3-16-879/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-879

Haldusasi

OÜ

Leegu

kaebus

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 5. jaanuari 2016 otsuse

nr 17-6/3 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Leegu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Leegu,

Esindaja v. adv Raul Talts

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Esindaja Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Leegu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016.

a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. juuni 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. detsembri 2011. a käskkirjaga

nr 17-6/430 rahuldati OÜ Leegu toetustaotlus ja määrati toetus 377 780,18 eurot

põllumajandusministri 12. mai 2008 määruse nr 46 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013

rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord (määrus nr 46) alusel Vete Kalakasvanduse projekteerimistöödeks,

investeeringutoetuse taotluse ja tegevuskava koostamiseks ning Vete Kalakasvanduse I etapi

ehitustöödeks.

2. Toetatava tegevuse elluviimise tähtaeg oli 30. juuni 2015. OÜ Leegu esitatud viie

kuludeklaratsiooni alusel maksti toetust välja kokku 132 153,59 eurot.

3. 15. augustil 2013 esitas kaebaja PRIA-le taotluse toetatava tegevuse elluviimise tähtaja

pikendamiseks seoses pooleliolevate kohtuvaidlustega (tsiviilasi nr 2-13-7249) Eesti Energia AS

ja tema tütar- ning sidusühingutega veevõtu- ja veejuhtimisservituudi seadmiseks kaebaja kasuks.

3. septembril 2013 teavitas PRIA kaebajat otsusest mitte pikendada toetatava tegevuse elluviimise

tähtaega, kuid 29. novembri 2013. a vaideotsusega PRIA rahuldas OÜ Leegu vaide ja võttis uuesti

menetlusse taotluse toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamiseks. 4. juulil 2014 jõustus

kohtuotsus tsiviilasi nr 2-13-7249 ja kaebaja asus uuesti Vete kalakasvanduse hooneid ja rajatisi

ehitama.

4. 18. augustil 2015 teostas PRIA esindaja Vete kalakasvanduses kohapeal lisakontrolli, mille

käigus tuvastati, et toetatav tegevus on ellu viidud vaid osaliselt.

5. 5. jaanuari 2016. a PRIA otsusega nr 17-6/3 tühistati PRIA 5. detsembri 2011 taotluse käskkiri

nr 17-6/430 OÜ-d Leegu puudutavas osas ja nõuti tagasi välja makstud toetus 132 153,59 eurot 60

päeva jooksul otsuse tegemisest.

6. 7. aprilli 2016. a vaideotsusega nr 10-4/16/2-2 jäeti rahuldamata OÜ Leegu vaie PRIA

5. jaanuari 2016. a otsuse nr 17-6/3 kehtetuks tunnistamiseks.

7. 6. mail 2016 esitas OÜ Leegu Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 5. jaanuari 2016. a otsuse

nr 17-6/3 tühistamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt otsuse tegemisel on PRIA rikkunud põhjendamiskohustust, jättes

arvestamata OÜ Leegu selgitused projekti elluviimise objektiivsete takistuste ja otstarbekuse

kohta. Eelkõige ei ole PRIA selgitanud, miks Vene Föderatsiooni kehtestatud sanktsioonid ei ole

piisavaks põhjenduseks, miks investeeringut ei ole suudetud teostada. Otsusest ei nähtu vastustaja

kaalutlused toetuse tagasinõudmisel. Kaebajalt on tagasi nõutud kogu varasemalt välja makstud

toetus. Otsusest ei nähtu, miks on jäetud arvestamata kaebaja taotlus jätta toetus tagasi nõudmata.

Seega on otsus motiveerimata, otsuse põhjendustena ei saa arvestada vaideotsuses esitatud

seisukohti.

8. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja pole

esitanud objektiivset põhjust, miks ei suudetud investeeringut kolme aasta jooksul teostada. Viited

Venemaa sanktsioonidele on otsitud ja asjakohatud. Investeeringu teostamine ei sõltu Venemaa

keelust kalatoodete impordi kohta. Hea tahte olemasolu korral oleks ettevõte suutnud

investeeringu teostamiseks kulunud kolme-nelja aasta jooksul leida oma toodangule ka uue

turuväljundi.

Vastustaja otsustuseks oli toetuse täies mahus tagasinõudmine ning see on otsuses ka põhjendatud.

Haldusaktis on olemas kaalutlused, millest haldusorgan lähtus haldusakti andmisel. Kaebaja ei ole

teostanud investeeringut ettenähtud tähtajaks ning seega ei suutnud ettevõte täita nõuet

kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Täielikult on saavutamata investeeringu eesmärk. See

on piisavaks kaalutluseks toetuse täies ulatuses tagasinõudmiseks ning ühtegi muud argumenti ei

nähtu teistsuguse kaalutlusotsuse tegemiseks.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

9. Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsusega jäeti OÜ Leegu kaebus rahuldamata.

10. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktis viited õiguslikule alusele

ja faktilise olukorra kirjeldus olemas ning kaebaja ei ole neid vaidlustanud. Kaebaja ei ole

teostanud investeeringut ettenähtud tähtajaks ning seega ei suuda täita määruse nr 46 § 2 lg 1 p-st 1

tulenevat nõuet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Samuti ei täida kaebaja määruse

nr 46 § 7 lg 6 nõuet, mille järgi peab uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise ning olemasoleva

vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral selle ehitise alune maa olema taotleja omandis

või seatakse taotleja kasuks hoonestusõigus tähtajaga vähemalt viis aastat. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole kaebaja kinnistusraamatu 22. juuni 2015 kande järgi enam kinnistu omanik, samuti

ei ole kaebaja kasuks seatud kinnistule hoonestusõigust.

Kuna 30. juuniks 2015 projekti ellu ei viidud, siis oli toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamine KTKS § 61 lg 3 p 6 alusel põhjendatud. KTKS § 68 lg 2 kohaselt võis PRIA nõuda

Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmnesid asjaolud, et

projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud (p 4)

või taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks (p 5). Kuna käesoleval juhul olid ilmnenud

kõik loetletud asjaolud, siis oli toetuse tagasinõudmine halduskohtu arvates õigustatud ja

põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ Leegu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas OÜ Leegu vastustajale enne otsuse tegemist omapoolsed

selgitused 16. novembril 2015 suuliselt ning 23. novembril 2015 kirjalikult, põhjendades, et

toetatud tegevuse elluviimimise probleemid on seotud Vene Föderatsiooni 2014. aastal kehtestatud

sanktsioonidega, millega muutus majanduslikult ebamõistlikuks Vete kalakasvanduse lõpuni

ehitamine. PRIA otsuses jäeti kaebaja selgitus arvesse võtmata, nenditi üksnes, et toetatav tegevus

on ellu viidud osaliselt, kaebaja selgitused jäeti aga vastuseta. PRIA-l on toetuse tagasinõudmise

üle otsustamisel kaalutlusõigus, mis tuleneb määruse nr 1198/2006 artikli 96 lõike 2 kolmandast

lausest koosmõjus EL õiguse üldpõhimõtetega. Vastustaja pole arvestanud diskretsiooni teostades

olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt.

13. Halduskohtu otsuse põhjendavas osas pole kohus vastanud, kas kaebaja põhjendust Vene

Föderatsiooni sanktsioonidest tulnuks arvestada, rääkimata sellest, et kohus oleks tuvastanud, et

sellist asjaolu/põhjendust üldse kaaluti. Kaebus oli suunatud justnimelt asjaolule, et vastustaja pole

järginud kaalutlusõiguse piire ja kaalutlusreegleid. OÜ Leegu möönab, et otsuses toodi toetuse

tagasinõudmise põhjuste asjaolud, kuid see ei tähenda, et oleks põhjendatud, miks ei arvestatud

kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja selgitusi ja taotlust. Lisaks sellele on kohus jätnud

põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega.

14. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

15. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu halduskohus ei oleks otsuses vastanud kaebuses toodud

põhjendustele. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vaidlustatud PRIA otsus on põhjendatud ja

motiveeritud. PRIA kaalutlusteks olid asjaolud, et OÜ Leegu ei ole teostanud investeeringut

ettenähtud tähtajaks ning seega ei suuda täita määruse nr 46 § 2 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet

kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Samuti ei täida OÜ Leegu määruse nr 46 § 7 lg 6 nõuet,

mille järgi peab uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse

rekonstrueerimise korral selle ehitise alune maa olema taotleja omandis või seatakse taotleja

kasuks hoonestusõigus tähtajaga vähemalt viis aastat.

16. Kaebajale määrati toetus 5. detsembril 2011 ning seega kaebaja viited 2015 aastal kehtestatud

Vene Föderatsiooni sanktsioonidele ei saa olla piisavaks põhjenduseks, miks ei ole suudetud

investeeringut teostada toetuse määramisest kolme aasta jooksul kuni sanktsioonide

kehtestamiseni. Investeeringu teostamine ei sõltu Venemaa keelust kalatoode impordi kohta. Hea

tahte olemasolu korral oleks ettevõte suutnud kolme-nelja aasta jooksul teostada nii investeeringu,

kui ka leida oma toodangule uue turuväljundi, kuid ei ole ühtegi märki, et seda oleks tehtud.

Apellant ei ole esitanud ka ammendavat sisulist põhjendust selle kohta, miks ta ei täida määruse

nr 46 § 7 lg 6 nõuet. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul ei ole õigustatud ettevõtja

äririskidest tekkinud suurte kulude kandmine Eesti Vabariigi poolt, kuna investeeringuga võetud

eesmärgid jäävad täies mahus täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et Leegu OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Asjas ei ole vaidlust, et vastustaja on OÜ-le Leegu PRIA 5. detsembri 2011. a otsusega

määratud 377 780,18 euro suurusest toetusest välja maksnud 132 153,59 eurot, mida nüüd

vaidlustatud otsuse alusel täies ulatuses tagasi nõuab. OÜ Leegu oli kohustatud toetuse ning

omavahendite arvel rajama vesiviljeluskasvanduse hiljemalt 30. juuniks 2015. Nimetatud ajaks

tuura kasvatamiseks kavandatud vesiviljeluskasvandus ei valminud. Ehitustööd on teostatud

üksnes osaliselt, objekt ei ole sihipäraselt kasutatav ning 2015. aasta suvel kaebaja võõrandas

kinnistu, millel objekt asub ega kavatse toetustaotluses kirjeldatud äriplaani ellu viia.

19. Kaevatavas otsuses on vastustaja tuginenud eeltoodud faktilistele asjaolude ning viidates

kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 65 p-le 4 ning § 68 lg 2 p-dele 4 ja 5 tunnistanud

kehtetuks OÜ-le Leegu toetuse määramise otsuse ja nõuab välja makstud toetuse tagastamist.

Täpsemalt on otsust põhjendatud asjaoluga, et toetatav tegevus ei ole ellu viidud nõutud tähtajaks

ja toetuse taotluse eesmärke ei ole enam võimalik saavutada.

20. KTKS § 65 lg 4 sätestab, et PRIA võib tunnistada Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse

rahuldamise

otsuse

kehtetuks,

kui

projekti

elluviimist

ei

ole

võimalik

lõpetada

KTKS § 61 lg 3 p-s 6 sätestatud tähtpäevaks. Vastavalt KTKS § 68 lg 2 p-dele 4 ja 5 lisaks sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alustele võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse

täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik

või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud, samuti kui taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud

kehtetuks.

Mõlemad normid on sõnastatud selliselt, et haldusorganil on sättega lubatud otsustuse tegemisel

otsustusruum, s.t sättes nimetatud aluse esinemine ei too vahetult kaasa kohustust tunnistada

toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ega nõuda toetuse täielikku või osalist tagastamist.

Otsustuste tegemisel tuleb PRIA-l arvestada kõigi oluliste asjaoludega ning nende hindamisel

valida, kas ja millises ulatuses normis lubatud tagajärge kohaldada. Seega on õige kaebaja

seisukoht, et vaidlustatud otsuse tegemisel oli vastustajal õigus ja kohustus teostada

kaalutlusõigust.

Kalandusturu korraldamise seaduses ei ole täpsemalt sätestatud, milliseid asjaolusid peab PRIA

tingimata arvestama toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse

tagasinõudmisel.

21. OÜ Leegu taotluse rahuldamise ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa

Kalandusfondi kohta art 96 lg 2 nägi ette, et liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades

avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid.

Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või

osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKFi

rahalist kahju.

Kaevatava otsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 art 99 lg 1 ja 2 kohaselt lisaks määruse

(EL) nr 1303/2013 art-s 143 osutatud finantskorrektsioonidele teevad liikmesriigid

finantskorrektsioone juhul, kui toetusesaaja ei täida käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud

kohustusi. Lõikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks

korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või

õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKF-i

toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

Sarnane finantskorrektsioonide proportsionaalsuse nõue tuleb ka määruse (EL) nr 1303/2013

art-st 143.

22. Seega pidi PRIA kaebaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse

tagasinõudmisel hindama OÜ Leegu kohustuste täitmata jätmise raskust ja ulatust, muu hulgas ka

rikkumise põhuseid ja kaebaja käitumist toetuse kasutamisel ning toetuse tagasinõudmise mõju

kaebaja edasisele majandustegevusele. Samas tuleneb määruse nr 508/2014 art 99 lg-st 1 ja

määruse nr 1303/2013 riigile finantskorrektsioonide tegemise kohustus, mistõttu rikkumise

tuvastamise korral üldjuhul ei saa vastustaja jätta toetust tagasi nõudmata ning otsustada tuleb

eelkõige tagasinõude ulatuse küsimus.

Erinevalt halduskohtust nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et kaevatava otsuse napp

argumentatsioon ei luba veenduda selles, et PRIA on arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ning

langetanud otsustused neid kaaludes. Minetus ei ole heastatud ka vaideotsuses esitatud

põhjendustes. Seetõttu on vastustaja rikkunud kaalutlusõiguse teostamise reegleid (HMS § 4 lg 2)

ning kaevatav otsus on õigusvastane.

Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks otsus tühistada, kuna käesoleval juhul oli PRIA

otsustusruum sedavõrd ahenenud, et puudus võimalus jätta kaebajale makstud toetusest osa tagasi

nõudmata.

23. Määruse nr 46 § 2 lg 1 p 1 järgi meetme 2.1 raames toetatakse sellise uue

vesiviljeluskasvanduse püstitamist või olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist,

laiendamist ja tehnosüsteemide muutmist, mille Eesti Standardile EVS 811:2006 «Hoone

ehitusprojekt» vastava hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti järgne keskmine aastane

tootmismaht on täisvõimsusel enne või pärast projekti elluviimist vähemalt 100 tonni tuuraliste,

lõheliste või ahvenaliste seltsi kuuluvat kala.

Toetuse taotlemisel esitatud vesiviljeluse investeeringutoetuse avaldusest (tl 6-9) ja tegevuskavast

(tl 10-15) nähtub, et OÜ Leegu on taotlenud toetust uue vesiviljeluskasvanduse püstitamiseks,

mille esmaseks tootmisvõimsuseks kavandati 333 tonni kala aastas. Seega vastas kaebaja taotlus

määruse nr 46 § 2 lg p 1 toetatava tegevuse tingimustele. Toetatav tegevus pidi olema ellu viidud

kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2015. aastal

(määrus nr 46 § 2 lg 5). OÜ Leegu taotluse alusel oli vastustaja pikendanud nimetatud tähtaega

30. juunini 2015. Ringkonnakohus mõistab toodud sätteid selliselt, toetusega teostatava tegevuse

saab lugeda elluviiduks, kui toetuses näidatud võimusega vesiviljeluskasvandus on tähtaegselt

püstitatud. Sealjuures vesiviljeluse ehitise alune maa peab olema kaebaja omandis või hiljemalt

kuludeklaratsioonide esitamise ajaks pidi kaebaja saama hoonestusõiguse tähtajaga vähemalt viis

aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest (määruse nr 46 § 7 lg 6).

24. Toetuse kasutamisel ja ka hilisemal perioodil on toetuse saajal mitmeid kohustusi, mis

seonduvad toetatava tegevuse elluviimise ja investeeringuobjekti jätkuva sihipärase kasutamisega.

Täpsemalt on tingimused sätestatud OÜ-le Leegu toetuse määramise ajal kehtinud kalandusturu

korraldamise seaduse (KTKS v.r) § 198 lg-s 3. Sarnased tingimused on sätestatud 1. jaanuaril 2015

jõustunud KTKS § 31 lg-s 3. Nii on toetuse taotleja kohustatud kasutama toetust ja toetuse abil

soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel (KTKS v.r § 198 lg 3 p 2); taotlema

toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning jätkama

toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni;

(sealsamas p 5); tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja

sihtotstarbelise

kasutamise

ettenähtud

tingimustel

ja

kooskõlas

nõukogu

määruse

(EÜ) nr 1198/2006 art-s 56 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul viimase toetusosa

väljamaksmisest arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud pikemat tähtaega (sealsamas

p 12) ja teavitama rakendusüksust viivitamata asjaolust, mis seab ohtu soetatud või ehitatud vara

säilimise või sihtotstarbelise kasutamise (sealsamas p 13).

Tulenevalt määruse nr 46 § 19 lg-st 2 toetuse saaja teavitab ametit viivitamata kirjalikult tegevuse

lõpetamisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse väljamaksmise kohta otsuse

tegemist või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed

ei ole enam täielikud või õiged. Kuni ameti poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest seitsme

aasta möödumiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult toetatava tegevusega

seotud muudatusest ameti kooskõlastuse saamiseks (määruse nr 46 § 19 lg 4 p 2) ja toetuse saamise

või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam

täielikud või õiged (sealsamas p 5).

25. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva asja faktilistel asjaoludel ilmne, et kaebaja on

rikkunud kõiki eeltoodud kohustusi. OÜ Leegu on jätnud toetatava tegevuse ellu viimata, ei ole

teatanud vastustajale toetatava tegevuse elluviimisest loobumisest ega vesiviljelusobjekti kinnistu

võõrandamisest ega taotlenud luba selliseks tegevuseks. Käesolevaks ajaks on selge, et toetusega

taotletud eesmärk jääb saavutamata, vesiviljelusobjekt ei ole sihipäraselt kasutatav ning pärast

PRIA kontrollitegevuse alustamist on kaebaja deklareerinud, et ei pea võimalikuks projekti jätkata.

26. Kaebaja väitel tingis toetatava tegevuse elluviimisest loobumise Vene Föderatsiooni

kehtestatud kala importimise keeld.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist on kaebaja äririskiga, mille realiseerumine ei

muuda kaebaja kohustuste rikkumise fakti. Kaheldamatult ei ole impordikeeld vääramatuks jõuks,

mis välistanuks toetatava tegevuse elluviimise täielikult. Ühe võimaliku eksportturu äralangemine

võib mõjutada toetatava tegevuse elluviimist üksnes kaudselt, kuid ei takista ehitustegevust ega

hiljem objekti sihipärast kasutamist. Juba toetuse taotlemisel pidi kaebaja arvestama võimalusega,

et kala müümise võimalikkus taotluses kirjeldatud geograafilistel turgudel ei ole tagatud.

Teiseks märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole tõendanud väidet, et Vene Föderatsiooni kala

importimise keeld välistab vesiviljelusobjekti sihipärase kasutamise. OÜ Leegu ei ole

haldusmenetluses ega hiljem kohtumenetluses esitanud andmeid, millest ilmneks selline põhjuslik

seos. Vesiviljeluse investeeringutoetuse tegevuskavast (tl 10p) nähtub, et kaebaja on kavandanud

müüa esimesed kalad kolmandal aastal objekti kasutuselevõtust arvates, kusjuures kalad planeeriti

turustada edasimüüjatele Eestis, kalaturismiga tegelevatele ettevõtetele ning lisaks Venemaale ka

Euroopa riikidesse (tl 14). Kaaviari importi Venemaale kavandati alustada alles 2020. aastal.

Seega on kaebaja väited otseses vastuolus toetuse taotlemisel esitatud äriplaaniga. OÜ Leegu ei

ole selgitanud, mida ta on teinud kala turustamise muude võimaluste leidmiseks ning kuidas

impordikeelu püsimine ettevõtte majandustulemusi mõjutab. Kaebajast sõltumatu asjaolu

ilmnemine võiks olla aluseks toetuse tagasinõudmise ulatuse vähendamisel, kuid käesoleval juhul

ei saa kaebaja argumentidest tõsikindlalt järeldada, et toetatava tegevuse majanduslik otstarbekus

oleks sedavõrd vähenenud, et see olnuks toetatava tegevuse elluviimise tegelikuks takistuseks.

