2-16-14343/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. mail 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-14343

Kohtuasi

Xxxxxhagi

XxxxxOÜ

vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1965 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post xxxx)

Kostja: XxxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Xxxxxhagi XxxxxOÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta Xxxxxkanda

2. Välja mõista Xxxxx300 (kolmsada) eurot XxxxxOÜ

kasuks

3. Välja mõista Xxxxxväljamõistetud menetluskuludelt

viivis

alates

menetluskulude

hüvitise

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

lahendi

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

XxxxxOÜ kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. Xxxxx(edaspidi hageja) esitas 22.06.2016 Tallinna Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse XxxxxOÜ (edaspidi kostja) vastu töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetamise

tühisuse tuvastamiseks, töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks lugemiseks, hüvitisena 3

kuu keskmise töötasu 1965 euro väljamõistmiseks ja töölepingu ülesütlemisest vähem ette

teatamata 15 päeva eest hüvitise 327,50 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 23.08.2016

otsusega avalduse osaliselt mõistes hagejale välja töölepingu ülesütlemisest vähem

etteteatamata aja eest hüvitisena 327,50 eurot ning jättis rahuldamata avalduse töölepingu

ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu väljamõistmiseks.

Hageja vaidlustas tähtaegselt 22.09.2016 TVK otsuse paludes vaadata avaldus läbi

hagimenetluse korras hagina ja rahuldada avaldus töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks ja

hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu väljamõistmiseks. Kostja seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Seega on TVK otsus jõustunud 327,50

euro hüvitise väljamõistmise osas.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 02.12.2013 tööle kuuldeseadmete jootjana XxxxxOÜ-s.

Kuu möödudes viidi hageja ''team leader''-i ametikohale ning sellel ametikohal töötas hageja

umbes 8 kuud. Peale seda jätkas ta töötamist kuuldeaparaatide jootjana. Raskeid töö alaseid

rikkumisi ja praaki pole hageja puhul kunagi täheldatud. Väike protsent praaki tekib

iseenesest ja keskmiselt on see 10%. Kahe aasta pärast soovis hageja omal initsiatiivil õppida

jootma uut mudelit läbides 2015.a novembris koolituse. 28.04.2016 tegi hageja oma töö

ebakorrektselt, selles esines palju vigu ja juhtkond otsustas, et valmistatud toode läheb

praaki. Eelnev juhtus seetõttu, et hageja teostas enda jaoks vähe tuttavat tööoperatsiooni (uue

kuuldeaparaadi mudeli kokkupanek). Hiljem kõrvaldas ta praaktootes olevad vead.

3. Alates 29.04.2016 kuni 24.05.2016 juhtus hagejal veel viis praagi tootmisjuhtumit umbes 300-

400 tooteühiku kohta kuu jooksul, mis on vähem kui 2% praaki kogu teostatud töödest.

24.05.2016 vallandati hageja päevapealt, ette teatamata. Põhjuseks (töölepingu ülesütlemine

TLS § 88 lg 1 p 3 järgi) toodi pidev ja suures ulatuses praagi tootmine, mistõttu firma ei saa

jätkata hagejaga edasist töösuhet.

4. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine ei ole põhjendatud tööandja esile toodud

põhjenduste ''pidev ja suures ulatuses praagi tootmine'' tõttu, kuna praagi tootmine ei olnud

pidev ja ei saa rääkida suurtest ulatustest. Hageja väidab, et tal oli praaki, kuid väga harva ja

see oli alla 5% ning, et tema kaastöötajad tegid samuti praaki, vahest rohkemgi kui hageja.

Samuti, et firma eeskirjade järgi oli tolereeritud 5-10% praaki teostatud töödest. Peale 90%

ulatuses ühekordselt tehtud praaki, mis juhtus aprillis, oli mai kuu jooksul praaki 5 ühikut.

Hageja märgib, et vähese praagi tootmine (ca 2%) on inimlik ja et ta joodab rohkem kui 100

ühikut kuus (keskmiselt 400 ühikut) kui tööd on pakkuda. Aprillist saadik on firmas

ulatuslikud koondamised, hageja hinnangul on koondatud ca 30% töölistest. Seoses sellega,

et praagi kogus mai kuus ei olnud üle lubatud normi, on näha, et 02.05.2016 hoiatus täitis oma

eesmärgi ja hagejaga töösuhet katkestada ei olnud põhjust.

5. Hageja palus esitatud hagis tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda töösuhe

lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja välja mõista tööandjalt hüvitisena kolme kuu keskmine

töötasu (3x655) 1965 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on hageja

töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p3 alusel kehtiv. Hageja töötas

XxxxxOÜ-s kuuldeseadmete koostajana ja vastutas ametijuhendi p. 1.2. kohaselt

kuuldeseadmete kvaliteetse ja õigeaegse koostamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja

rikkus 28.04.2016 oma peamist töökohustust panna kokku kvaliteetseid kuuldeseadmeid.

90% hageja poolt kokku pandud toodangust oli praak, täpsustatult kahekümnel juhul

kahekümnest ei olnud komponent blokki korrektselt paigaldatud (veakood 7) viisteist

komponenti kahekümnest olid rikutud (veakood 13).

7. 29.04.2016 rikkus hageja teist peamist töökohustust kuuldeseadmeid tähtaegselt kokku

panna, lahkudes omavoliliselt tööajal töökohustuste täitmiselt, jättes eelmise päeva

praaktoodangu parandamata ning seades sellega tööandja tellimuse õigeaegse valmimise

ohtu. Hageja kostjale töölt lahkumise põhjust ei teatanud, hiljem on hageja teatanud, et tal oli

vaja arsti külastada.

8. Kvaliteedijuht Xxxxxkäis hagejaga 02.05.2016 läbi tema kvaliteedistatistika koos vigade

kirjeldusega ning juhtis tähelepanu asjaolule, et meditsiinitehnika tootmise puhul on vead

lubamatud ning võivad kaasa tuua patsiendile eluohtlikke tagajärgi (vigane kuuldeaparaat

vilistab, uriseb või halvemal juhul lakkab töötamast). Kuuldeaparaatide tootja ei saa lubada

olukorda, et kuuldeseadme kasutaja ei kuule vigase seadme/tehnilise rikke tõttu teed ületades

lähenevat sõidukit). Komponentide vale koostamine, komponentide blokki ebaõige

paigaldamine ning mittevastav jootmine on lubamatuks rikkumisteks.

9. 02.05.2016 tegi kostja kvaliteedijuhi ettepanekul hagejale hoiatused andes sellega talle

võimaluse oma töö kvaliteeti parandada. Kostja hinnangul pidi hageja arvestama

võimalusega, et kui ta ei rakenda ka edaspidi töös vajalikku hoolsust, võib sellega kaasneda

töölepingu ülesütlemine. Vaatamata eelnevale jätkus hageja poolt maikuus praaktoodangu

tootmine.

Maikuu

kvaliteedistatistikast

nähtub,

et

06.05.2016

ilmus

hageja

kvaliteediregistrisse

uus

rikkumine

ehk

puuduv

komponent,

hageja

oli

jätnud

kuuldeseadmesse filtri paigaldamata ning lisaks oli ebaõigesti jootnud (veakood 6).

09.05.2016 rikkumised jätkusid ning kahel juhul ei olnud komponenti blokki õigesti

paigaldatud (veakood 7). 24.05.2016 rikkumised jätkusid ning ühte komponenti ei olnud

blokki õigesti paigaldatud (veakood 7). Seega pani hageja pärast hoiatuse saamist toime kolm

uut rikkumist. 24.05.2016 tegi kvaliteedijuht ettepaneku tööleping hagejaga lõpetada kuna

hoiatustele vaatamata vead toodangus jätkusid ning 24.05.2016 lõpetati tööleping TLS § 88

lg 1 p 3 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas XxxxxOÜ-s kuuldeseadmete koostajana, et

hageja rikkus 28.04.2016 talle 02.05.2016 hoiatuses kirjeldatud töökohustusi ning, et

24.05.2016 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.05.2016 hoiatus täitis oma eesmärgi ja kas kostja toodud

põhjendustel on töölepingu lõpetamine tühine.

12. Hageja töölepingu (lk 8-10) kohaselt on töölepingu lisaks ametijuhend. Hageja ametijuhendi

p 1.2. kohaselt vastutas hageja toodete kvaliteetse ja õigeaegse koostamise eest (lk 56). Seega

rikkus hageja 28.04.2016 oma peamist töökohustust panna kokku kvaliteetseid

kuuldeseadmeid.

Hageja,

töödejuhataja

Xxxxxning

hageja

kaastöötaja

Xxxxxseletuskirjadega (lk 57-60) on tõendatud, et hageja rikkus ka 29.04.2016 oma

töökohustust kuuldeseadmed tähtaegselt kokku panna, sest ta lahkus omavoliliselt tööajal

töölt, jättes eelmise päeva praaktoodangu parandamata ning seades sellega tööandja tellimuse

õigeaegse valmimise ohtu. Kostja on rikkumiste menetlemisel võtnud nii hagejalt kui ka

tema kaastöötajatelt seletuskirjad ning viinud 02.05.2016 läbi vestluse. 02.05.2016

ettepanekuga hoiatuse tegemiseks (lk 61) on tõendatud, et lisaks vestluse läbiviimisele tegi

operatsioonide juht Xxxxxettepaneku hagejat vormistada kirjalik hoiatus. Ettepanekust

nähtuvalt oli 90 % hageja poolt kokku pandud toodangust praak, kahekümnel juhul

kahekümnest ei olnud komponent blokki korrektselt paigaldatud (veakood 7) ning viisteist

komponenti kahekümnest olid rikutud (veakood 13).

13. 02.05.2016 hoiatustega (lk 11, 12) on tõendatud, et kostja tegi hagejale 02.05.2016 hoiatused

28.04.2016 ja 29.04.2016 toime pandud rikkumiste eest ning hoiatas hagejat võimalusega, et

kui ta ei rakenda ka edaspidi töös vajalikku hoolsust, võib sellega kaasneda töölepingu

ülesütlemine.

14. Seega on tööandja juhtinud hageja puudustele töös tähelepanu ja andnud talle võimaluse oma

käitumist parandada, samuti hoiatanud, et kui ta ei rakenda ka edaspidi töös vajalikku

hoolsust, võib sellega kaasneda töölepingu ülesütlemine.

15. Maikuu kvaliteedistatistikaga (lk 62) on tõendatud, et hageja teostatud tööde kontrollimisel

jätkus hageja poolt praaktoodangu tootmine vaatamata 02.05.2016 kvaliteedijuhi vestlusele

hagejaga praaktoodangu lubamatusest ja tehtud hoiatustele. Samuti on tõendatud antud

tõendiga, et 06.05.2016 tekkis hageja kvaliteediregistrisse uus rikkumine ehk puuduv

komponent (veakood 6). Veakoodi kirjelduse kohaselt on tegemist mittekorrektse

jootmisega. 09.05.2016 ilmnes hageja töös uus rikkumine ning kahel juhul ei olnud

komponenti blokki õigesti paigaldatud (veakood 7). 24.05.2016 rikkumised jätkusid ning

ühte komponenti ei olnud blokki õigesti paigaldatud (veakood 7).

16. Kostja on vastuväidetes põhjendanud, et puuduv komponent kuuldeaparaadi koostamise

juures on kõige tõsisem rikkumine ning võib kaasa tuua seadme kasutajale kõige suurema

tõenäosusega seadme tehnilise rikke ning, et kuuldeseadmete koostaja, kes jätab/unustab

komponendi paigaldamata, ei saa töötada kuuldeaparaatide koostajana. Antud kostja väide on

tõendatud kostja omanikfirma, Taani tooteinseneri selgitusega (lk 63, 64).

17. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et hageja on teinud oma tööd ebakorrektselt, et tema

toodangust oli 90% tehtud praaktööd ning, et ta jätkas praaktöö tegemist pärast kostja

hoiatusi, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping

erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 sätestatule. Tõendatud on ka rikkumine ja hoiatuse

tegemine selle eest, et töötaja lahkus omavoliliselt töölt 29.04.2016.

18. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta on läbinud õnnestunult tööandja poolt läbi viidud

koolitused ning juhenditega seadmete kokkupanekuks (lk 67-69) on tõendatud, et kostja on

taganud hagejale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks väljaõppe. Kuna hageja pani

pärast hoiatust korduvalt toime uusi rikkumisi, siis on kostja poolt töölepingu lõpetamine

viimase meetmena õigustatud.

19. Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, on

täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Ülesütlemisavaldus on tehtud

TLS § 95 lõike 1 kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sellest selgub kostja

kui ülesütleva poole tahe, avaldus on jõudnud teise lepingupooleni, ülesütlemine ei ole

tingimuslik, avalduses on ära toodud ülesütlemise põhjendus ning ei esine ülesütlemist

välistavaid asjaolusid. Seega on ülesütlemisavaldus kehtiv ja töölepingu ülesütlemine TLS §

88 lg 1 p 3 alusel (lk 13) ei ole tühine. Järelikult ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks

välja mõista kolme kuu keskmisele palgale vastavat hüvitist.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

kostjalt hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud hageja.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

22. Kostja esitas kohtule taotluse välja mõista õigusabi kulud 300 eurot, mis on kohtu arvates

esitatud mõistlikus ulatuses ja vastab asja mahule ja keerukusele.

23. Hageja ei ole kostja menetluskulu taotlusele 17.05.2017 vastuses vastuväiteid esitanud.

24. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 300 eurot ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivis alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik