4-16-8221/67 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-16-8221

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2017. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-16-8221 ( ) 2740.16.001022 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Väärteoasi P.H väärtegu LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik, kaebuse esitaja P.H isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX Kaevatav otsus

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteo-menetleja Hedi Vippi 28.10.2016 otsus P.H karistamises LS § 224 l g 2 järgi rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, so 520 eurot

Kohtuistungil osalenud isikud:

Kohtuvälise menetleja esindaja Hedi Vipp

Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

Jätta P.H kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteo-menetleja Hedi Vipi 28.10.2016. a otsusele nr 2740,16,001022 läbi vaatamata.

Kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o

520 eurot tuleb määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja, 15 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220165194045. Määruse koopia saata kohtumenetluse pooltele V™S §-s 41 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud

11.11.2016. a esitas P.H kaebuse Lääne prefektuuri 28.10.2016. a otsuse peale, millega

P.H karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

Harju Maakohtu 16.02.2017. a määrusega jäeti P.H kaebus läbi vaatamata.

Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2017. a määrusega saadeti väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

Tartu Maakohtu 22.03.2017. a määrusega määras kohus kaebuse arutamisele kohtuistungile 24. aprillil 2017. a.

P.H ei ilmunud kohtuistungile. 24.04.2017. a kohtule saadetud taotluses palus kaebuse esitaja kohtuistungi edasilükkamist ja

uue kohtuistungi aja määramist. P.H põhjendas ilmumata jäämist oma tervisliku

olukorraga, mis ei võimalda tal füüsiliselt kohtuistungil osaleda vaevuste tõttu. Taotleja teatas, et esitab vormikohase tõendi esimesel võimalusel.

Kohus lükkas asja arutamise edasi 18. maile 2017. a ja tegi korralduse koguda täiendavaid

tõendeid. Kohus nõudis SA Kuressaare Haigla välja dokumentaalse tõendi – korra, mis

reguleerib õiguserikkujalt isikult bioloogiliste vedelike analüüsiks võtmist ning kutsus kohtusse täiendava tunnistaja J.V.

P.H-le saadetud kohtukutses on märgitud, et menetlusalune isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal. P.H sai kohtukutse kätte 28.04.2017. a.

17.05.2017. a esitas P.H kohtule taotluse arutada kaebust tema osavõtuta. Ta teatas, et

jääb oma vastuväidete juurde, et temalt võetud vereproovi ei pakendatud nõuetekohaselt. Taotleja palub eeltoodud põhjusel menetlus lõpetada.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub asja arutada menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja osavõtuta.

Kohtu seisukoht ja põhjendus

Kõigepealt käsitleb kohus küsimust sellest, kas P.H on olnud mõjuv põhjus kohtusse

ilmumata jäämiseks ja seejärel lahendab küsimuse sellest, kas kaebuse esitaja taotlus asja arutada tema osavõtuta on põhjendatud.

I.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 42 lg 2 sätestab väärteomenetluses ilmumata jäämise

mõjuvad põhjused ning nendeks on: 1) väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada

väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; 2) kutse kättesaamise hilinemine ja 3) muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks.

Vastavalt V™S § 2 sätetele kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti,

kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse

erisusi. Seega tuleks juhul, kui teatud asjaolud ei ole väärteomenetluse seadustikus

reguleeritud, pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku sätete poole. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt

on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt

kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt

osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. KrMS § 170 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

24.04.2017. a taotluses asja arutamise edasilükkamiseks on P.H viidanud tõendile, millega põhjendab ilmumata jäämist tervisliku olukorra tõttu ja lubanud selle esitada esimesel

võimalusel. Tõendit kohtule esitatud ei ole. P.H ei ole ilmumata jäämise põhjust kinnitanud ja seetõttu tegelik ilmumata jäämise põhjus ei ole kohtule teada. V™S § 42 lg 2 p 3 sätteid arvestades asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on jätnud kohtuistungile ilmumata mõjuva põhjuseta.

II. V™S § 125 lg 1 järgi kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks

kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. V™S § 125 lg 2 järgi kohus võib lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või

oma algatusel edasi Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja

lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

V™S § 125 lg 3 järgi kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega.

V™S § 126 lg 1 järgi kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab.

V™S § 126 lg 2 järgi kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. V™S § 126 lg 3 järgi kohtuvälise menetleja mitteilmumine ei takista kaebuse kohtulikku arutamist.

Arvestades tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et P.H esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. V™S § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eeltoodud sätte nõuete täitmist tagab menetlusaluse isiku osavõtt tema esitatud kaebuse kohtulikust arutamisest. Kohus on pidanud vajalikuks kaebuse esitanud isiku osavõttu kohtuistungist ja teinud selle asjaolu talle saadetud kohtukutsega teatavaks.

Erinevalt kohtuvälisest menetlejast, kelle esindaja mitteilmumine ei takista V™S § 126 lg 3 järgi kaebuse kohtulikku arutamist, on kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist V™S § 126 lg 1 järgi kohustuslik.

Kuna kohus oli kaebuse esitaja ilmumise teinud kohustuslikuks, siis saanuks kaebust läbi vaadata täies ulatuses vaid juhul kui kohtuistungil osaleb ka kaebuse esitaja.

Kohus on kaebuse arutamise edasi lükanud ühel korral. V™S § 125 lg 1 lubab kaebuse arutamist edasi lükata ühel korral kuni üheks kuuks. Vastavalt V™S § 125 lg 3 sätetele kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud,

jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega.

Käesoleval juhul lükkas kohus kaebuse arutamise edasi kaebuse esitaja ilmumata jätmise tõttu

V™S § 125 lg 1 sätestatud korras, kuivõrd kaebuse esitaja viitas võimalikule mõjuvale põhjusele, mis takistas tal kohtusse ilmumist. Kaebuse esitajale edastati uus kohtukutse ning kaebuse esitaja sai kohtukutse allkirja vastu kätte. Sellest tulenevalt oli kaebuse esitajale asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kaebuse esitaja ei ilmunud ka edasilükatud asja arutamisele. Kuigi kaebuse esitaja esitas maakohtule taotluse asja arutamiseks tema osavõtuta, leiab kohus,

et esitatud taotlus jääb tagajärjetuks kui põhjendamatu. 24.04.2017. a kohtule esitatud

kohtuistungi edasilükkamise taotluses märgitud tõendi esitamata jätmise tõttu puudusid

kaebuse esitajal kaebuse arutamisele ilmumata jätmiseks mõjuvad põhjused juba eelmisel

korral. Tulenevalt asjaolust, et kohus kohustas kaebuse esitanud isikut kohtusse ilmuma, kohalduvad V™S § 125 lg 3 sätted. Eelnimetatud säte ei anna kohtule kaalutlusõigust, vaid ütleb üheselt: kui kaebuse esitanud isik ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab

kohus kaebuse läbi vaatamata. Sama tagajärg on ette nähtud ka V™S § 126 lg 2 järgi. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks seaduses ettenähtud tingimused on olemas. Eeltoodud põhjustel tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.

Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleks kaebus tagastada kaebuse esitajale. Kuna kaebuse

esitaja on kaebuse esitanud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebust tagastada olukorras, kus kaebuse esitajale on tema esitatud kaebus elektrooniliselt senini kätte saadav. Seetõttu jätab kohus kaebuse tagastamata.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/