1-07-3084/7 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Toimik nr 1-07-3084

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-3084 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Indrek Rebase Asja läbivaatamise kuupäev 14.mail 2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu I.H, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS: Jätta I.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 14.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.H mõisteti süüdi Viru Maakohtu 25.11.2008 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.12.206 ja lõpp 11.06.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.04.2009.

Kinnipidamisasutuses I.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Omab elektriku kutset, kuid

töötanud ei ole 1990. aastate keskpaigast. Õppimine ja töötamine ei ole olulised, sest

probleem on alkoholiga. Kuulub ringkonda, kus on väga raske leida kriminaalse

minevikuta inimesi. Kuritegude põhjuseks on alkohol ja selle tarvitamisest tulenev

enesekontrolli puudumine. Kinnipeetav pooldab kuritegelikku käitumist. Vangistuses

viibides töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Enne vangistust elas

2

sotsiaalelamispinnal. Vabanemisel peab seda uuesti taotlema. Seni saab elada oma ema juures.

Kriminaalhooldusametniku kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et

uue kuriteo toimepanemise risk I.H poolt on olemas. Iisk on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegude vägivaldsuse astme on suurenenud. Ennetähtaegselt

vabanemisel ei ole korduvkuritegevuse riski maandatud, kuna isik ei ole motiveeritud

vangistuses tegelema muutustega, samuti isikul puudub positiivselt toetuv

sotsiaalvõrgustik. Samuti suureks ohuks võib pidada I.H eelnevat alkoholi kuritervitamist ning soovi puudumist muuta oma käitumist seadusekuulekaks. I.H soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu

arvamused, leiab, et I.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on seitsmendat korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Karistusregistri teatisest (lk 5-10) on näha, et süüdistatav on olnud varem määratud ka kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud

kriminaalhoolduse tingimustest ning katseajal on teda karistatud kahel korral väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega 600 krooni ja 5700 krooni. Viimase kuriteo puhul mõisteti ta süüdi mitmes röövimise episoodis. Seega süüdimõistetu

kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest, on

välja kasvanud röövimised. See kõik näitab, et käitumine enne vangistust oli selge

õigusevastase kallakuga. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi

sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi

kuritarvitamisega. Vabaduses kinnipeetaval puudub kindel eluja töökoht ning toetav

sotsiaalvõrgustik. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Arvestades I.H poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. I.H puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides osalemist. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise

teele asunud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu I.H vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma (allkiri)