1-09-4316/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-4316

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 mai 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-4316 (08230117284) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi U.Z-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,5, 9 ja § 202 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav U.Z

ik: XXX, VF kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, viibib Vanglas. Tõkendkahtlustatavana kinni peetud 23.08.2008, vabastatud 24.08.2008, kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2008, vahistamine alates 15.10.2008

Varem karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 25.03.1996 otsusega KrK § 140

lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 3000 krooni.

2. Tallinna Linnakohtu 13.12.2002 otsusega KrK § 210

2 lg 2 p1, 4 järgi vangistus 4 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga.

3. Harju Maakohtu 20.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 6, 7, 8 alusel mõisteti tingimisi vangistus 8k, katseaeg 2a.

4. Harju Maakohtu 24.10.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu ja 24 päeva.

5. Harju Maakohtu 15.12.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 - § 25 lg 1 järgi vangistus 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud 22 päeva. Vabanes vanglast 26.07.2007.a Harju Maakohtu 26.07.2007.a määruse alusel, juhindudes KarS §-st 5 lg 2 ja KarS RakS § 1 lg 3

2 Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. U.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. U.Z süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 23.08.2008

kuni 24.08.2008, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise

karistuse ärakandmist arvestada alates U.Z-i

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.10.2008.

6. U.Z-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

7. U.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 2283 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni ja 30 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z , 1-09-4316, kaitsjatasu“.

8. U.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z , 1-09-4316, koopiate tegemise kulu“.

9. U.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu

jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.Z, 1-09- 4316, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Prisma Peremarket AS-i esitatud tsiviilhagi 36 krooni ja 04 sendi nõudes rahuldada täies

ulatuses ning välja mõista U.Z-ilt Prisma Peremarket AS-i kasuks 36 (kolmkümmend kuus) krooni ja 4(neli) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

3 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

U.Z süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.06.2008.a kella 03:30 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuva „№rde Centrum“ kaubanduskeskuse juures kahmas JPS käest ära ja

viimase nähes I OYJ kuuluva mobiiltelefoni №kia E70 väärtusega 75 EUR, mis on 16.06.2008.a seisuga Eesti Panga kursi järgi 1173,50 krooni ja jooksis sellega sündmuskohalt minema ning seejärel müüs telefoni N U .

Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 13.10.2008.a. kella 17.44 ajal viibides Tallinnas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket ASle

kuuluvas Kristiine Prisma kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 2 pakki sigarette „Marlboro“ maksumusega 40 krooni tükk, 2 Fazeri saia „Õunakroco“

üldmaksumusega 12,96 krooni ja 4 Fazeri saia „Dallas“ üldmaksumusega 36,04 krooni, kokku Prisma Peremarket ASile kuuluvat vara 129 krooni väärtuses, pani saiakesed kotti ja peitis selle koos sigarettidega jope alla ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.

Seega U.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 23.08.2008.a kella 11.00 paiku ostis aadressil Tallinn, Reisijate tn 1 asuvalt Balti jaama turult uurimisel tuvastamata isikult RP kuuluva jalgratta väärtusega 5090 krooni, olles teadlik, et nimetatud jalgratas on eelnevalt varastatud ning kasutas nimetatud jalgratast

kuni kinnipidamiseni kannatanu RP poolt 23.08.2008.a kella 20.00 paiku Tallinnas XXX maja juures.

Seega U.Z , omandades ja hoides süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

16.06.2008 koostatud kannatanu JPS ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.06.2008 kella

03.30 paiku oli ta üksinda Tallinna sadamas asuva kaubanduskeskuse №rde Centrumi juures, kui nägi tema poole liikumas Ahtri tänava poolt kolme meesterahvast ja ühte

naisterahvast. Järsku üks neist jooksis tema juurde, haaras käest halli värvi korpusega №kia E 70 mobiiltelefoni, nurkadel kriimustused, väärtusega 6500 krooni, millega jooksis D- terminali poole. Teised jalutasid rahulikult edasi. Kannatanu läks tütarlapse juurde ja

palus, et nad telefoni tagastaksid, kuid tütarlapse kõrval jalutanud kaks meesterahvast

läksid agressiivseks ja rääkisid midagi vene keeles. Kuna kartis kallaletungi, siis lasi

isikutel minna. Helistas teise telefoniga kohe Soome ja lasi Sonero firma telefonikaardi sulgeda, kuid politseisse ei teatanud. Meesterahvas, kes telefoni varastas oli ligikaudu 20-

25 aastane, ligikaudu 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, tumepruunide lühikeste juustega, seljas oli tume pusa ja tumedad püksid. Teised olid ligikaudu 20-30 aastased. Tütarlaps oli ligikaudu 20 aastane, keskmise kehaehitusega, ligikaudu 155-160 cm pikk, musta värvi sirged lühemad juuksed (kaelani). (t/l 4-5)

4

05.09.2008 koostatud kannatanu JPS ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu

lisada, et „№rde Centrumi" aadressil, Tallinn, Lootsi 7 kõrval, kahe kasiino ees, olid videokaamerad ja hea valgustus. Kannatanu hoidis käes mobiiltelefoni „№kiaE70", halli värvi. Mobiiltelefon oli uus, kuid nurkade on kriimustused IMEI-kood: XXX. Kannatanu

jooksis temalt mobiiltelefoni varastanud noormehele järgi kuni poe nurgani. Kui teised selle noormehega kaasas olnud noored temani jõudsid, haaras kannatanu tütarlapse käest ja ütles Moi telefon" lootes, et tüdruk kutsub selle poisi tagasi, kes mobiiltelefoni võttis. Kuid tütarlapsega koos olnud kaks noormeest liikusid rusikas käega tema suunas ja ta lasi

tüdruku lahti ja nad kolmekesi jätkasid kõndimist samas suunas, kuhu oli läinud nende kaaslane. Telefon kuulus tema tööandjale. (t/l 6-9) 29.08.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ei

tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.06.2008 varahommikul jalutas ta koos ühe oma vähetuttava Katjaga Tallinnas kaubanduskeskuse

№rde Cetrum lähedal. Ühel hetkel nägi maas pikali ühte meesterahvast ning temast umbes kahe meetri kaugusel ühte mobiiltelefoni (№kia E70-1). Ta võttis mobiiltelefoni üles ning läks selle pikali oleva meesterahva juurde ning küsis kas see on tema telefon,

kuid ta ei vastanud talle midagi. Ta tundus olevat tugevas alkoholijoobes. Seejärel ta raputas teda kätega, et ta üles ärkaks, kuid ta ei ärganud ja pani selle leitud mobiiltelefoni endale tasku ning kõndis Katjaga edasi. Ta ei arvanud, et see maas olnud mobiiltelefon oli selle pikali olnud meesterahva oma, mõtles et ta lihtsalt leidis maast telefoni. Kasutas seda

mobiiltelefoni kuskil kaks päeva ning lasi ka oma tuttavatel seda kasutada. Seda ta ei mäleta, kellele ta just seda telefoni veel kasutamiseks andis. Peale seda kui see telefon oli paar päeva tema käes olnud, müüs selle mobiiltelefoni ara ühele oma naistuttavale, N U . Natalja andis talle selle mobiiltelefoni eest 3000 krooni. Lisab veel, et selles maast leitud telefonis oli ka üks sim-kaart, kuid ta ei mäleta, mis kaart see just oli, välismaa oma oli.

Selle telefonis olnud sim-kaardi viskas ta minema, kuhu täpselt enam ei mäleta. Kahtlustatava hüüdnimi on Leksus. (t/l 11-12) 28.08.2008 koostatud kahtlustatava Aleksander Kuzminski ülekuulamisprotokolli kohaselt ta end süüdi ei tunnista kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et ta ei mäleta kus

ta oli 16.06.2008.a., kuid, seda võib ta kindlalt öelda, et tema seda mobiiltelefoni varastanud ei ole. Rohkem ei oska ta selle asja kohta midagi öelda, sest ta ei mäleta, kes talle selle telefoni võis millalgi helistamiseks anda või milline see telefon üldse välja nägi.

Lisab veel, et tal on sõber A Šitov, kelle hüüdnimi on Leksus. Põhjus, miks ta juunis

toimunut eriti ei mäleta on see, et ta sel ajal jõi kõvasti alkoholi (oli n.ö tsüklis). Jõi murest. (t/l 15-16)

13.08.2008 koostatud tunnistaja S Ž ´e ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb ta isikut hüüdnimega „Leksus“, kes tegeleb varastatud asjade ostu-müügiga. (t/l 17-20) 14.08.2008 koostatud tunnistaja L N ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja ei tea, kes

pani toime mobiiltelefoni varguse 16.06.2008 №rdea Centrumi juures. Tunnistajal on

Aleksei (hüüdnimi Leksus) telefoni number telefonis olemas. Kes talle 16.06.2008 ja 17.06.2008 helistas, seda tunnistaja ei tea. (t/l 25-28)

23.10.2008 koostatud tunnistaja N U ülekuulamisprotokolli kohaselt omandas ta mobiiltelefoni NOKIA E 70 Alekseilt ning 2-3 nädala möödudes andis selle laenu katteks Balti Jaama pandimajja. Kuulis ka, et Aleksei hüüdnimi on Leksus. Mobiiltelefoni ostmise käigus kinnitas ta talle, et see aparaat kuulub tema tuttavale ning too tahab seda müüa, sest

vajab raha ning telefon ei ole varastatud. Mobiiltelefoni omandas ta ligikaudu juuni keskel. Telefon oli tumedat värvi. Tema omandas selle 300 krooni eest ja ligikaudu sama

summa eest andis selle ka pandimajja. Seda, millise kaardiga ta telefoni kasutas, ta ei mäleta.(t/l 36-38) 05.11.2008 koostatud tunnistaja E P ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.06.2008.a. vara hommikul umbes kella 03.30 paiku tema koos U.Z-iga olid Tallinnas, Lootsi

tänava kasiinost väljunud ja liikusid sadama suunas. Nad olid kahekesi. Nägid, et üks meesterahvas on seljaga vastu „№rde Centrumit" „Hesburgeri" kaupluse seina vastas ja magas. Tema ees umbes ühe meetri kaugusel oli maas mobiiltelefon. Heleda korpusega,

5 firma võis olla „№kia". Aleksei võttis selle telefoni maast ja enda kätte ning läks sellega edasi sadama suunas. Tema läks „№rde Centrumi" juures olevasse peatusesse ja sinna tuli talle järgi üks tuttav, kellega nad sõitsid Narva mnt-le Tallinna Ülikooli juurde. Sinna tuli

ka Aleksei, kes näitas talle seda joobes meesterahva eest maast võetud telefoni. Ta Alekseile ütles, et ta käitus väga rumalalt kuna seal on palju kaameraid. Tunnistaja ei tea, mis Aleksei selle mobiiltelefoniga tegi.(t/l 41-44) 12.08.2008 koostatud jälitusprotokolli kohaselt selgus, et eespool kirjutatud IMEI koodi

kasutati alates 16.06.2008.a. kella 04.40 alates telefoninumber XXXsaadeti 8 SMS-i

telefoninumbrile XXX politseiandmebaasis "Kairi" on omanikuks hüüdnime "Leks" kasutav isik. 16.06.2008.a. kell 05.10 telefoninumbrilt XXX, mille omanikuks on "Leks"

helistas telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Andrei Sirbi". Peale seda helistati

telefoninumbrilt XXX telefoninumbrile XX, mille omanikuks on "Olga vewi".

16.06.2008.a. kella 07.50 alates telefoninumbrilt XXX helistati kaks korda

telefoninumbrile XXX, mille omanik on "Andrei Sirbi". 16.06.2008.a. kell 08.48 sama

IMEI koodi kasutades helistati telefoninumbrilt XXX, mille omanikuks on "Serjoga"

(täpsem informatsioon isiku kohta puudub) telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on

"Leks". 16.06.2008.a. kell 09.07 telefoninumbrilt XXX kaks korda telefoninumbrile

XXX, mille omanik on tuvastamata. 16.06.2008.a. kell 09.27 telefoninumbrilt XXX

helistati telefoninumbrile XXX, mille omanik on tuvastamata. 16.06.2008.a. kell 10.02 sama IMEI koodi kasutades helistati telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Kermo" telefoninumbrile

XXX, mille omanikuks on "Leks". 16.06.2008.a. kell 10.05 telefoninumbrilt 0XXX helistati telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on M G . 16.06.2008.a. kell 10.09 sama

IMEI koodi kasutades helistati telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on Aleksandr

Kuzminski. 17.06.2008.a. kell 07.39 helistati telefoninumbrilt XXX telefoninumbrile XXX, mille omanik on tuvastamata.17.06.2008.a. alates kell 15.01 kuni 15.03 sama IMEI

koodi kasutades telefoninumbrilt XXXsaadeti SMS-e telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Musik". (t/l 64-65) 23.08.2008 koostatud kannatanu RP ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.08.2008 varastati kannatanule kuuluv jalgratas maja trepikojast aadressilt XXX, Tallinn. Kannatanu arvab,

et mõlemad maja välisuksed võisid olla lukustamata. Jalgratas oli soetatud 08.08.2008 5090 krooni eest. Ise kannatanu midagi ei kuulnud. Samal ööl oli üks tundmatu noormees üritanud akna kaudu sisse tungida korterisse nr 2. Maja elanikke nähes noormees põgenes. (t/l 87-88)

23.08.2008 koostatud kannatanu RP ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kella 20.00

paiku ta läks oma autosse, istus autos ja nägi, et tema majast sõitis mööda rattaga tundmatu meesterahvas. Ta sai ta kätte, hoidis ratast ja ütles talle, et see on tema rattas. Meesterahvas vastas talle, et ta ostis selle ratta Balti jaama turult 400 EEK eest. Ta ütles talle, et kutsub politsei. Meesterahvas ootas rahulikult. Kannatanule tagastati jalgratas.(t/l 89-91, 92-94)

23.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks elumaja aadressil Tallinn, XXX. Maja tänavapoolne uks oli lukustatud, kuid füüsilise jõuga avatav, hoovipoolne uks oli vaatluse hetkel avatud asendis.(t/l 96)

24.08.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks jalgratas Merida Urban 75, raami numberiga XXX. (t/l 97-102) 23.08.2008 koostatud kahtlustava kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 23.08.2008 kinni U.Z seoses RP kuuluva jalgratta vargusega. (t/l 103-105) 24.08.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta end süüdi ei tunnista kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 23.08.2008.a kella

11.00 ja 12.00 vahel läks ta Balti jaama turule selle eesmärgiga, et vaadata, mida turul müüakse. Turule jõudes nägi, et üks 23 aastane meesterahvas pakkus müügiks jalgratast.

№ormees küsis jalgratta eest 700-800 krooni, aga tema selle eest nii palju maksta ei tahtnud. Näitas talle 400 krooni ning ütles talle, et kas võtad ainult 400 krooni või ta ei ostagi. №ormees oli sellega nõus. Maksis talle 400 krooni ning sõitis jalgrattaga minema.

6

23.08.2008.a kella 20.00 paiku sõitis jalgrattaga kauplusest koju. Mingil hetkel, kui oli Salme tänaval, märkas, et mingi meesterahvas jookseb talle järgi. Peatus ning kui antud

meesterahvas tema juurde jõudis, siis võttis ta jalgrattast kinni ja ütles, et see on tema oma. Vastas, et kuidas see saab tema oma olla, kui ta alles täna ostis selle turult. Seejärel ütles ta, et seda ta uskuski, et jalgratas turule müügiks viiakse ning et tahtis ise ka vaatama minna, kuid ei olnud jõudnud. Seejärel kutsus antud meesterahvas politsei ning nad jäid neid ootama. Kui politsei kohale jõudis, siis toimetati ta Põhja politseiosakonna aadressil Tallinn, Erika 15. Meesterahvas, kes talle jalgratta müüs oli tema jaoks tundmatu. Nägi

antud meesterahvast esimest korda. Ta oli kusagil 1.90 cm pikk, väga lühikeste ja

tumedate juustega, kehaehituselt täidlasem. Seljas kandis ta sinist värvi T-särki, mis oli ilma kirjadeta. Jalas olid tal Umbro firma musta värvi dressipüksid ning valget värvi ning

määrdunud spordijalatsid. Kui jalgratta ostis, siis teadis, et see jalgratas on varastatud. Aimas seda sellepärast, et kuna see jalgratas oli uus, siis ei saanud see jalgaratas nii vähe maksta, välja arvatud sel juhul, kui see on varastatud. Samuti ütles see sama meesterahvas,

kellelt ta jalgratta ostis, et see ratas on varastatud, aga et see jalgratas on varastatud Tallinnast väljaspool. Ta ütles seda talle peale seda, kui oli jalgratta juba ära ostnud. Küsis seda ise tema käest. Kuigi teadis, et jalgratas, mille ta ostis on varastatud, hakkas ta seda sellegipoolest kasutama.(t/l 106-108) 24.08.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav, et pani toime kuriteo, mis seisneb selles, et tema hoidis ja kasutas

kolmanda isiku kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja lisas, et teab, et kell

11.00 ja 12.00 vahel Balti Jaama turul ostetud ratas oli varastatud. Kahetseb tehtut. (t/l 109-110)

13.10.2008 koostatud Prisma Peremarket AS-i avaldusest ja õigusvastase teo

toimepanemise aktis nähtuvalt 13.10.2008 kell 17.44 peeti kinni nende kauplusest isik,

kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa 129 krooni väärtuses.

Osaliselt kaup tagastati kauplusele. Rikutud oli Fazer´i saiad „Dallas“ maksumusega 36,04 krooni. (t/l 117, 118) 13.10.2008 koostatud tunnistaja S P ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja tööl

turvatöötajana Kristiine Keskuses, kui sai keskusest teate, et kinni tuleb pidada üks

noormees. Turvakontrolli käigus selgus, et isikul oli taskutes AS Prisma Peremarketile kuuluvat kaupa kogusummas 129 krooni. Kaup tagastati osaliselt kauplusele. (t/l 120)

14.10.2008 koostatud kannatanu esindaja J A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

13.10.2008 kell 17.44 kinnipeetud isikult leitud Prisma Peremarket AS-ile kuuluv kaup

saiakesed ei olnud enam müügi kõlblikud, sest kaks sorti oli pandud ühte kotti ja kohupiimaga ketud saiadelt oli maha tulnud pealmine kiht. (t/l 121-124)

13.10.2008 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 13.10.2008

kinni seoses Prisma Peremarket AS-ile kuuluva kauba vargusega summas 129 krooni kinni U.Z. (t/l 128) Ärakiri 03.12.2007 otsusest väärteoasjas nr 2318,07,009992, millega karistati U.Z-i KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni. (t/l 129-130) Ärakiri 03.06.2008 otsusest väärteoasjas nr 2316,08,004122, millega karistati U.Z-i KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni. (t/l 131-132)

14.10.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokolli kohaselt

13.10.2008.a kella 17:30 paiku läks ta aadressil Endla 45, Tallinn asuvasse

kauplusesse Kristiine Prisma. Läks nimetatud kauplusesse kavatsusega sealt midagi

ära varastada, kuna raha tal ei ole, aga süüa tahtis kõvasti. Olles juba Kristiine

Prisma kaupluses, märkas kondiitritoodete osakonnas riiulite peal erinevaid saiakesi

ning otsustas saiakesi varastada. Kuna neid saiakesi oli vaja kaaluda ja ise võtta, siis

valis ühte sorti kaks saiakest (ei mäleta ei nende nimetust ega ka täpset väljanägemist) ning teist sorti neli saiakest, mis olid ümarad ja glasuur oli peal. Nimetatud saiakesi pani kotikesse mitte käega, vaid spetsiaalse labidakesega, mis asus saiakeste letis.

Võetud saiakesi ei kaalunud. Kassas oli palju rahvast, pikk järjekord, ning turvamehi kuskil läheduses ta ei märganud ja seejärel pani saiakesi jope alla, põue. Siis otsustas

7 veel kassa juures asuvast suitsupakkide letist võtta kaks "Marlboro" suitsupakki, mida ka tegi teiste jaoks märkamatult (nagu talle tundus) ning pani endale jope alla põue. Peale

seda läks järjekorrast mööda ning ei tasunud kauplusest võetud kauba eest, kuna tal ei

olnud raha selleks. Koheselt kui ta möödus kassast pidas ta kinni turvamees ja viis turvaruumi, kust palus tal varastatud asju taskutest välja võtta, mida tema ka tegi. Ta ei

ole Kristiine Prismast võetud saiakesi rikkunud, pole neid söönud ega käega

puutunud. Ta ei ole nõus sellega, et rikkus saiakesi. Kõik varastatud saiakesed,

kuus tükki, olid ühte pakendkotti pakitud ning on kummaline, et osa on rikutud tema poolt ja osa jäi rikkumata. Kõik varastatud kaup oli poele tagastatud Väga kahetseb toimepandud kuritegu. (t/l 133-136)

Väljatrükk 24.10.2006 otsusest kriminaalasjas nr 1-06-2883, millega karistati U.Z-i KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 21 päeva.. (t/l 151- 152)

Väljatrükk 15.12.2006 otsusest kriminaalasjas nr 1-06-16104, millega karistati U.Z-i

KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu, mida suurendati Harju maakohtu 20.02.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.. (t/l 153)

Väljatrükk 26.07.2007 kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-06-16104, millega vabastati U.Z 15.12.2006 otsusega mõistetud karistusest.. (t/l 154)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 159)

02.03.2009 esitatud vastusest kiireloomulisele õigusabipalvele-soomlasest kannatanu ja kannatanu tööandja I OYj esindaja ülekuulmisprotokollidest nähtub, et telefoni omanik

oli I OYj ja Juha Pekka Suvisaarile oli kuni 16.06.2008 antud kasutada mobiiltelefon №kia E70 maksumusega 50-100 eurot. I OYj tsiviilhagi ei esita. (t/l 185-186, 191-192)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud U.Z-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Aleksander Kuzminski ütlusi, kannatanute JPSja RP ütlusi, kanatanu Prisma Peremarket AS-i esindaja J A ja I OYj esindaja ütlusi, tunnistaja S Ž ´e, L N , N U , P ja S P ´i ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, jälitusprotokolli, Prisma Peremarket AS-i avaldust, otsuste ärakirju, kohtuotsuste ja määruste väljatrükke asub

seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 9 -

§ 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli U.Z temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal, so 16.06.2008 isikuks, keda oli varem varguse

toimepanemise eest karistatud. Seega oli U.Z KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud

isikuks. 16.06.2008.a kella 03:30 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuva „№rde Centrum“ kaubanduskeskuse juures avalikult haaras U.Z JPS käest ära ja viimase nähes I

OYJ kuuluva mobiiltelefoni №kia E70, pannes sellega toime varguse avalikult, kuid

vägivalda kasutamata. 13.10.2008.a. kella 17.44 ajal viibides Tallinnas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS’ile kuuluvas Kristiine Prisma kaupluses jättis U.Z kauba

eest tasumata 129 krooni ja ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ka isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli U.Z KarS

§ 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Samas, kuivõrd KarS § 199 lg 2 p 9 puudutav

seadusemuudatus leidis aset pärast 16.06.2008 varguse toimepanemist, ei saa kohus

süüdistatava käitumist 16.06.2008 hinnata KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuivõrd sel ajal seadusemuudatus ei kehtinud ja see tegu tuleb eraldi kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel

õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, avalikult, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

8 pannud varguse ja kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 9 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1

järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 23.08.2008.a kella 11.00 paiku ostis aadressil Tallinn, Reisijate tn 1 asuvalt Balti jaama turult uurimisel tuvastamata isikult RP’le kuuluva jalgratta väärtusega 5090 krooni, olles teadlik, et nimetatud jalgratas on eelnevalt varastatud ning kasutas nimetatud jalgratast kuni kinnipidamiseni kannatanu RP poolt 23.08.2008.a kella

20.00 paiku Tallinnas XXX maja juures. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et

süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena ja hoidmisena so KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi 36,04 krooni nõudes,

mis sisaldab endas varastatud ja rikutud kauba maksumust. Varastatu koguväärtus oli 129 krooni. Rikutud oli kaupa 36,04 krooni väärtuses. Süüdistatav leiab, et tema kaupa rikkunud ei ole. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

täies ulatuses ning süüdistatavalt U.Z-ilt Prisma Peremarket AS´i kasuks

väljamõistmisele, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt olid saiakesed kaetud glasuuriga ning põe peites surus süüdistatav saiakesed kokku, mistõttu glasuur pudenes maha ning kauba kaubanduslik välimus oli rikutud ning seda ei ole enam võimalik müüa. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud

süüdistatava U.Z-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise

tulemusena on tekitanud varalise kahju 36,04 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste

vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.Z-ilt Prisma Peremarket AS-i kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 202 lg 1 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek juba aastaid. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne

sissetulek, siis ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Seetõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem

kriminaalkorras karistatud 5 korda. Süüdistatava isikuandmed ja järjekindel varavastaste

kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi

kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimaste aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki

ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale

mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 9 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus toime pandud kuritegude

rohkust ja toimepanemise asjaolusid, millistest tulenevalt tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas loobus üks kannatanu tsiviilhagist ja teisele

9

tekitati varaline kahju väga väikeses summas. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus

seisukohale, et arvestades vara väärtust, mille vastu oli rünne suunatud, leiab kohus, et

süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Mis puudutab KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuritegu, siis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara saadi kätte ja tagastati omanikule, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur ja

süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuigi kõigi süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, on erinevate kuritegude eesmärgid olnud erinevad ja nad on ka toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega ning erineva ründe vormiga, mistõttu leiab kohus, et karistused erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest kuuluvad täies ulatuses liitmisele.

Märt Toming kohtunik