3-17-754/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-754

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks

Ukrest Ehitus OÜ suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.04.2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ukrest Ehitus OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse

/määruskaebuse esitaja/ Ukrest Ehitus OÜ

RESOLUTSIOON

Jätta Ukrest Ehitus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.04.2017.

aa

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 05.04.2017 Tartu Halduskohtule taotluse

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel loa saamiseks aresti

seadmiseks Ukrest Ehitus OÜ ettemaksukontole (viitenumber 26774174) ja

arvelduskontodele nr EE251010220234117225, nr EE11010220242217227 ning kõigile

tulevikus avatavatele arvelduskontodele Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 96

077,08 eurot.

MTA taotluse kohaselt annavad Ukrest Ehitus OÜ kontrollimenetluse käigus selgunud

asjaolud alust arvata, et äriühing on detsembris 2015 - veebruaris 2016 ja novembris 2016

kajastanud raamatupidamises ning sisendkäibemaksu hulgas tehinguid Bosgrond OÜ-ga,

Operaio OÜ-ga, Deluxe Eesti OÜ-ga ja Farm Agro OÜ-ga, mis ei ole tegelikkuses toimunud.

Kahtlus on, et tegelikult pole toimunud ka laenutehingut summas 40 000 eurot Ukraina

äriühinguga Proventus JMT-ga. Laenu sularahas Ukraina kodanikule Tartus Lõunakeskuses

üleandmine ei ole usutav. Äriühing on teinud sularaha väljamakseid perioodil detsember

2015 - veebruar 2016 summas 51 295,80 eurot. Ukrest Ehitus OÜ-l oli novembri lõpus 2016

kassa algsaldo 108 296,13 eurot, millega on tasutud väidetavate arvete eest Farm Agro OÜ-le.

Ukrest Ehitus OÜ on arvelduskonto väljavõtte kohaselt novembris 2016 välja võtnud sularaha

summas 26 710 eurot. Kassast toimunud väljamaksed kokku on 199 591,93 eurot, mis ei ole

tehtud seonduvalt ettevõtlusega, kuna selle kohta puuduvad dokumendid, mis tõendaks raha

liikumist kassasse ja selle kasutamist ettevõtluse tarbeks. Seega on alust arvata, et äriühingust

on rahalised vahendid välja viidud varjatult. Maksuhaldur on arvutanud, et äriühingul tuleks

tasuda tulumaksu summas 56 575,48 eurot, ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid on tehtud

summas 226 301,93 eurot. Kontrolli tulemusena on Ukrest Ehitus OÜ maksuotsusega

määratava võimaliku rahalise nõude suurus kokku 96 077,08 eurot.

Vestlus viidi Ukrest Ehitus OÜ-ga läbi ja juhiti tähelepanu, et sisendkäibemaksu hulgas

kajastuvad tehingud probleemsete äriühingutega, kuid Ukrest Ehitus OÜ jätkas probleemsete

äriühingutega tehingute tegemist. Seega on Ukrest Ehitus OÜ teadlikult ja ettekavatsetult

kajastanud sisendkäibemaksu hulgas tehinguid probleemsete äriühingutega. Samas ei ole

Ukrest Ehitus OÜ esindaja ilmunud maksuhalduri juurde selgituste andmiseks.

Tekkinud on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Ukrest Ehitus OÜ-le ei kuulu kinnisvara, ühtegi sõidukit ega muud registervara, väikelaevu

ega väärtpaberikontosid. 19.01.2017 seisuga oli Ukrest Ehitus OÜ arvelduskontodel vabasid

vahendeid summas 23,06 eurot. Kogu raha, mis laekub Ukrest Ehitus OÜ arvelduskontole,

võetakse sularahas välja või kantakse suuremas osas edasi probleemsetele äriühingutele.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 06.04.2017. a määrusega MTA taotluse (resolutsiooni p 1),

andis loa täitetoimingute sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele Ukrest

Ehitus OÜ (registrikood 12637872) ettemaksukontole (viitenumber 26774174) ja

arvelduskontodele (EE251010220234117225 ja EE11010220242217227) ja kõigile tulevikus

avatavatele arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu

summas 96 077,08 eurot, mis on vajalik määratava maksusumma tagamiseks (resolutsiooni p

2), kohustas Maksu- ja Tolliametit teavitama kohut viivitamatult täitetoimingu sooritamisest

(resolutsiooni p 3) ja määras, et määrus saata MTA-le ning pärast täitmist tagavate toimingute

sooritamist Ukrest Ehitus OÜ-le (resolutsiooni p 4).

Halduskohus märkis, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud ja toonud välja asjaolud, et

rahuldada taotlus ja anda luba arestida nii Ukrest Ehitus OÜ ettemaksukontole 20.04.2017

vabastamisele kuuluva, kuid tõenäoliselt alusetu november 2016 käibemaksu enammakse

summas 8 549,96 eurot kui ka ettemaksukontole tulevikus laekuvad summad 87 527,12 euro

ulatuses ehk siis kokku 96 077,08 euro ulatuses. Samuti kuulub rahuldamisele taotlus anda

luba Ukrest Ehitus OÜ pangakontode arestimiseks AS-s SEB Pank summas 87 527,12 eurot,

et tagada kontrolli tulemina määratava maksusumma 96 077,08 euro laekumine.

Ukrest Ehitus OÜ on teinud tehinguid äripartneritega, kelle suhtes on maksuhaldur

tuvastanud, et äripartnerid ei ole usaldusväärsed ning on olemas põhjendatud kahtlus, et

tegemist on fiktiivsete tehingutega ning sularaha väljavõtt suurtes summades ei ole seotud

ettevõtlusega. Seetõttu esineb asjas põhjendatud kahtlus, et ilma täitmist tagava toimingu

sooritamiseta enne maksu määramist võib maksuotsuse sundtäitmine muutuda

maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.

MTA valitud täitmist tagava toimingu liik on proportsionaalne. Kui arestida ainult

ettemaksukontol olev summa 8 549,96 eurot, ei taga see kogu summat, mis maksuotsusega

määratakse. Seega tuleb arestida ka maksuhalduri poolt taotletud pangakontod.

Juhul, kui maksukohustuslane soovib vabaneda oma varale seatud piirangutest, on tal

võimalus esitada MKS § 1361 lg 3 kohaselt MTA taotluses märgitud tagatis ning maksuhaldur

lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Ukrest Ehitus OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

06.04.2017. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt on pangakontode arestimine ebaproportsionaalne meede. Ukrest

Ehitus OÜ on tegutsev ja toimiv ehitusettevõtja, kellel on töötajad, töös olevad objektid ja

muud tegevused, mille käigus hoidmine eeldab pangatoimingute tegemist. Pangakontode

arestimine peaks olema erandlik meede, kuid halduskohus andis loa kergekäeliselt. Kontode

arestimine halvab ettevõtte töö ja tekitab äriühingule kahju. MTA ei ole väitnud, et Ukrest

Ehitus OÜ võiks hakata oma tegevust lõpetama ja seda ei ole tuvastanud ka halduskohus.

Äriühingu edasine toimimine on olemasolevate kontode ja tulevikus avatavate kontode

arestimise tõttu problemaatiline. Halduskohus ei põhjendanud sisuliselt meetme

proportsionaalsust, lähtudes vaid sellest, et tagada tuleks kogu taotletud summa.

Puudub põhjendatud kahtlus maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 järgi. Halduskohus ega

MTA ei ole toonud esile ühtegi põhjendatud ohtu või fakti, mis lubaks ennustada, et tulevane

võimalik sundtäitmine osutuks raskemaks või võimatuks. Halduskohtu väide, et tegemist võib

olla fiktiivsete tehingutega, tuleb vaielda selgeks maksumenetluses. Ukrest Ehitus OÜ on

sellele väitele juba vastu vaielnud kontrollakti eriarvamuses, mistõttu peab Ukrest Ehitus OÜ

enda maksustamist ebatõenäoliseks. Maksuvaidluse sisulise aspektiga ei saa põhjendada ohtu

või kartust, et Ukrest Ehitus OÜ muudab ennast varatuks. Pangakontode arestimistaotlust ei

saa teha etteulatuvalt igaks juhuks.

Kuigi halduskohus ei ole seda arvestanud, siis on MTA taotluses märkinud, et Ukrest Ehitus

OÜ esindaja ei ole ilmunud maksuhalduri juurde selgituste andmiseks. Antud väide on

esitatud kohtu eksitamiseks, sest Ukrest Ehitus OÜ esindaja on käinud maksuhalduri juures

mitmeid kordi seletusi andmas, viimati 16.03.2017 kell 15.00, mil temalt võttis seletuse neli

maksuhalduri töötajat. Ukrest Ehitus OÜ on teinud MTA-ga igati koostööd, esitanud nõutud

dokumente jm ning MTA ei tohiks selle kohta anda kohtule valeinfot.

4. MTA palub vastuses Ukrest Ehitus OÜ määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastustaja selgituste kohaselt väljastati ka maksuperioodi november 2016 kohta kontrollakt,

millele määruskaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud. 30.03.2017 saadetud e-kirjas on

määruskaebuse esitaja esindaja teatanud, et kontrolliperioodi november 2016 osas ei soovi

Ukrest Ehitus OÜ teha käibedeklaratsiooni parandusi. Järelikult on MTA taotluses viidatud

maksukohustuse määramine enam kui tõenäoline. Seega võib eeldada määruskaebuse esitajal

tulevikus tekkivat suurt maksuvõlga, mille sissenõudmine näib määruskaebuse esitaja enda

tegevuse tõttu olevat perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja pangakontodelt on sularaha välja

võetud, kuid raha ei ole kassasse dokumentide kohaselt jõudnud ning kajastatud

laenutehingud Ukraina äriühinguga Proventus JMT ei ole ilmselt toimunud. Selliseid

tehinguid võib käsitleda, kui äriühingu varatuks muutmise eesmärgil sooritatud tehinguid.

Nimetatud tegevus on vältimatult käsitletav üksnes maksukohustuslase eesmärgipärase

tegevuse tõttu tulevikus määratava kohustuse sissenõudmise raskemaks või võimatuks

muutmisena, mistõttu on määruskaebuses esitatud vastupidine väide alusetu.

Tegu on prognoosotsusega ning ennetava meetme rakendamisega, mistõttu potentsiaalse

vaidluse pikkust arvestades oleks lõpptulemina meetme rakendamata jätmisel määratava

maksukohustuse sissenõudmine määruskaebuse esitajalt tema varalist seisu ja registervara

puudumist arvestades ilmselt ebatõenäoline. Tegu ei ole n.ö igaks juhuks tehtud etteulatuva

arestimisega, kuna puudub muu potentsiaalselt sama tõhus alternatiiv avaliku huvi

tagamiseks.

Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et väidetavalt maksuhalduri juurde ilmumata jätmine

olevat mõjutanud halduskohut otsuse vastuvõtmisel. MTA taotlusest sellist avaldust ei nähtu.

MTA on konstateerinud üksnes menetluse käigu kronoloogilist kulgu ja möönnud sellest

maksukohustuslase poolt kokkulepetest mitte kinni pidamist. Esineb arvestatav risk, et

tulevikus määratav maksukohustus jääb määruskaebuse esitaja enda tegevuse tõttu täitmata.

Ukrest Ehitus OÜ juhatuse liikme M. Tkatšuk omandis olev teine ehitusvaldkonnas tegutsev

äriühing M.T.M. Fortun OÜ on maksuperioodil märts 2017 võtnud sisuliselt üle kõik Ukrest

Ehitus OÜ kliendid, mis tähendab, et Ukrest Ehitus OÜ majandustegevust on äriühingu

juhatuse liige asunud sisuliselt juba ise lõpetama. M.T.M. Fortun OÜ on kuuekordistanud oma

senist käivet, samas kui Ukrest Ehitus OÜ käive ja kliendid on sama võrra vähenenud. Ukrest

Ehitus OÜ on sisuliselt oma klientidest ja majandustegevusest loobunud ning asunud senist

tegevust M.T.M. Fortun OÜ-s realiseerima.

Ukrest Ehitus OÜ on jätnud põhistamata oma varalise olukorra ja võimekuse määratav

maksusumma nõude tekkimisel tasuda, mis tähendab, et määruskaebuse esitaja tegevuse tõttu

on potentsiaalne maksunõude sissenõudmine muutumas ettenähtavalt perspektiivituks.

Maksukohustuslase senine käitumine ei tekita usaldust.

MTA valis ainsa meetme, mille rakendamine on efektiivne ja mille puhul on nõue tagatud.

Puudub meede, mis koormaks määruskaebuse esitajat vähem, kui kontode arestimine ja

võimalikke alternatiive ei paku ka määruskaebuse esitaja ise välja. Üldteada on asjaolu, et

pangakontodel olevaid finantsvahendeid on lihtsam ja kiirem realiseerida, kui registervara.

Välistatud ei ole täitetoimingu osaline lõpetamine kokkuleppel maksuhalduriga

määruskaebuses toodud asjaoludel, aga üksnes juhul, kui maksukohustuslase huvi meetme

kohaldamise lõpetamiseks kaalub ilmselt üles avaliku huvi maksu laekumise tagamiseks.

Käesoleval juhul see nii ei ole. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles seisneb

kontode jätkuva arestimise eriliselt koormav tagajärg ega esitanud andmeid

majandustulemuste, objektide, töötajate ega muude rahavoogude kohta. Määruskaebuse

esitaja väide, et kontode arestimine halvab ettevõtte töö, on paljasõnaline ega veena, et

kontode arestimisel on eriliselt koormav mõju määruskaebuse esitajale. Tõenäoline on, et

määruskaebuse esitaja astus kontrollijärgselt rikkumiste ilmsikstulekul samme

maksukohustuse sissenõudmise perspektiivituks muutmise eesmärgil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.04.2017. a määrus tuleb jätta muutmata ja

Ukrest Ehitus OÜ määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. Riigikohus on praktikas (üldkogu 27.11.2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ja

halduskolleegiumi 30.04.2013. a määrus nr 3-3-1-8-13, p 11) esile toonud eeldused, mille

täidetuse peab halduskohus täitetoiminguks loa andmisel välja selgitama. Olukorras, kus

maksuhalduril on kavas teha maksuotsus, on vajalikuks kindlaks teha, kas a) maksuhaldur

kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus,

et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus

(või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; ning e) kas halduskohtule

esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

maksuhalduri taotlus vastab sellele esitatud nõuetele.

7. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja tegi tehinguid äripartneritega, kes ei ole

usaldusväärsed ning olemas on põhjendatud kahtlus, et tegemist on fiktiivsete tehingutega

ning sularahas väljavõtt suurtes summades ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur

on õigustatult viidanud sellele, et arvetel esitatud kaup ei ole identifitseeritav ning seda ei ole

võimalik seostada konkreetsete kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidega, samuti puuduvad

ehituskaupade konkreetsed kogused. Tehingutes Operaio OÜ-ga ei ole esitatud arvete juurde

kuuluvaid kauba üleandmise-vastuvõtmise akte. Farm Agro OÜ puhul toimus kauba

üleandmine augustis 2016, kuid arvete kohaselt toimusid tehingud alles novembris 2016.

Samuti nähtub kaebaja pearaamatust, et novembris 2016 tasuti Farm Agro OÜ-le sularahas

kassast 153 000 eurot, kuigi rahalisi vahendeid oli kaebajal ainult 108 296,13 eurot. Seega on

maksuhaldur leidnud, et tegemist on näiliku tehinguga. Kõikidele probleemsetele

äriühingutele on tasutud sularahas, kuid teistele äriühingutele on makstud arvelduskonto

kaudu. Äriühingud Farm Agro OÜ, Bosgron OÜ, Operaio OÜ ja Deluxe Eesti OÜ on pärast

kaebajaga tehingute tegemist kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist seoses sellega, et

nad ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning kõigil on toimunud juhatuse liikme ja

osanike vahetus. Samuti nähtub nende äriühingute arvelduskontodelt, et kogu sissetulnud raha

maksti edasi kas probleemsetele äriühingutele või siis võeti sularahas välja.

8. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et laenutehing äriühinguga Proventus JMT ei ole

usutav, kuna lepingust ei nähtu, kas laenud andmine toimus sularahas või ülekandega ja millal

laen üle anti. Kuigi kaebaja väidab, et laen anti üle Tartu Lõunakeskuses, ei ole see eluliselt

usutav, kuna Ukraina äriühingut esindav isik ei ole maksuhalduri andmetel samal ajal Eestis

viibinud, ka ei ole välismaal viibinud ka kaebaja juhatuse liige. Samuti on laenu summas

40 000 eurot sularahas üleandmine eluliselt usutav.

9. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud asjaolu, mille alusel tal on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kaebajal puudub kinnisvara, samuti ei oma ta ühtki sõidukit või väikelaeva.

Kaebaja ei oma väärtpaberikontosid ja seisuga 19.01.2017 oli tema kontodel vabasid

vahendeid 23,06 eurot ning kõik kontole laekunud summad kantakse üle teistele

probleemsetele äriühingutele või siis võetakse sularahas välja. Seega puuduks ilma

täitetoiminguks loa andmiseta võimalus tulevase maksuotsuse täitmiseks.

10. Määruskaebuse esitaja leidis, et tema pangakontode arestimine ei ole proportsionaalne

meede, kuna sellega on häiritud tema kui ehitusettevõtja tegevus. Samas ei ole määruskaebuse

esitaja välja pakkunud ka muud meedet tulevase maksuotsuse täitmise tagamiseks.

Maksuhaldur on vastuses määruskaebusele märkinud, et alates 2017. a märtsist on kaebaja

juhatuse liikmele M. Tkatšukile kuuluv teine ettevõte M.T.M. Fortun OÜ sisuliselt üle võtnud

kõik kaebaja kliendid, mis annab märku sellest, et kaebaja on oma tegevust lõpetamas. Ka see

näitab, et kaebaja on astunud samme maksukohustuse sissenõudmise perspektiivituks

muutmiseks. Seega puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Agu Timmi