27. Samuti ei õigusta toetatava tegevuse elluviimata jätmist varasem kohtuvaidlus veeservituudi

seadmiseks. Kaebuse faktilistel asjaoludest ei järeldu, et servituudi puudumine takistas

ehitustegevust. Lisaks on PRIA kaebaja sellekohase taotluse alusel investeeringu tegemise

tähtaega pikendanud ning kaebaja ise on väitnud ehitustegevuse jätkumist pärast kohtumenetluse

lõppemist. Seega ei saanud kohtumenetlus mõjutada kaebaja otsustust toetatud tegevuse

elluviimisest loobuda.

28. Seega on kujunenud olukord, kus OÜ Leegu tahtlikult jättis KTKS-st ja määrusest nr 46

tulenevad toetuse saaja kohustused täitmata, ilma, et kohustuste täitmine oleks olnud objektiivselt

takistatud. Sellest tingituna on vastustaja kaebajale määratud toetusest osa välja maksnud, kuid

toetusega taotletav eesmärk jääb täielikult saavutamata. Kaebaja ei võta vesiviljelusobjekti

kasutusse, mistõttu Euroopa Kalandusfondi meetmega taotletud positiivseid tagajärgi ei saabu.

Seetõttu tuleb kogu kaebajale makstud toetust pidada Euroopa Kalandusfondi rahaliseks kahjuks.

Samas on OÜ Leegu võõrandanud vesiviljelusobjekti kinnistu, s.h toetuse arvel rajatud osaliselt

valminud ehitised. Vastavalt on kaebajal olnud võimalus saada rahalist või muud varalist kasu

toetuse arvel rajatud objekti omandi üleandmisest kolmandale isikule. Ringkonnakohtu hinnangul

on siinjuures oluline just toetuse arvel kasu saamise võimalus, mitte asjaolu, kas kaebaja tegelik

kasu ulatub toetuse summani. Toetust ei saa kaebaja majandustegevuse jätkumiseks oluliseks

pidada, kuna kaebaja on lõpetanud tegevuse vesiviljeluse valdkonnas. Seega ei saa toetuse

tagasinõudmine mõjutada negatiivselt kaebaja võimekust vastava majandustegevuse jätkamiseks.

Taotluse esitamise ajal ei olnud OÜ-l Leegu ühtegi töölist, töötajate värbamine on seotud

vesiviljelusobjekti sihipärasesse kasutusse võtmisega (tl 11). Seega ei saa toetuse tagasinõudmine

ka tööhõive osas kaebaja tegevusele kahjulikult mõjuda.

29. Nendel asjaoludel on OÜ Leegu rikkumine raske, rikkumine puudutab kogu väljamakstud

toetust, põhjustades selle terves ulatuses Euroopa Kalandusfondile kahju. Rikkumist leevendavad

asjaolud puuduvad, vastupidi kaebaja loobumine toetatava tegevuse elluviimisest ning

vesiviljelusobjekti kinnistu võõrandamine vastustajale eelnevalt teatamata ja tema seisukohta ära

ootamata iseloomustab kaebaja pahatahtlikku käitumist. Toetuse tagasinõudmise mõju kaebaja

majandustegevusele puudub. Seetõttu on PRIA otsustusruum toetuse taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinõudmise ulatuse määramisel sedavõrd ahenenud, et

puudub õiguspärane võimalus kaevatavas otsuses väljendatust erinevate otsustuste tegemiseks.

Ringkonnakohus osutab siiski, et sedavõrd olulise põhjendamispuudusega otsuse tühistamata

jätmine on erandlik. PRIA-l tuleb toetuse tagasinõudmisel lähtuda asjakohastest kaalutlustest ning

nende pinnalt otsust ka põhjendada, et otsustuse kujunemine oleks jälgitav menetlusosalistele ja

kohtulikult kontrollitav.

30. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA 5. jaanuari 2016. a otsuse

nr 17-6/3

põhjendamispuudusele

vaatamata

ei

ole

selle

tühistamine

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsuse motiive

tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.

31. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Agu Timmi

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt