1-09-5957/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

12. mail 2009.a. Tallinnas

Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova, tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolekul

prokurör

Maria Sutt

kaitsja

Marina Leis osavõtul

arutatus kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja K.I Ik xxx, VF kodanik, keskeriharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht xxx, varem kohtulikult karistamata, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas

K.I süüdistatakse selles, et tema sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema esitas 17.09.2001.a. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonnale (Pronksi 12, Tallinn) avalduse talle pensioni määramise kohta väljateenitud aastate eest, millele lisas Vladimir Kalenda poolt võltsitud dokumendid: OÜ Archivali väljateenitud aastate pensioni tõendi nr A – 346 18.06.1997.a. ja isikukaardi. Nimetatud võltsitud dokumentidega soovis K.I pensioniametile tõendada, et omas tööstaaži RAS – s Ookean alates 17.11.1973.a. kuni 18.06.1996.a., kuigi tegelikkuses omas ta seal tööstaaži alates 23.06.1977.a. kuni 01.07.1995.a. K.I poolt esitatud valeandmete alusel otsustas Tallinna Pensioniamet 19.09.2001.a. otsusega nr 1733 maksta K.I-le alates 17.09.2001.a. eluaegselt väljateenitud aastate pensioni, millele väljateenitud aastate pensionide seadus § 14 p 2 kohaselt K.I tegelikkuses õigust ei olnud. Sel moel sai K.I tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu ajavahemikul 17.09.2001.a. kuni 30.04.2007.a. kokku 103 361,- krooni. Seega pani K.I toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o. KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Maria Sutt, süüdistatav K.I ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et K.I-le KarS § 209 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise nõuab prokurör kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistus täielikult täitmisele, kui K.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Kriminaalasi nr.

1-09-5957

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub K.I temale KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi on esitanud Tallinna Pensioniamet poolt summas 77 361,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub K.I-lt välja mõistmisele. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 248 lg 1 p 5, 249;§ 311; § 312 ja § 313 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada K.I KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistus täielikult täitmisele, kui K.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.I-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 12.05.2009.a. Välja mõista K.I-lt tsiviilhagi summas 77 361,- krooni Tallinna Pensioniameti kasuks. Välja mõista K.I-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu 653.10 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler

kohtunik