1-17-28/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mail 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-28 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

E.P, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Kohus, 76 : juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. E.P

Rahuldada vandeadvokaadi Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt E.P-le

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 73,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 61 12,20 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista E.P-lt kriminaalmenetluse kulud: 73,20

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

E.P tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99917700000378 E.P 1-17-

28 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

2(6)

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava E.P lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

E.P t

unnistati süüdi Viru Maakohtu 03.01.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 202 lg 2 p 2 järgi ning Kars § 64 lg 1 § 65 lg 2

ja alusel karistati vangistusega 7 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 28 2.2016 ja lõpp 21.08 .1 .2017.

T 28.04.2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest E.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. vanglas l Kinnipeetav töötab

majandustöödel 03.04.2017 alustas sõltuvuskäitumise muutust motiveeriva koristajana, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressile xxx orteriga, mis . Tegu on kahetoalise, avatud planeeringuga, ahiküttega, kõigi mugavustega k

kuulub E.P onule. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad isikud on andnud kirjaliku nõusoleku, et E.P ennetähtaegse vabanemise

korral koos elektroonilise valve kohaldamisega saab elama asuda nende juurde. Isikul on põhiharidus, mille omandas . Peale põhihariduse omandamist asus õppima xxx xxx, kuid põhjuseta puudumiste ja ükskõikse suhtumise tõttu arvati nimekirjast välja. Samuti õppis xxx

ning xxx, kuid ei lõpetanud. Peale vabanemist soovib omandada plaatija eriala. Isiku sõnul

töötas ta enne vangistust kaheksa kuud suulise kokkuleppe alusel ehitusel xxx OY Soome

Vabariigis. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 2654,95 eurot. Kinnipeetava pere on materiaalselt toimetulev. Ema ja isa tagavad vabanemise korral E.P-le

vajaliku toetuse.

Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde, vanaema ja elukaaslane. Suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Kriminaalhoolduses olles ei

täitnud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani toime uue kuriteo. E.P

hoidus eemale kohtu poolt määratud karistusest ilmuda karistust kandma vanglasse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jook ägivaldse kuriteo sul on 70 %, v

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav E.P

tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on E.P lähedasteks tema ema, isa,

vanaema ja onu. Vanaema sõnul on suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Vangistuse ajal ei ole suhted perega katkenud. E.P on ka varem vanaema juures

elanud, vanaema sõnul on Simoni suhtumine temasse austav ja toetav. Võimaliku

ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib E.P

3(6)

elama asuda aadressile xxx. Tegu on kahetoalise, avatud planeeringuga, ahiküttega, kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub E.P onu . Eluase vastab elektroonilise valve le kohaldamise tingimustele. Korteris elavad on andnud kirjaliku vanaema ja onu, kes mõlemad

nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. E.P pere on materiaalselt

toimetulev. Ema ja isa tagavad poja vabanemise korral vajaliku toetuse. Ennetähtaegse vabanemise korral E.P koheselt töökohta ei oma. Varasem tingimuslik karistus ei

täitnud oma eesmärki – karistus pöörati täitmisele.

Vabaduses on suureks riskifaktoriks alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine.

Prokurör

selgitas kirjalikus seisukohas tlk 27-29, et prokuratuur ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et isik on varasemalt kolmel korral kakristatud ja kuigi vangistuses on esimest korda, on ta korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, mis

ebaõnnetus.

E.P selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Loobub alkoholist.

Kaitsja selgitas, et hiljuti avaldatud kohtupraktika kohaselt on peamine sere, et isik käitub

vangistuse ajal rahuldavatlt ja tema võimalused vabaduses on head. Ennetähtaegne vabastamine ei ole nüü mingi erand.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestad , leiab, et E.P a tingimisi enne es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätt

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu põhiharidus . Peale põhihariduse omandamist asus omab t, mille omandas xxx õppima , kuid põhjuseta puudumiste ja ükskõikse suhtumise tõttu arvati nimekirjast välja. xxx

Samuti õppis , kuid ei lõpetanud . Isiku sõnul töötas ta enne

xxx ning xxx ta kumbagi

vangistust kaheksa kuud suulise kokkuleppe alusel ehitusel xxx OY Soome Vabariigis. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust.

Vanglakaristust kannab 1. korda. varavastase kuriteo eest, Käesolevat karistust kannab eelnevalt on karistatud samuti varguste eest ja avaliku korra raske rikkumise eest.

Kehtivaid väärteokaristusi on . korral on teda karistatud KarS § 218 E.P 10: 3 lg 1 järgi aravastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu . korral KarS § 262 (v ), 3 järgi ( korral AS § 71 järgi ( avaliku korra rikkumine), 1.

alkohoolse joogi tarbimine alaealise

4(6)

poolt ), 1. korral NPALS § 151

järgi ( arkootilise või psühh n otroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses), 1. korral RelS § 892 e lg 1 järgi ( lektrišokirelva ja tsiviilkäibes

keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine), 1. korra LS § 201 lg 1 järgi ( ootorsõiduki, m maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu

puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude

toimepanemisest. E.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti

väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude

toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Süüdimõistetul on kehtiv isikutunnistus, mis kehtib kuni 30.09.2021.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib

E.P elama asuda aadressile xxx. Tegu on kahetoalise, avatud planeeringuga,

ahiküttega, kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub E.P onule. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad vanaema ja onu, kes mõlemad

on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. E.P pere on

materiaalselt toimetulev. Ema ja isa tagavad poja vabanemise korral vajaliku toetuse. Ennetähtaegse vabanemise korral E.P koheselt töökohta ei oma. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik.

Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb

arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid

karistusi, ei ole kohtu hinnangul E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu

puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud

kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud

kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja

oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vähetähtis pole

seegi, et K- 2654,95 eurot. Raha andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas Nimetatud asjaolu võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (E.P puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa

vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul alkoholiosõltuvus. Kohus leiab, et kinnipeetava kogu eelnev käitumine ja toimepandud

kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt

oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne

tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud,

5(6) jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks

leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid.

Kinnipeetav .2017, kuud, mis on a karistusaeg lõpeb 21.08 ärakandmiseni on veel peaaegu 3 piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu

oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu ((RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule siiski garanteeritud. Kohus

rõhutab, et ka hiljuti avaldatud kohtupraktika kohaselt ( 3-1-1-12-17) hindab maakohus ennetähtaegse vabastamisega seotud asjaolud ikka oma kogumis.

Kohus nõustub, et isiku käitumine vanglas on rahuldav, positiivsed on tema võimaluse

vabaduseslähedaste toetus ja võimalik töökoht. Samas ei saa järra tähelepanuta, et isiku

käitumist püüti korrigeerida ja suunata õiguskuulekale elule ilma vangistuseta kahel korral, kuid tulemusteta. Kriminaalhooldus ei osutanud isikule vajalikku mõju, et ta oleks suunatud

õiguskuulekale elule. Ei olnud kaalukas sel juhul ka lähedaste toetus, sest isik jätkas uue

kuriteo toimepanemisega ka kriminaalhoolduse all olles. Seega hinnates isiku võimaluse

vabaduses, tema käitumist vanglas ja tema eelnevat elukäiku, leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei

võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

E.P temale Viru Maakohtu 03.01.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

6(6)

/ Inna Kirsipuu kohtunik