Kaebaja hinnangul pidanuks TKA selgitama, et vastav info tuleb paigutada ka esilehele, mitte

koheselt keelama domeeninime kasutamist. Olenemata sellest on kaebaja seisukohal, et kuna

kaebaja viitab sellisele teenusele oma äripartnerite kaudu ning tarbijal on võimalik arvutada

kalkulaatoril võimalikku järelmaksu, siis ei saa see olla tarbija eksitusse viimiseks ning tarbijal

ei saa tekkida muljet, et finantsteenust osutab kaebaja (sellist infot ei ole veebilehel). Puuduvad

ka andmed, et keegi tarbijatest oleks pöördunud TKA poole sellekohase kaebusega.

4) Domeeninime kasutamise keeld on äärmuslik meede, mis mõjutab ettevõtlust ning selline

keeld peab olema veenvalt põhjendatud, samuti peavad olema tuvastatud asjaolud, mis on

seotud tarbija eksitusse viimisega. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei nähtu. Kaebaja on

oma varasemalt esitatud menetlusdokumentides selgitanud, miks on oluline just selle domeeni-

nime kasutamine. Oma väidete tõendamiseks on kaebaja esitanud kohtule vastavad koostöö-

partnerite lepingud. Kaebaja ja Autokiirpant OÜ vahel sõlmitud koostöölepingu p-s 1.5 on

kokku lepitud, et lepingu eesmärgi saavutamiseks teevad pooled koostööd, mh kasutades

domeeninime autojärelmaks24.ee. Seega ei saa väita, et tegemist on eksitava reklaamiga, kuna

koostööpartnerite lepingus on täpselt määratletud, millised ettevõtted kasutavad domeeni,

millega koostööpartnerid tegelevad ning millised tegevused on pooltel.

5) Domeeninimi www.autojarelmaks24.ee kuulub eraisikule A. M.le (domeeninime omanik).

A. M. (üürileandja), kaebaja (üürnik 1) ja Autokiirpant OÜ (üürnik 2) vahel sõlmitud

üürilepingu p-s 1.2 on sätestatud, et pooled on teadlikud, et üürileandja ja üürniku 1 vahel on

sõlmitud domeeninime kasutamiseks üürileping ning on teadlik, et üürnik 1 teeb koostööd

üürnikuga 2. Sama lepingu p-s on veel märgitud, et eesmärgiga koostööd jätkata ja äri arendada,

leppisid pooled kokku üürilepingut muuta ja täiendada. Üürilepingu p-s 1.3 on sätestatud, et

pooled leppisid kokku, et üürileping antakse üürniku 1 poolt üürniku 1 ja üürniku 2

kaasvaldusesse VÕS §-de 179 ja 290 sätestatud üürilepingu üleandmise tähenduses, s.o

üürilepinguga antakse üürnikule 1 ja üürnikule 2 üle kasutamiseks lepingus toodud tingimustel

domeeninimi autojarelmaks24.ee (üüriobjekt).

29. Vastustaja vastuväited:

1) Eksitava reklaami ja ebaausa kauplemisvõtte puhul ei ole oluline, et tarbija satuks

eksimusse, vaid piisab tõenäosusest, et tarbija võib sattuda eksitusse. Domeeninimi on samuti

üks kauba või teenuse turunduse viise, võimalus reklaamida oma teenust või toodet.

Domeeninime kasutamise ilmselge eesmärk on domeeninime omaniku kaupade või teenuste

müügi edendamine. Domeeninime kasutamine, mis viitab teatavatele kaupadele või teenustele

või ka äriühingu ärinimele, kujutab endast üht teabe vormi, mis on suunatud potentsiaalsetele

tarbijatele ja sisendab neile, et nad leiavad selle nime alt nimetatud kaupade või teenustega või

kõnealuse äriühinguga seotud veebilehe.

2) Ettekirjutuse p-des 1.8-1.11 on esitatud põhjendused, miks vastustaja hinnangul

domeeninimi autojarelmaks24.ee on käsitletav reklaamina ning milles seisneb tarbija

eksitamine. Kuna kaebaja ei paku ise krediidilepingu sõlmimise võimalust ja on pelgalt

sõidukite müüja, siis selline kaupleja tegevusviis oma kaupu turundada domeeninime

autojarelmaks24.ee abil, on tarbijaid eksitav. Vastustaja ei ole keelanud kõnealusel veebilehel

autode müüki ega ka finantsteenuse pakkumist. Vastustaja on palunud veebilehel olev

informatsioon viia kooskõlla kehtiva õigusega, s.t muuta oma veebilehe informatsiooni selliselt,

et see ei eksitaks tarbijaid.

3) Kuivõrd kõnealune veebileht eksitas tarbijaid, on selline kaupleja tegevus käsitletav

eksitava kauplemisvõttena TKS § 16 mõistes. Eksitava kauplemisvõtte kasutamine on keelatud.

Vastustaja hinnangul eksitab kaebaja tarbijaid juba oma kaupade müügiks pakkumisel ja

müümisel oma üldise esitusviisi tõttu. Veebilehel on kaebaja jätnud mulje, et järelmaksuga

3-16-644

6(9)

müük on ettevõtte peamine kauba turustamise viis, samuti ei ole selgelt ja õiges kohas esitatud

teavet selle kohta, kes on müügilepingu teiseks pooleks ja kes pakub järelmaksu. Kaupleja nimi

ja finantsteenuse pakkujate nimed on avaldatud selliselt, et need koheselt veebilehelt silma ei

hakka. Seega on kogu veebilehe sisu ja domeeninime kogumis üldiselt tarbijaid eksitav.

4) Seletuskirjas reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde on välja toodud, et

kergekäelise laenamise probleem on kõigist tarbijakrediidi alaliikidest suurim just sellise

tarbijakrediidi puhul, mida antakse lühikese laenuperioodiga (mõnest nädalast mõne kuuni),

kõrge intressimäära ja muude kuludega ning mille taotlemine ja väljastamine käib kiiresti.

Seega on ka viimasel ajal aset leidnud seaduste muudatused (sh reklaamiseaduse) ajendatud

sellest, et ei tohiks jätta muljet, et laenamine on kiire ja lihtne viis oma asjade soetamiseks, vaid

see peab olema tarbija teadlik ja läbimõeldud valik. Arvestades, et kõnealusel veebilehel

algavad hinnad ca 500 eurost ning arvesse võttes järelmaksu tingimustes välja toodut „Laen 32

kuuks summas 3500 eurot, fikseeritud intressimäär 39%, krediidi kulukuse määr 53,20%,

lepingutasu 175 eurot (lisandub laenusummale), tagasimaksete summa ja kogusumma 5966

eurot.“, võib algselt ca 500 eurose auto soetamine kujuneda tarbija jaoks lõpptulemusena

oluliselt kallimaks. Eeltoodut silmas pidades peab tarbija, kes teeb valiku odava auto kasuks,

väga selgelt aru saama kogu informatsioonist enne tehingu tegemist.

5) Vastustaja rõhutab, et informatsioon, mida pakutakse veebilehel autojarelmaks24.ee on

juba oma üldise esitlusviisi tõttu tarbijat eksitav ning käsitletav ebaausa kauplemisvõttena TKS

mõistes ja eksitava reklaamina RekS mõistes. Täpsemalt ei ole avalehel esitatud ühegi nime

peale autojärelmaks24 ehk teisisõnu, ei kuvata ei kaupleja isikut, kelleks antud juhul on kaebaja,

ega finantsteenuse pakkujate isikuid, kelleks väidetavalt on kaebaja koostööpartnerid.

Veebilehe avalehel tuuakse välja neli punkti ja käitumisjuhist, mis on paigutatud nimetuse

„autojärelmaks24“ alla: 1. Valige meelepärane sõiduk; 2. Tulge autot vaatama ja proovima; 3.

Vormistame dokumendid; 4. Saate võtmed kätte ja sõidate oma uue autoga. Kaupleja nimi ja

järelmaksu pakkujad on käesolevaks ajaks välja toodud avalehe kõige alumises ääres, mida

märkab kodulehe külastaja vaid siis, kui avalehte mitmeid kordi n.ö „alla kerib“. Seega on vaja

tarbijal aktiivselt tegutseda veebilehel ja otsida, et teada saaja kauba tegeliku müüja ja tegeliku

finantsteenuse pakkuja isikud.

6) Antud asjas on tõendatud, et tarbijad ei saa aru, kes on see isik, kes temaga lepingu sõlmib

või kelle poole peaks ta vajadusel pretensioonidega pöörduma. Arvestades, et tarbijad

kõnealune veebileht eksitas ja võib ka edaspidi eksitada ning rikkumise jätkumisel jäävad

tarbijad ilma selgest ja vajalikuks teabest, mida nad vajavad kaalutletud otsuse tegemiseks, oli

ettekirjutuse tegemine põhjendatud ja proportsionaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus leiab, et ALM-i kaebus ei anna alust TKA 17.03.2016 ettekirjutuse nr EK-TT-2016-

00022 tühistamiseks.

31. Kohtul tuleb vaidlusalust ettekirjutust hinnata selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg

2). Seega hindab kohus vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust nende asjaolude ja tõendite

valguses, mis olid vastustajale teada enne ettekirjutuse tegemist.

Kaebaja poolt kohtule esitatud üürileping A. M. (üürileandja), kaebaja (üürnik 1) ja

Autokiirpant OÜ (üürnik 2) vahel on väidetavalt sõlmitud 19.05.2016 (tl 94), seega pärast

vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist, mistõttu ei analüüsi kohus viidatud üürilepinguga seotult

kaebaja väiteid. Samamoodi ei hinda kohus kaebaja poolt pärast ettekirjutuse tegemist tehtud

muudatusi tema veebilehel.

3-16-644

7(9)

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja kasutab domeeninime www.autojarelmaks24.ee.

Samuti puudub vaidlus selles, et ettekirjutuse tegemise ajal oli nimetatud veebilehe avalehel

võimalik näha järelmaksukalkulaatorit ja järelmaksu saamisega seonduvat infot, ent viide

sellele, et kes järelmaksu pakub (kes on veebilehe kaudu kaupu/teenuseid pakkuv isik), puudus

(tl 10). Veebilehe teise alalehe „Järelmaks“ allosas oli ettekirjutuse tegemise ajal märgitud, et

finantsteenuse pakkujateks on OÜ Mogo ja OÜ Autokiirpant ning sõidukite müüja on ALM (tl

10 pöördel). Vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat eemaldama oma veebilehelt eksitav

teave ning muutma veebilehe domeeninimi selliselt, et see ei oleks tarbijaid eksitav.

32. Kaebuse peamiseks argumendiks on see, et kaebaja domeeninimi ega veebileht ei eksita

tarbijaid, kuna antud juhul on tarbijatel võimalik autot järelmaksuga osta ning tarbijatel ei saa

tekkida muljet nagu pakuks finantsteenust kaebaja, kuna sellist informatsiooni ei ole kaebaja

veebilehel. Vastustaja seevastu leiab, et nii kaebaja domeeninimi kui ka veebileht on oma üldise

esitusviisi tõttu tarbijaid eksitavad, kuna veebilehelt jääb mulje, et järelmaksuga müük on

kaebaja peamine kauba turustamise viis ning samuti ei ole selgelt esitatud teavet selle kohta,

kes on müügilepingu teiseks pooleks ja kes pakub järelmaksu. Seega on käesoleval juhul poolte

vahel sisuliselt vaidlus selles, kas kaebaja domeeninimi ja veebileht võisid tarbijaid eksitada.

33. TKS § 13 lg 1 kohaselt on kauplemisvõte TKS tähenduses kaupleja tegevus, tegevusetus,

teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt

seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt

asja ostmisega.

RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul,

tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või

isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Euroopa Kohtu 11.07.2013 otsuses asjas nr C-657/11 on kohus muu hulgas väljendanud

seisukohta, et domeeninime kasutamist saab pidada reklaamiks ning sellega seonduvalt

selgitanud „/../Vastupidi B. Peelaersi ja Visyse väidetele, kavatseb domeeninime omanik

edendada oma kaupade või teenuste müüki mitte üksnes domeeninime alt kättesaadava

veebilehe abil, vaid ka domeeninime abil, mis on valitud innustamaks võimalikult paljusid

internetikasutajaid külastama seda veebilehte ja tutvuma selle pakkumistega /…/ Lisaks kujutab

selline domeeninime kasutamine, mis viitab teatavatele kaupadele või teenustele või ka

äriühingu ärinimele, endast üht teabe vormi, mis on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele ja

sisendab neile, et nad leiavad selle nime alt nimetatud kaupade või teenustega või kõnealuse

äriühinguga seotud veebilehe. Lisaks võib domeeninimi tervikuna või osaliselt koosneda

kiitvatest väljenditest või võib seda tajuda viidatavate kaupade või teenuste omadusi

ülistavana.“

Eeltoodu põhjal saab domeeninime kasutamist kaupleja poolt pidada kauplemisvõtteks TKS §

13 lg 1 tähenduses ja reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Ka veebilehel olevat

informatsiooni saab käsitada kui kauplemisvõtet TKS § 13 lg 1 tähenduses.

Nii ebaausa (sh eksitava) kauplemisvõtte kasutamine kui ka eksitav reklaam on keelatud (vt

TKS § 14, RekS § 4).

34. Kaebaja heidab ette, et vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole selgitatud, mida tähendab eksitav

reklaam ning milles seisneb tarbijate eksitamine. Kohus ei saa kaebaja sellekohase väitega

nõustuda. Nimelt on vaidlusaluses ettekirjutuses välja toodud ettekirjutuse tegemise aluseks

olevad õigusnormid, muu hulgas TKS § 16 (eksitav kauplemisvõte) ja RekS § 4 (eksitava

reklaami keeld) ning põhjendatud, milles seisneb tarbijate eksitamine – tarbijatele võib jääda

mulje, et kaebaja on finantsteenuse pakkujaks, ent tegelikult on finantsteenuste pakkujateks

3-16-644

8(9)

kaebaja koostööpartnerid OÜ Mogo ja OÜ Autokiirpant ning kaebaja on sõidukite müüja (tl 13-

16). Seega ei ole etteheited ettekirjutuse põhjendamata jätmise kohta asjakohased.

35. Kaebaja hinnangul ei ole tema kasutatav domeeninimi ega veebileht tarbijaid eksitavad,

kuna tarbijatel on võimalik kaebaja pakutavaid autosid järelmaksuga soetada ning veebilehel

puudub info selle kohta, et kaebaja tegeleb järelmaksu osutamisega. Kohus vastava järeldusega

ei nõustu, põhjendades seda järgnevalt.

35.1. Domeeninimi on internetis kasutatav aadress (veebilehe aadress), mis sarnaneb oma

funktsioonilt kaubamärgiga (kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 3 kohaselt tähis, millega on

võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest).

See tähendab, et ettevõtluses kasutatav domeeninimi viitab konkreetsele isikule, kes pakub

konkreetset kaupa või teenust. Domeeninimi võib sisaldada tähiseid, mis tavakeele tähendusega

sõna ei moodusta (näiteks „www.mogo.ee“) või ka sõnu, millel on keeleline tähendus (näiteks

„www.autokiirpant.ee“). Arvestades samas, et domeeninime ülesehitus on käsitatav nii

kauplemisvõttena TKS § 13 lg 1 tähenduses kui reklaamina RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, siis

ei tohi domeeninimes sisalduvad sõnad olla eksitavad, st jätta ebaõiget muljet pakutava kauba

või teenuse sisust.

35.2. Kohus leiab, et kaebaja kasutatav domeeninimi www.autojarelmaks24.ee viitab sellele, et

vastava domeeninime (veebilehe) omanik / haldaja pakub tarbijatele järelmaksu võimalust

autode ostmisel (vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal oli TKA-le teadaolevalt domeeninime

haldajaks ALM, millele ei vaielnud järelevalvemenetluses vastu ka kaebaja). Domeeninimest

www.autojarelmaks24.ee ei saa selgelt järeldada, et veebilehe haldaja tegeleb sõidukite

müügiga ning järelmaksu teenusega tegeleb keegi kolmas isik. Antud juhul ei ole küsimus

selles, kas järelmaksuga autode ostmise võimalus on tarbijatele tagatud, vaid selles, kas tarbija

peaks nimetatud veebilehele minnes eeldama, et seal pakutakse müügiks kaupu (autosid) ning

autode müüjaks on üks isik (s.o kaebaja) ja finantsteenuse pakkujaks on mõni teine isik.

35.3. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul nõustuda vastustaja seisukohaga, mille kohaselt võib

nii domeeninimi www.autojarelmaks24.ee kui ka veebilehel (eelkõige avalehel, kuhu tarbija

reeglina kõige esimesena suundub) olev teave juba oma üldise esitusviisi tõttu eksitada.

Domeeni nimi ei viita sellele, et veebilehe omanik on üksnes autode müüja, st veebilehe sisuks

ja eesmärgiks on tegelikult sõidukite müügiks pakkumine ning finantsteenus (järelmaksu

pakkumine) on kõrvalteenus, mille pakkujateks on kaebaja koostööpartnerid Mogo OÜ ja

Autokiirpant OÜ. Isegi kui lähtuda eeldusest, et mõiste „autojärelmaks“ viitab ka sõidukite

müügiks pakkumisele, siis jättis veebileht ettekirjutuse tegemise ajal mulje, et kaebaja on nii

autode müüjaks kui ka ühtlasi finantsteenuse pakkujaks. Ka veebilehe avalehel puudus viide

sellele, et veebilehe omanik on üksnes autode müüja ning finantsteenuse pakkujateks on

koostööpartnerid Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ. Kaebaja koostööpartnerid on tuntud autolaenu

pakkujad Eestis ning nendel on olemas eraldi kodulehe aadressid.

35.4. Kohus peab asjakohatuks kaebaja väidet, mille kohaselt ei saa veebileht ega domeeninimi

olla tarbijaid eksitav, kuna veebilehel ei ole kaebaja väitnud, et pakub ise ka finantsteenust.

Vastupidiselt kaebaja seisukohale ning nagu eelnevalt juba märgitud, võis kohtu arvates kaebaja

domeeninimest kui ka veebilehel olnud informatsioonist saada tarbija aru selliselt, et veebilehe

sisuks on üksnes finantsteenuse pakkumine või vähemalt on veebilehe omaniku / haldaja puhul

tegemist nii autode müüjaga kui ka finantsteenuse pakkujaga. Kaebaja veebilehel olnud viide

alalehe „Järelmaks“ allosas finantsteenuse pakkujate äriühingute nimedele ei olnud piisav

selleks, et seda muljet hajutada. Kohus peab seejuures täiendavalt vajalikuks rõhutada, et

tulenevalt TKS § 16 lg-st 2 võib teave olla eksitav ka siis, kui see on faktiliselt õige.

3-16-644

9(9)

36. Kaebusest võib aru saada, et lisaks eelnevale heidab kaebaja vastustajale ette ka seda, et

vastustaja oleks pidanud selgitama, milline info tuleb esilehele täpselt paigutada ning mitte

koheselt ettekirjutusega keelama domeeninime kasutamist. Asja materjalidest nähtuvalt on

kaebajale haldusmenetluses antud võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ning

seda võimalust on kaebaja ka kasutanud (tl 5-12).

37. TKS § 16 lg 2 esimese lause järgi peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud

teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist

tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse,

mida ta muul juhul ei oleks teinud.

RekS § 4 lg 1 järgi on reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid,

kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada

nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada

reklaami tellija konkurenti, on keelatud.

Eelkirjeldatud sätetest tuleneb esmalt see, et ebaausa kauplemisvõtte (eksitava kauplemisvõtte)

ja ka eksitava reklaami hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas kauplemisvõte (sh reklaam)

avaldab tarbijatele tehinguotsuste tegemisel tõenäoliselt (st arvatavasti) eksitavat mõju. Seega

ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, kas kaebaja domeeninimi ja veebileht on mõnda

konkreetset tarbijat eksitanud või mitte. Samas on vastustaja oma 27.04.2016 kohtule esitatud

menetlusdokumendis välja toonud tarbijate pöördumiste sisu, millest nähtuvalt on tarbijatele

jäänud ebaselgeks see, kes pakub tarbijatele finantsteenuseid (tl 52).

38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TKA 17.03.2016 ettekirjutus on seaduslik ja

põhjendatud ning ALM-i kaebus ettekirjutuse tühistamiseks jääb rahuldamata.

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik