2-16-13577/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-13577

Tsiviilasi

Xxxx ja Xxxx hagi AS Xxxxvastu kohustuse

puudumise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja 2 Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu (e-post menetlus@reinmaa.ee)

Kostja AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx),

volitatud

esindaja

Laura

Sulin

(e-post

laura.sulin@tvesi.ee)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et Xxxxja Xxxxpuudub kohustus tasuda AS-ile Xxxxarve nr XXXX

summas 4 050,72 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja AS Xxxxkanda

4. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxxx (edaspidi hageja 1) ja Xxxx(edaspidi hageja 2) esitasid 08.09.2016 Harju

Maakohtule hagi AS Xxxx(edaspidi kostja) vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes.

Hagejad paluvad kohtul tuvastada, et hagejatel puudub kohustus tasuda kostjale arve nr

XXXX summas 4 050,72 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja

kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostjad kinnisasja aadressil Xxxx (edaspidi kinnistu)

kaasomanikud. Kostja saatis 25.04.2016 hagejatele kirja, mille kohaselt on 15.04.2016

tuvastatud kinnistul omavoliline ühisveevärgi- kanalisatsiooniteenuse tarbimine. Kostja on

leidnud hüvituse suuruseks 16 111,84 eurot HÜVVKKE § 13 lõike 3 alusel, mille kohaselt

tuleb kliendil omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasuda vee-ettevõtjale hüvitust toru

läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Samuti

teatas kostja, et lepingu sõlmimine ei vabasta hüvitise maksmisest. Hagejad vastasid

27.04.2016 kostjale, et on nõus lepingu sõlmimisega, kuid ei ole nõus hüvitusarve tasumisega.

Kostja teatas hagejatele 23.05.2016 e-kirjaga, et kui hagejad tasuvad 20.05.2016 arve

tähtaegselt või sõlmivad maksegraafiku, siis ülejäänud nõudest kostja loobub. Samuti märkis

kostja, et kostja tehnilise inspektori poolt fikseeritud vee koguse (63 m³) eest tasumine ei ole

praeguses olukorras aktsepteeritav. Kostja saatis 06.06.2016 hagejatele meeldetuletuse, et

hagejatel on võlg kostjate ees summas 4 050,72 eurot. Hagejad on pöördunud kostja poole

lepingu sõlmimiseks, kuid kostja keeldub hagejatega lepingut sõlmimast enne arve XXXX

summas 4 050,72 tasumist või selleks maksegraafiku sõlmimist.

3. Hagejad esitasid kohtule ka taotluse jätta kohtul asja lahendamisel kohaldamata

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 4 p 5 ja Xxxxvalla ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (HÜVVKKE) § 13 lg 3, kui põhiseadusega vastuolus

olevad sätted.

4. Kohtule 28.10.2016 esitatud täiendava seisukoha kohaselt leiavad hagejad, et kostja ei ole

vähendanud hüvitise määra lähtuvalt faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vaid

oma suva järgi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-125-10 selgitanud, et eeskirja § 13 lg 3 alusel

on võimalik arvutada saadu maksimaalne väärtus, kui tarbimise mahu kohta ei ole muid

tõendeid. Praegusel juhul on võimalik tegeliku tarbimise mahtu kindlaks teha, kuna hagejatel

on veemõõtja, mis vee tarbimist jooksvalt mõõtis. Kostja väide, et hagejate veemõõtja ei ole

usaldusväärne, mistõttu ei saa sellega arvestada, on ebaõige. Kostja tehniline inspektor

Xxxxon hagejate veemõõdusõlme 18.05.2016 üle vaadanud ning fikseerinud hagejate tegeliku

vee tarbimise ulatuse, milleks on 63 m³. Samuti teostas kostja tehniline inspektor veemõõtja

plommimise.

5. Kostja on oma vastuse punktides 11 ja 21 välja toonud, et hagejad ei ole seni

teenuselepingut allkirjastanud ning ei ole ka allkirjastanud veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuste eest tasumise tähtajalist kokkulepet (edaspidi kokkulepe), mille kostja

hagejatele 23.09.2016 esitas. Hagejad on korduvalt avaldanud soovi kostjaga teenuselepingu

sõlmimiseks sellistel tingimustel, nagu kostja sõlmib teiste tarbijatega lepinguid veevarustuse

ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks. Kostja on sellest keeldunud ning ei soovi lepingut

sõlmida enne, kui hagejad on kostjale tasunud arve nr XXXX või võtnud endale

teenuslepingu sõlmimisel kohustuse selle arve tasumiseks. Kuna kostja ei ole mõistlikel

tingimustel lepingu sõlmimisega nõustunud, siis on hagejad olnud kostja tegevuse tõttu

sunnitud siiani „omavoliliselt“ veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust tarbima. Hagejad

soovivad tasuda veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest vastavalt reaalselt tarbitud

mahule ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnale. Hagejad pakkusid kostjale juba

18.05.2016, et maksavad kostjale hüvitist vastavalt tegelikult tarbitud mahule, mis tuvastati

samuti 18.05.2016.

6. Kostja kodulehe kohaselt on Xxxxvallas kehtestatud vee ja reovee ärajuhtimise hinnaks

1,69 eurot/m³. Kostja poolt nõutava summa eest saaks seega tarbida 2 396 kuupmeetrit vett

koos reovee ärajuhtimise teenusega (4050,72/1,69=2396,8). Kostja kodulehel avaldatud 2015

aasta Keskkonnaaruande kohaselt tarbib keskmine inimene 95 liitrit vett ööpäevas. Kui

lähtuda asjaolust et hagejate koos elavad 2 eelkooliealist last, siis on nende keskmine vee

tarbimine ööpäevas kokku 380 liitrit (4x95=380). Aastaseks keskmiseks veetarbimiseks tuleb

sellisel juhul 138 320 (380x364) liitrit, mis teeb kuupmeetrites 138,32 ning aastaseks

tarbimise hinnaks vastavalt kostja hinnakirjale 233,76 eurot koos käibemaksuga. Kostja poolt

hagejatelt nõutava summa eest saaks keskmine neljaliikmeline perekond seega tarbida vett

kehtiva hinnakirja järgi arvestades 17 aastat. Eeltoodust nähtub, et kostja poolt esitatud nõude

puhul on tegemist ilmselgelt alusetu rikastumise sooviga, mitte kahju hüvitamisega.

Omavolilise veeteenuse tarbimise eest makstav hüvitis ei tohiks sisaldada karistuslikke

elemente, vaid peaks olema ainult reaalselt kostjale tekkinud kahju hüvitamine. Kahju

hüvitamise kaudu ei tohiks kostja rikastuda. Käesoleval juhul on antud HÜVVKKE § 13

lõikes 3 eraõiguslikule juriidilisele isikule karistusliku iseloomuga hüvitusnõuete esitamiseks

ning võimalus survestada tarbijaid lepingu sõlmimisel võtma omaks alusetut nõuet

ähvardades vastasel korral veeteenuse osutamine lõpetada. Hagejate seisukohal on selline

regulatsioon vastuolus põhiseadusega ja kohus saab selle jätta asjas kohaldamata.

7. Kohtule 17.04.2017 esitatud lõplikes seisukohtades leiavad hagejad, et hagejad nõustuvad

kohtuga, et vaidlus puudub hagejate poolt tuvastamisnõude õigusliku aluse üle. Hagejad on

seisukohal, et kostja nõude õigusliku aluse üle on käesoleval juhul vaidlus, kuna hagejad on

hagiavalduses tuginenud sellele, et ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 ja HÜVVKKE § 13 lg 3, mille alusel

on kostja hagejate vastu nõude esitanud, on põhiseadusega vastuolus. Kostja aga ei ole

nõustunud hagejate käsitlusega sellest, et kostja nõude aluseks olevad õigusnormid on

põhiseadusega vastuolus.

8. 02.05.2017 vastuses kostja vastuväidetele nõustuvad hagejad, et teoreetiliselt peaks

omavolilise tarbimise eest nõudma tasu osutatud teenuse eest, kuid kostja ei ole praegusel

juhul nõudnud tasu osutatud teenuse eest, vaid on esitatud nõude ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 ja

HÜVVKKE § 13 lg 3 alusel. Nimetatud sätted võimaldavad nõuda omavolilise tarbimise eest

tasu kosmilises summas, mis ei vasta kuidagi isegi teoreetilisele maksimaalsele keskmise

majapidamise tarbimise mahule. Kui aga kostja nõuab kordades suuremat hüvitist kui tal

oleks õigus saada reaalselt osutatud teenuse eest, siis on kostja poolt nõutud hüvitisel

ilmselgelt muuhulgas ka karistuslik eesmärk.

9. Kostja on seisukoha punktis 6 välja toonud, et Xxxx on kinnisasja omanik olnud juba

aastast 2007. Hagejate hinnangul on kostja soovinud sellega kohtule jätta ekslikku muljet, et

hagejate poolne veeteenuse tarbimine võis alguse saada juba 2007. aastal. Hagejad peavad

seepärast vajalikuks märkida, et kinnistule väljastati ehitusluba alles 30.05.2012 ning

kinnisasjale sai ehitise ehitamisega alustada alles pärast ehitusloa väljastamist. Ehitis sai

elamiskõlblikkus alles 2015. aasta detsembris, mistõttu ei olnud hagejatel võimalik enne

ehitise täielikku valmimist kinnisasjal elada ega vett tarbida. Kostja on seisukoha punktis 7

selgitanud, et võib eeldada, et omavolilise tarbimise algusajaks oli vähemalt 31.05.2012, kuna

selleks kuupäevaks tuli OÜ-ga Xxxx sõlmitud liitumislepingu kohaselt lõpetada liitumiseks

tehtavad ühendustööd. Hagejad on seisukohal, et kostja nimetatud eeldus on meelevaldne.

OÜ-ga Xxxx sõlmitud liitumislepingu alusel tehti töid ainult veetrassi ühendamiseks kinnistu

piirini, veetrassi kasutamist aga 2012. aastal tehtud tööd ei võimaldanud.

10. Töökorras oleva veearvesti näitu ei ole põhjust kahtluse alla seada. Veearvesti

plommimisel ei palunud kostja esindaja veearvestit välja vahetada, kuna selle näit ei ole

mingil põhjusel usaldusväärne, vaid hagejad kasutavad siiani sama veearvestit. Kui muul

viisil kui ainult kostja poolt plommitud veearvesti näidu alusel ei ole kostja arvates võimalik

tarbitud vee kogust arvutada, siis ei ole tarbijal kuidagi võimalik faktilisi asjaolusid kostja

jaoks usaldusväärselt tõendada, kuna kostja teostab veearvesti plommimise üldjuhul vahetult

enne teenuse osutamise lepingu sõlmimist. Hagejate kinnisasjal paigaldati veearvesti kohe,

kui hoone ühendati veetrassiga. Seega ei ole hagejad tarbinud vett rohkem kui veearvestil

fikseeritud näidu järgi on võimalik tuvastada.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

11. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja perspektiivitu. Kostja palub jätta

hagiavaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate kanda. Hagiavalduse kohaselt kostja

tuvastas 15.04.2016 omavolilise ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise Xxxx

asuval kinnisasjal. Omavoliline tarbimine tuvastati, kuna puudus leping veekasutuseks ja

reovee kanaliseerimiseks ning vee ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise eest kostjale ei

tasutud ei sel hetkel ega pole ka kunagi varem tasutud. Hagejad ei avaldanud enne kostja

poolt omavolilise tarbimise tuvastamist soovi sõlmida teenusleping ning tasuda kasutatud

teenuse eest.

12. Hagejatel on seadusest tulenev kohustus sõlmida kostjaga teenuse saamiseks leping, mis

annab õigusliku aluse teenuse saamiseks. Hagejad ei avaldanud enne kostja poolt omavolilise

tarbimise tuvastamist 15.04.2016 soovi sõlmida teenuslepingut ega tasuda saadud teenuse

eest. Hagejad ei ole vastavat teenuselepingut allkirjastanud ning omavoliline teenuse

kasutamine jätkub. Hagejad ei vaidle vastu asjaolule, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse

tarbimine on aset leidnud. Kostja viitab, et nn fikseerimine toimus hagejate enda poolt

paigaldatud veemõõtja alusel, mis oli taatlemata. Seega puudub nimetatud veemõõtja

mõõdetud koguste osas kindlus ning neid ei saa usaldusväärsena arvesse võtta.

13. Xxxxvalla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (HÜVVKKE) on

sätestatud objektiivsed kriteeriumid tarbimise mahtude arvestamiseks ning see tarbimine tuleb

hüvitada Konkurentsiametiga kooskõlastatud teenustasu alusel. Kostja on arvestanud hüvitise

suuruse summas 16 111,84 eurot HÜVVKKE § 13 lg 3 põhimõtete järgi. Kostja oli nõus

hagejate hüvitise määra vähendama kuni 4 korda eeldusel, et arve tasutakse õigeaegselt või

lepitakse kokku tasumise graafikus. Kostja väljastas hagejatele 20.05.2016 arve summas 4

050,72 eurot. 23.09.2016 edastas kostja hagejatele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise

teenuste eest tasumise tähtajalise kokkuleppe nr XXXX. Hagejad ei ole kokkulepet

allkirjastanud. Omavolilise tarbimise hüvitamise regulatsioon on sätestatud muuhulgas

selleks, et kiirendada omavolilise tarbimise eest hüvitise saamist. Vee-ettevõtja arvel teenuse

omavoliline tarbimine ei tohi olla kasumlikum, kui teenuslepingu alusel igakuiselt teenuse

eest tasumine. Kostja väited, et kehtiv kord omavolilise tarbimise eest hüvituse saamiseks on

põhiseaduse vastane ning ei vasta ÜVVKS-i § 8 lg 4 p-is 5 toodud volitusnormile, on

meelevaldsed ja otsitud.

14. Oma 17.04.2017 kohtule esitatud seisukohas leiab kostja, et omavolilise tarbimise tasu

võetakse olukorras, kus isik on tegelikult teenust tarbinud, kuid ei ole selle eest maksnud. See

on tasu saadud teenuse eest. Kuna lepinguline alus teenuse saamiseks puudub, siis ei ole

võimalik tuvastada, kui suures osas on tarbitud ja tasu ehk hüvitis tarbitud teenuste eest

arvestatakse konkreetse torustiku tehniliste parameetrite järgi, kuid kohaldatakse siiski

kooskõlastatud vee hinda. Tasu teenuste omavolilise kasutamise eest ei ole kindlasti

sunnivahend, millena hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend käsitleb ülereostustasu.

15. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on Xxxx antud kinnisasja aadressil xxxx omanik juba

aastast 2007 ning hageja 1 ja hageja 2 ühisomandis on kinnistu aastast 2013. Omavoliline

tarbimine tuvastati alles 2016. aasta 15.aprillil. Kostja andmetel on liitumisleping kinnistu

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga ühendamiseks piirkonna torustiku omanikuga

OÜ-ga Xxxx sõlmitud aastal 2011. Lepingu kohaselt tulid liitmiseks tehtavad ühendustööd

lõpetada 31.05.2012. Seega võib eeldada, et omavolilise tarbimise algusajaks on vähemalt

31.05.2012. hagejate kinnistule viiva liitumispunkti peakraan oli 15.04.2016 avatud

olukorras, mis tähendab, et teenust tarbiti. Samuti oli kasutusse võetud kanalisatsioon. Seega,

omavoliliselt tarbiti nii veevarustuse kui reovee ärajuhtimise teenust. Hageja on omavolilist

teenuste tarbimist ka tunnistanud.

16. Veearvesti plommimine toimus alles 18.05.2016, kui kostja inspektor läks xxxx aadressile

objekti lepingu sõlmimise eelselt üle vaatama. Inspektor plommis veearvesti ning fikseeris

näidu. Omavolilise tarbimise arve esitati 6 kuu eest, mis eelnes 15.04.2016 objekti ülevaatuse

akti koostamisele). Kostja inspektor ei fikseerinud arvesti plommimisega 18.05.2016 reaalselt

tarbitud vee kogust, vaid fikseeris 18.05.2016 näidu plommimata veearvestil edasise tarbimise

tuvastamiseks. Seega puudub nimetatud veemõõtja poolt enne 18.05.2016 mõõdetud koguste

osas kindlus ning neid ei saa usaldusväärsena arvesse võtta. Nimelt, plommimisega tehakse

võimatuks veearvesti näitude moonutamine.

17. Kostja juba vähendas 4 korda HÜVVKKEs sätestatud objektiivsete kriteeriumide alusel

arvutatud hüvitist vaatamata tarbimise koguste kohta asjakohaste tõendite puudumisele.

Võttes arvesse ülaltoodut tuleb veearvesti näit jätta tähelepanuta. Sellega ei saa

usaldusväärselt tõendada enne 18.05.2016 toimunud tegeliku tarbimise koguseid. Kostja

soovib rõhutada, et hagejate arusaam, et torustikus voolav vesi ja äravoolav reovesi on hüved,

mis tagatakse riigi poolt, mis ei maksa midagi, on ebamõistlik ja ei vasta kehtiva õiguse

normidele. KOV ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokkulepet, et vee-ettevõtja peab osutama tema

teeninduspiirkonnas teenust ilma lepingut sõlmimata ehk et vee-ettevõtja ei ole tema ja

kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud halduslepingus saanud ülesannet osutada inimestele

tasuta teenuseid.

18. Hagejate seisukoha p-s 7 toodud viide, et nad korduvalt avaldasid soovi teenuslepingu

sõlmimiseks, ei ole tõene. Kostja saatis hagejatele pärast omavoli avastamist kirja, milles

teavitas, et hagejate omavoli on avastatud ning kutsus hagejaid teenuslepingut sõlmima.

Omavoli avastamisel kostja sulges hagejate veeühenduse. Alles selle peale esitasid hagejad

5.05.2016 kostjale taotluse teenuslepingu sõlmimiseks. 18.05.2016 käis hagejate juures kostja

inspektor, kes plommis veearvesti, fikseeris näidu ja avas vee. 23.09.2016 edastas kostja

hagejatele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest tasumise tähtajalise kokkuleppe

nr XXXX, mida hagejad väga pikka aega ei allkirjastanud. 23.11.2016 saatis kostja hagejatele

teenuslepingu allkirjastamise osas meeldetuletuse. Leping allkirjastati hagejate poolt alles

13.12.2016. Hagejad püüavad kohut pahauskselt mõjutada viitega, et kostja ei võimaldanud

neil teenuslepingut sõlmida ja teenuse eest korrektselt tasuda. Tegelikult ei avaldanud hagejad

soovi teenuslepingut sõlmida enne 5.05.2016, mil neil tekkis selleks vajadus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes

hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

21. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis kohus

loeb tuvastatuks:

1. Xxxxja Xxxxon kinnisasja aadressil Xxxx kaasomanikud;

2. pooled ei ole sõlminud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimiseks lepingut;

3. kostja teavitas 25.04.2016 kirjaga hagejaid kinnistul toimuvast omavolilisest

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimisest summas 16 111,84 eurot;

4. hagejad pöördusid 04.05.2016 kostja poole lepingu sõlmimiseks;

5. 18.05.2016 käis hagejate juures kostja inspektor, kes plommis veearvesti ning fikseeris

näidu;

6. kostja väljastas hagejatele 20.05.2016 arve nr XXXX summas 4 050,72 eurot;

7. kostja saatis hagejatele 23.05.2016 e-kirja, milles märkis, et kui hagejad tasuvad

20.05.2016 arve tähtaegselt või sõlmivad maksegraafiku, siis ülejäänud nõudest kostja

loobub;

8. kostja saatis 06.06.2016 hagejatele meeldetuletuse 4 050,72 euro tasumise kohta;

9. kostja keeldub hagejatega lepingut sõlmimast enne arve XXXX summas 4 050,72 euro

tasumist või selle tasumiseks maksegraafiku sõlmimist.

22. Pooled vaidlevad kostja nõude õigusliku aluse üle. Hagejad leiavad, et ÜVVKS § 8 lg 4 p

5 ja HÜVVKKE § 13 lg 3, mille alusel on kostja hagejate vastu nõude esitanud, on

põhiseadusega vastuolus. Kostja vaidleb nimetatule vastu.

23. Hagejate nõue kostja vastu on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg

1 alusel tuvastamaks hagejate kohustuse puudumist kostja ees summas 4 050,72 eurot. Seega

kuulub kohaldamisele TsMS § 368 lg 1, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hagejatel puudub kohustus tasuda kostjale arve nr XXXX

summas 4 050,72 eurot. Samuti lahendab kohus taotluse ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 ja HÜVVKKE

§ 13 lg 3 kohaldamata jätmiseks põhiseadusega vastuolu tõttu.

24. Vaidlus puudub selles, et hageja kinnistul on tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenust.

Käesoleval juhul ei ole võimalik omavolilise ühenduse kestvust tõsikindlalt määratleda, kuna

kostja tuvastas 15.04.2016 hageja poolse omavolilise ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse

tarbimise Xxxx asuval kinnisasjal. Samuti on tuvastamist leidnud, et hagejad ei pöördunud

enne kostja poolt omavolilise teenuse tarbimise avastamist, so on enne 15.04.2016 kostja

poole lepingu sõlmimiseks ega kasutatud teenuse eest tasumiseks.

25. Kohtu hinnangul saab kostja nõuda hagejatelt hagejate omavolilise tarbimise eest hüvitist

deliktiõiguse sätte VÕS § 1043 alusel. Kuna hagejad tarbisid vee- ja kanalisatsiooniteenust

selle eest tasumata, siis on tekkinud kostjale hagejate tegevuse tõttu kahju. Hagejad tekitasid

kostjale kahju VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel seadusest tuleneva kohustuse rikkuva käitumisega.

ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 kohaselt sõlmitakse ÜVVKS § 8 lg-s 3 nimetatud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu

ning see peab sisaldama muuhulgas omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo,

sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja

maksumuse määramise korda, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatut. ÜVVKS §

8 lg 4² kohaselt ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja

drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub

õiguslik alus või kui puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-

ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient

on arved õigeaegselt tasunud. Riigikohus on nimetatud sätte selgituseks märkinud, et seega

kohaldub eeskiri lisaks lepingulistele nõuetele ka lepinguvälistele nõuetele ning eeskiri

reguleerib omavolilise veekasutuse juhtumeid sõltumata sellest, kas poolte vahel on varem

leping olnud või mitte, kuivõrd ÜVVKS ega eeskiri eelkirjeldatud olukordi ei erista (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-15, p 16). Kuna hagejad tarbisid vee- ja kanalisatsiooniteenust

ilma lepinguta, siis tegemist on ÜVVKS § 8 lg 3 rikkumisega.

26. Kuni 10.07.2016 kehtinud HÜVVKKE § 13 lg 3 kohaselt omavolilise veekasutuse

ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi

eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24

tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm -

0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui

omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse

hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale

tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise

eest. Kostja esitatud objekti ülevaatuse akti kohaselt teostusjoonised puuduvad (tl 39). Seega

ei ole võimalik tuvastada veetorustiku siseläbimõõtu.

27. Kohtule esitatud arve nr XXXX kohaselt on kostja arvestanud hagejate 6 kuu

arvestuslikuks veekoguseks 1 940 m³ ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise

järgi 1 940 m³. Kohtule esitatud Xxxxaleviku teenuste hinnakirja kohaselt on vee- ja

kanalisatsiooniteenuse tariif kokku 1,69 eurot/m³ käibemaksuga. Vaidlus puudub selles, et

25.04.2016 kirjas märkis kostja hüvitise esialgseks suuruseks 16 111,84 eurot. Kostja on

seisukohal, et nimetatud summa on arvutatud HÜVVKKE § 13 lg 3 sätestatud põhimõtete

järgi ning kostja oli nõus hüvitise määra vähendama kuni 4 korda summani 4 050,72 eurot

eeldusel, et arve tasutakse õigeaegselt või lepitakse kokku tasumise graafikus. HÜVVKKE §

14 lg 1 kohaselt omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise

kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda

omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte

üle 12 kuu tagasi. Kostja nõuab hagejatelt hüvitist kuue kuu eest. See teeb ühe kuu

arvestuslikuks tarbitud vee koguseks 323,33 m³. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et

hagejate kinnistul tarbiti ühe kuu jooksul 323,33 m³. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul

4 050,72 euro väljamõistmine ebaõiglane.

28. HÜVVKKE § 14 lg 2 kohaselt võib § 13 lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid vee-

ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. Riigikohus

on märkinud, et eeskirja 14 lg 2 sõnastusest ei tulene otseselt ettevõtja kohustust eeskirja § 13

lg-s 3 reguleeritud hüvitise suurust vähendada. Samuti ei ole sõnaselgelt antud hüvitise

vähendamise õigust kohtule. Tegemist on aga avalik-õiguslikult määratud nõudega, mis ei

tohi muutuda karistuslikuks. Seetõttu tuleb eeskirja § 14 lg-t 2 tõlgendada nii, et faktiliste

asjaolude alusel võib hüvitise suurust vähendada ka kohus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1-

15, p 17). Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et hüvitise suuruse määramisel võimaldab

tegelikku tarbimist kinnitavaid asjaolusid arvestada ka VÕS nii deliktiõiguse kui ka alusetu

rikastumise sätete alusel. Kahju hüvitamise nõude puhul võimaldab kahjuhüvitise suurust

vastavalt asjaoludele vähendada VÕS § 140. Kolleegiumi hinnangul on eeskirja § 13 lg 3

alusel võimalik arvutada vaid saadu maksimaalne väärtus, kui tarbimise mahu kohta ei ole

muid tõendeid. Tõlgendades koosmõjus eeskirja § 13 lg-t 3, § 14 lg-2 ning VÕS-i vastavaid

sätteid, tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada eeskirja § 13 lg-s 3 esitatud metoodika

kõrval tegelikku tarbimist näitavaid asjaolusid ( vt Riigikohtu lahend 3-2-1-1-15, p 18).

29. Hagejad esitasid kohtule ka taotluse jätta kohtul asja lahendamisel kohaldamata ÜVVKS

§ 8 lg 4 p 5 ja HÜVVKKE § 13 lg 3, kui põhiseadusega vastuolus olevad sätted. Kohus leiab,

et nimetatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega. Tuginedes eelpool viidatud riigikohtu

lahendile on HÜVVKKE § 13 lg-t 3 koosmõjus § 14 lg-2 ning VÕS-i vastavate sätetega

tõlgendada selliselt, et hüvitise suuruse määramisel võetakse arvesse eeskirja § 13 lg-s 3

esitatud metoodika kõrval tegelikku tarbimist näitavaid asjaolusid.

30. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et vaatamata sellele, et hagejatel oli kohustus leping

sõlmida ning nad avaldasid soovi sõlmida kostjaga leping alles pärast omavolilise tarbimise

tuvastamist, on ebaõiglane nõuda hagejatelt suuremat kahjuhüvitist, kui oli tõenäoline

tarbimine. Kostja leiab, et vee-ettevõtja arvel teenuse omavoliline tarbimine ei tohi olla

kasumlikum, kui teenuslepingu alusel igakuiselt teenuse eest tasumine. Kohus nõustub

nimetatuga, kuid kohus rõhutab, et kahjuhüvitis ei tohi olla karistuslik. Samuti ei vastaks

selline kahjuhüvitis VÕS §-is 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. Kohus

märgib ka, et hagejad on pakkunud, et maksavad kostjale hüvitist vastavalt tegelikult tarbitud

mahule, mis tuvastati 18.05.2016.

31. Järgmisena kohus analüüsib, kas käesoleval juhul saab määrata tarbitud teenuse ja kostjale

tekitatud kahju suurust. Hagejad on seisukohal, et praegusel juhul on võimalik tegeliku

tarbimise mahtu kindlaks teha, kuna hagejatel on veemõõtja, mis vee tarbimist jooksvalt

mõõtis. Kostja vaidleb nimetatule vastu, kuna hagejate veemõõtja ei ole usaldusväärne. Kohus

tuvastas eelnevalt, et kostja esitatud arve nr XXXX kohaselt teeb ühe kuu arvestuslikuks

tarbitud vee koguseks 323,33 m³. Hagejad on esitanud kohtule tõendina kostja kodulehel

avaldatud 2015 aasta Keskkonnaaruande kohaselt tarbib Tallinlane ööpäevas keskmiselt 95

liitrit vett (tl 55 pöördel). Kuigi hagejad elavad Xxxxvallas, saab kohtu hinnangul arvestada

sama mahulise tarbimisega ka Xxxxvalla elanike puhul. Hagejate poolt esitatud Xxxxaleviku

teenuste hinnakirjaga on tõendatud, et Xxxxvallas on kehtestatud vee ja reovee ärajuhtimise

hinnaks 1,69 eurot/m³. Hagejate 4-liikmelise leibkonna keskmine veetarbimine on seega

ööpäevas kokku 380 liitrit ning aastaseks veetarbimiseks tuleb kokku 138320 l, so 138,32 m³.

Hagejad on ka märkinud, et hagejatelt nõutava summa eest saaks keskmine 4-liikmeline

perekond tarbida vett kehtiva Xxxxvalla hinnakirja järgi 17. aastat.

32. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et sellest tulenevalt on kostja poolt esitatud nõude

puhul tegemist alusetu rikastumise sooviga, mitte kahju hüvitamisega. Kostja eeldab, et

omavolilise tarbimise algusajaks on vähemalt 31.05.2012, kuna kostja andmetel on

liitumisleping ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikuga ühendamiseks piirkonna torustiku

omanikuga OÜ-ga Xxxx sõlmitud aastal. 2011. Lepingu kohaselt tulid liitumiseks tehtavad

ühendustööd lõpetada 31.05.2012. Hagejad on esitanud kohtule ehitusregistri väljavõtte, mille

kohaselt väljastati hagejate kinnistule ehitusluba alles 30.05.2012 (tl 98). Hagejad on

selgitanud, et ehitis sai elamiskõlblikuks alles 2015. aasta detsembris, mistõttu ei olnud

hagejatel võimalik alates 31.05.2016 kinnisasjal elada ega vett tarbida.

33. Kohus asub seisukohale, et on võimalik arvestada orienteeruvat keskmist tarbimist kostja

tehnilise inspektori poolt fikseeritud vee koguse järgi. Kohtule esitatud 23.05.2016 kostja e-

kirjast nähtuvalt fikseeris kostja tehniline inspektor Xxxxtarbitud vee koguseks 63 m³ (tl 13).

Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud objekti ülevaatuse akti kohaselt kostja tehniline

inspektor Xxxxfikseeris ja plommis ehitusaegse veearvesti. Veearvesti kontrollnäiduks

ülevaatusel fikseeriti 00067 m³ (tl 39). Kostja leiab, et kostja inspektor ei fikseerinud arvesti

plommimisega 18.05.2016 reaalselt tarbitud vee kogust, vaid fikseeris 18.05.2016 näidu

plommimata veearvestil edasise tarbimise tuvastamiseks. Kostja leiab ka, nimetatud

veemõõtja poolt enne 18.05.2016 mõõdetud koguste osas puudub kindlus ning neid ei saa

usaldusväärsena arvesse võtta. Nimelt, plommimisega tehakse võimatuks veearvesti näitude

moonutamine. Kohtu hinnangul saab tegeliku tarbimise väärtuseks lugeda akti kohaselt 67 m³.

34. Kostja on nõudnud hagejatelt kuue kuu vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise

hüvitamist. Hageja poolt kohtule esitatud 2015 aasta Keskkonnaaruande kohaselt tarbib

Tallinlane ööpäevas keskmiselt 95 liitrit vett ning hagejate 4-liikmelise leibkonna keskmine

veetarbimine on seega ööpäevas kokku 380 liitrit. Ühe kuu keskmine tarbimine tuleb seega

11 400 l (30x380 liitrit). See teeb kuus keskmiselt 11,4 m³ ning kuue kuu eest tuleb 68,4 m³

(68,4 6 x 11,4). Sellest tulenevalt saab hagejate poolt tegeliku tarbimisena arvestada 67 m³

ning hagejatel tuleb kostjale tasuda 67 m³ veetarbimise-- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise

eest. Seega tuleb kostjale tekitatud kahju hinnaks kokku 113,23 eurot (67 m³ x 1,69 eurot

hagejate esitatud Xxxx valla teenuste hindade alusel).

35. Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist, et hagejatel puudub kohustus tasuda AS-ile

Xxxxarve nr XXXX summas 4 050,72 eurot.

MENETLUSKULUD

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

37. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik