3-16-2037/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-2037 Määruse kuupäev

16. mai 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Sven Vaarmetsa kaebus Tartu Vangla 8. septembri 2016. a käskkirja nr 6-1/301 ja Tartu Vangla 4. oktoobri 2016. a vaideotsuse nr 1-11/645-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Sven Vaarmets Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus Sven Vaarmetsa kaebuses haldusasjas nr 3-16-2037.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest.

Asjaolud

1. Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirjaga nr 6-3/301 (tl 11) määrati kinnipeetav Sven Vaarmets vangla majandustööle, abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 12.09.2016 kuni 31.12.2016 (p 1).

2. S. Vaarmets esitas Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 6-3/301 peale vaide (tl 9), mis jäeti Tartu Vangla 04.10.2016 vaideotsusega nr 1-11/645-2 (tl 5) rahuldamata.

3. Tartu Vangla 13.10.2016 käskkirjaga nr 6-2/1665 (tl 14-15) tunnistati kinnipeetav S. Vaarmets süüdi vangistusseaduse § 37 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks noomitus.

4. S. Vaarmets esitas 09.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) Tartu Vangla 04.10.2016 vaideotsuse nr 1-11/645-2 peale. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla rikub teda majandustööle määrates tööohutusja tööhügieeni nõudeid – puuduvad tööriided, väljaõpe kemikaalide käitlemiseks ning arsti kooskõlastus. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 6-3/301 kehtivus kaebuses märgitud osas ning lisaks nõuab kaebaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks.

5. Kohus jättis 13.10.2016 määrusega (tl 7) kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks, s. o oma nõuete täpsustamiseks kaebajale tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest. Kaebaja sai kättetoimetamisteatise (tl 8A) kohaselt kohtumääruse kätte 17.10.2016.

6. 20.10.2016 saabus kohtule S. Vaarmetsa puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 13). Kaebaja täpsustas, et vaidlustab Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 6-1/301, millega ta määrati majandustööle. Kaebaja keeldub tööst ja leiab, et Tartu Vangla sunnib teda tööle, mis on ohtlik tervisele. Kuna vangla ei anna tööriideid, siis määrdunud riietega teiste kinnipeetavatega ühes kambris viibimine võib viia konfliktini. Avalduse kohaselt keeldub kaebaja ka edaspidi töö tegemisest ning seetõttu on teda juba karistatud noomitusega (Tartu Vangla 13.10.2016 käskkiri nr 6-2/1665) ja võidakse ka edaspidi karistada.

7. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja kehtivuse ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks.

8. Tartu Halduskohtu 21.10.2016 määrusega (tl 26–27) jäeti taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata ja vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Kohtu seisukoht

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

10. Vaidlustatud käskkirjaga (tl 11) määrati kaebaja vangla majandustööle kuni 31.12.2016. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

11. Vaidlustatud käskkirja alusel oli kaebaja kohustatud töötama abitöölisena vangla majandustööl kuni 31.12.2016. Seega oli kaebaja kohustatud vaidlustatud haldusakti alusel töötama kuni akti kehtivusaja lõpuni. Käesoleva määruse koostamise ajaks on vaidlustatud haldusakt kehtivuse kaotanud. HKMS § 152 lg 2 lõike kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja haldusakti õiguspärasuse kontroll, kuna vangiregistri andmetel on kaebaja 31.03.2017 vanglast vabanenud ja seega kaotanud igasuguse puutumuse vangla vaidlustatud haldusaktidega, mille tõttu ei tunneta kohus vajadust kohtuasjas menetluse jätkamiseks haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ega selles osas kaebaja arvamuse küsimiseks.

12. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

13. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja vanglast vabanemise, vaidlustatud haldusakti kehtivuse lõppemise vahel ning seetõttu asjas menetluse lõpetamise vahel puudub seos, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

14. Kaebaja oli kaebuse esitamisel maksujõetu, menetlusabi andmise tühistamise aluseid ei esine, mistõttu jäävad riigilõivud kaebuse esitamisel ja EÕK taotluse esitamisel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik