Legislator Case Law & Legislation
2-15-9770/104 AI generated

2-15-9770/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-9770/104
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 10.01.2017 määrus jätta muutmata, arvestades ka käesolevas Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta M.D kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-15-9770/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 10.01.2017 määrus jätta muutmata, arvestades ka käesolevas Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta M.D kanda.

Keywords

AI generated
reasonableness credible explanation clausula rebus sic stantibus defect of consent justified insurer position contract for medical treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-9770

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

M.D hagi Lyoness Eesti OÜ vastu lepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, ülesütlemisele

eelnenud olukorra taastamise, tüüptingimuse

tühiseks tunnistamise ja varanimekirja esitamiseks

kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

M.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): M.D (isikukood XXX,

e-post: XXX)

Kostja (vastustaja): Lyoness Eesti OÜ (registrikood

12383118), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina

Pukk (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta M.D määruskaebus rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 10.01.2017 määrus jätta muutmata, arvestades ka käesolevas

määruses toodud põhjendusi.

3. Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta M.D kanda.

Rahuldada Lyoness Eesti OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

välja mõistmiseks osaliselt.

4. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista

määruskaebuse esitajalt M.D-lt vastustaja Lyoness Eesti OÜ kasuks

menetluskulud õigusabile summas 180 eurot.

5. Jätta Lyoness Eesti OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata summas 454,40 eurot.

6. Määruskaebuse esitaja M.D on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

7. Määrus on edasikaevatav osas, milles vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

8. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 427 II lause).

9. Määruskaebuse Riigikohtule võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 29.06.2015 esitas M.D (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Lyoness Eesti OÜ

(kostja) vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, ülesütlemisele eelnenud

olukorra taastamise ja avaliku vabandamise nõudes. Menetluse käigus täpsustas ja

täiendas hageja hagi korduvalt.

2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.07.2016 määrusega.

3. Kostja esitas Harju Maakohtule 30.08.2016 taotluse hagejalt menetluskulude katteks

tagatise summas 3600 eurot andmiseks kohustamiseks.

4. Harju Maakohus rahuldas 06.09.2016 määrusega kostja taotluse hagejalt

menetluskulude tagatise nõudmiseks osaliselt ja kohustas hagejat tasuma tagatise

summas 1800 eurot kolme võrdse osamaksena summas 600 eurot 26.09.2016,

26.10.2016 ja 26.11.2016. Maakohus hoiatas hagejat, et tagatise tasumata jätmise korral

jätab kohus hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis eelnimetatud määruse

07.12.2016 kohtumäärusega muutmata.

5. Kuna tagatise osamaksete tasumise tähtajad määruskaebuse esitamisega möödusid,

määras Harju Maakohus 09.12.2016 määrusega hagejale tagatise tasumiseks uued

tähtajad kolme võrdse osamaksena summas 600 eurot hiljemalt 02.01.2017, 02.02.2017

ja 02.03.2017. Maakohus hoiatas hagejat, et tagatise tasumata jätmise korral jääb hagi

läbi vaatamata. Hageja sai kohtumääruse kätte 09.12.2016.

6. 01.01.2017 teatas hageja Harju Maakohtule, et on 27.12.2016 loovutanud oma nõude

kostja vastu ning teavitanud sellest ka kostjat. Hageja palus hagejaks muuta nõude uus

omanik ning hageja muuta kas kolmandaks isikuks hageja poolel või menetlusest

eemaldada.

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus jättis 10.01.2017 määrusega hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata,

lõpetas asja menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt

riigituludesse riigilõivu summas 700 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates

kohtumääruse jõustumisest ning menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise

tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

menetluskulude tasumiseni.

8. Määruse põhjenduste kohaselt ei mõjuta TsMS § 210 lg 2 kohaselt nõude loovutamine

kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Lõige 3 sätestab, et

õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole

õiguseelneja asemel; nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib

sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Antud juhul on hageja asendamist

taotlenud hageja (õiguseelneja), kuid taotluse selleks peaks esitama õigusjärglane. Seni

kuni sellist taotlust pole esitatud ja kohtu poolt lahendatud, on hagejaks õiguseelneja s.o

antud asjas M.D.

9. Kohus jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 197 sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul

menetluskulude katteks tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

Sama nähtub TsMS § 423 lg 1 p-st 12.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

10. Tagatise esimese osamakse tasumise viimane päev oli 02.01.2017 ning hageja oli

tähtajast teadlik. Hageja ei ole esitanud tagatise osamakse tasumist tõendavat

maksekorraldust ning ka kohus ei ole tuvastanud, et tagatise osamakse oleks makstud.

Kostja on palunud jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja tagatist ei tasu. Tagatise

määramise määruses (samuti hilisemas täiendava tähtaja andmise kirjas) on hagejat

hoiatatud, et kui esimest osamakset ei tasuta, jääb hagi läbi vaatamata. Kuivõrd tagatis

on maksmata, jääb hagi läbi vaatamata.

11. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

12. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5

ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

13. TsMS § 190 lg-st 4 nähtub, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis

ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või

vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud

määras viivist. Kohus on andnud hagejale kaks korda menetlusabi – 20.11.2015

määrusega 50 eurose riigilõivu tasumiseks ning 01.07.2016 määrusega 650 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks. Kokku on hageja saanud menetlusabi seega summas 700 eurot,

mis tuleb hagejal hüvitada riigituludesse. Summa tuleb hüvitada 30 päeva jooksul

käesoleva määruse jõustumisest.

Määruskaebus

14. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub kohtumääruse

tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtule, määrates, et kohus peab andma

sisulise võimaluse puuduste kõrvaldamiseks; alternatiivselt, kui määrust ei saa

tühistada, vabastada hageja kõigi riigilõivude riigituludesse tasumise kohustusest.

15. Määruskaebuse kohaselt on maakohus teinud üllatusliku lahendi. Kohus pole välja

selgitanud, milline oli nõude uue omaniku ja hageja tegelik tahe. Kui hageja esitas

taotluse kolmanda isiku nimel, et see menetlusse saaks astuda on küsimus selles, kas

hagejal oli selleks esindusõigus või mitte. Kui hagejal polnud esindusõigust, on

tegemist kõrvaldatava puudusega.

16. Vastavalt RK lahendile nr 3-2-1-57-13 p 10 ei tohi õiguslik kvalifikatsioon tulla poolele

üllatuslikult ning seadus näeb ette, et kui avaldus on esitatud puudustega, mida saab

kõrvalda, peab kohus andma poolele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Lisaks on

Riigikohus lahendis nr 3-2-1-129-16 p 19.2 leidnud, et õigusest ekslikus arusaamises

olevale poolele tuleb õigust selgitada.

17. Seadus ei sätesta, et üksnes õigusjärglane peab esitama taotluse hageja vahetamiseks või

menetlusse astumiseks. Seaduse kohaselt võib õigusjärglane vastaspoole ja õiguseelneja

nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja

nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda

isikuna õiguseelneja poolel.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

18. Alternatiivselt saanuks kohus üllatusliku otsustuse tegemise vältimiseks juhtida hageja

tähelepanu sellele, et taotluse peab esitama teine isik ehk nõude uus omanik ning andma

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

19. Kohus pole põhjendanud, miks ta TsMS § 190 lg 7 ei kohalda. RK lahendi nr 3-2-1-56-

10 p-s 9-10 on Riigikohus leidnud, et TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul

esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest vabastamise üle. TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu

mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud

hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või

mitte

20. Hageja arvates tuleks tema suhtes seda sätet kohaldada, kui läbivaatamata jätmine peaks

jõusse jääma, sest hageja on pankrotis olev isik, kes elatub erinevatest sotsiaaltoetustest.

Hagejal puuduvad vara ja vahendid taolise riigilõivu tasumiseks ning tema suhtes oleks

ülekohtune see riigilõiv talt välja mõista, kui ka hagi peaks jääma läbi vaatamata.

Menetluse edasine käik

21. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas kostjale seisukoha

saamiseks.

22. Kostja seisukoha kohaselt on määruskaebus alusetu ja tuleb rahuldamata jätta.

Menetluskulude tagatise tasumise nõue jõustus 07.12.2016 Tallinna Ringkonnakohtu

kohtumäärusega, mis toimetati hagejale kätte 09.12.2016. Hageja ei esitanud kohtule

taotlust tähtaja (02.01.2017) pikendamiseks. Hagi läbivaatamata jätmisel juhindus

kohus õigesti TsMS §-ist 197 ja § 423 lg 1 p-st 12 ning kostja 30.08.2016 taotlusest.

Hageja väited 10.01.2017 kohtumääruse üllatuslikkuse ja kohtu puuduliku

selgitamiskohustuse täitmise kohta on valed. Kohus on hoiatanud hagejat tagatise

tasumata jätmise tagajärgedest (s.o hagi läbivaatamata jätmisest) 06.09.2016

kohtumääruses ja 09.12.2016 kirjas. Hageja määruskaebuse põhjendused, mis

puudutavad hagi esemeks olnud nõuete loovutamist ning hageja taotlust määrata enda

asemele menetlusse nõuete omandaja, ei põhjenda määruskaebuse eset. Määruskaebuses

analüüsitud hüpoteetilised stsenaariumid ei ole asjakohased ega võimalda vastamist.

23. Hageja eesmärk nõuete loovutamise juures oli vabaneda menetluskulude tagatise

tasumise kohustusest. Käesoleva tsiviilasja esemeks olevad nõuded ei ole ilmselt

kehtivalt loovutatavad. Hageja ja kostja vahelise lepingu ühe punkti tühisuse

tuvastamise nõue, lepingu kehtivuse tuvastamise ja olukorra taastamise nõuded on

seotud hageja isikuga ega ole loovutatavad (VÕS § 164 lg 1 2. lause). Juhul, kui üks või

mõni hageja nõuetest oleks kehtivalt loovutatud, siis kostja ei annaks TsMS § 210

lõikes 3 nimetatud nõusolekut omandaja astumiseks menetlusse hageja asemel.

Kokkuvõttes ei muutuks menetluskulude tagatise nõude aluseks olevad asjaolud.

24. Isegi kui kohus oleks hagejale selgitanud, et nõude loovutamine menetluse kestel ei

mõjuta tema osalemist menetluses hagejana, ei oleks see muutnud menetluskulude

tagatise tasumata jätmise tagajärge (TsMS § 210 lg 2). Kohus peab lahendama asja

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Hageja

taotluse lahendamine olukorras, kus menetluskulude tagatis oli tasumata, ei oleks

kõrvaldanud hagi läbivaatamata jätmise aluse esinemist, seega polnud see vajalik ega

otstarbekas.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

25. Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et kohus oleks pidanud menetluskulude jaotuses

kohaldama TsMS § 190 lõiget 7 ning vabastama hageja menetluskulude tasumise

kohustusest. TsMS § 190 lg 7 kohaldamine on diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb

kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on

mõjuv põhjus või mitte (3-2-1-56-10 p 10). Kohus võib võtta arvesse isiku sissetulekut,

töövõimet jms. 10.01.2017 määruses on kohus kaalunud hageja majanduslikku olukorda

hageja poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõendite pinnalt. Ei esine asjaolusid, mis

õigustaks hageja vabastamist menetluskulude tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7

alusel. Kohus mõistis õigesti hagejalt välja menetluskuludena riigilõivu 700 eurot

riigituludesse.

26. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le

5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

27. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vaidlustatud määrust tuleb

täiendada osas, mis seondub hagejalt riigilõivude riigituludesse väljamõistmisega (p 34-

38). Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on teinud üllatusliku lahendi ning

oleks pidanud välja selgitama hageja kui nõude loovutaja ja nõude uue omaniku

tegeliku tahte.

29. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus

hagejale nii menetluskulude tagatise andmiseks kohustamise 06.09.2016 määruses kui

ka 09.12.2016 määruses, millega pikendas menetluskulude tagatise osamaksete

tasumise tähtaegasid, selgitanud tagatise tähtaegselt tasumata jätmise tagajärjena hagi

läbi vaatamata jätmist (II kd, tlk 24 pöördel, tlk 108). Nimetatud määrused on asja

materjalidest nähtuvalt hagejale kätte toimetatud (II kd, tlk 26 ja tlk 109). Eeltoodust

tulenevalt ei saanud hagejale hagi läbi vaatamata jätmine tulla üllatusena.

30. TsMS § 197 II lause sätestab üheselt, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab

kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kostja on vastava taotluse esitanud vastuses

hagiavaldusele (II kd, tlk 3). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohtule oleks

esitatud tagatise esimese osamakse tasumiseks määratud tähtaja pikendamise taotlust.

Seega võis maakohus tagatise esimene osamakse tähtaegselt tasumata jätmise tõttu jätta

hagi läbi vaatamata.

31. Asjaolu, et hageja loovutas nõude enne tagatise esimese osamakse tähtaja saabumist, ei

muuda maakohtu määrust tühiseks, kuna hageja oli tasumise tähtajast teadlik ja pidi

kohustuse täitmata jätmisest tulenevatest tagajärgedest aru saama. Tagatise osamakse

tasumata jätmisest tingitud riske kandis hageja, olenemata sellest, et nõue oli

loovutatud, kuna TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või

muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Arvestades eeltoodut ei olnud maakohtul ka

kohustust nõude loovutaja ja uue omaniku tegeliku tahte väljaselgitamiseks.

32. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus oleks temalt riigilõivude

riigituludesse väljamõistmisel pidanud kohaldama TsMS § 190 lg 7 ning hageja,

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

arvestades tema majanduslikku seisundit, riigilõivude tasumise kohustusest vabastama.

Määruskaebuse esitaja on mõjuva põhjusena välja toonud, et on pankrotis olev isik, kes

elatub erinevatest sotsiaaltoetustest ning tal puuduvad vara ja vahendid riigilõivude

tasumiseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja suhtes käimas kohustustest

vabastamise menetlus (II kd, tlk 136 pöördel).

33. Kuigi määruskaebuse esitaja on õigesti viidanud, et vaidlustatud määrus ei kajasta

põhjendusi, miks maakohus ei ole hageja suhtes kohaldanud TsMS § 190 lg 7, ei anna

see menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuna

lõppjärelduses on maakohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul õige. Ka nähtub

tsiviilasja materjalidest, et maakohus on oma otsustust riigilõivude osas põhjendanud

24.01.2017 määruses, millega jättis määruskaebusega esitatud menetlusabi taotluse

rahuldamata.

34. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud

kohtulahendis mõjuval põhjusel, mh kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

35. Riigikohtu lahendi nr 3-2-156-10 kohaselt on TsMS § 190 lg 7 kohaldamine kohtu

diskretsioonotsus ning kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (p 10).

36. Hageja poolt 24.09.2016 esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustavad

tema sissetulekud sotsiaaltoetustest eluruumi kulude katmiseks koos

kommunaalkuludega summas 300 eurot, mis tasutakse otse üürileandjale ja 130 eurost

toimetulekuks, millest on maha arvatud töötasud kahe ettevõtte peale 40-50 eurot kuus.

Eluasemekulud moodustavad 300 eurot, mis makstakse otse üürileandjale, kulutused

toidule moodustavad 130 eurot (II kd, tlk 42-43).

37. Hageja 28.03.2016-28.09.2016 pangakonto väljavõtetest (II kd, tlk 53) nähtuvalt on

kohalikult omavalitsuselt saadud toetused edasi kantud hageja kasutuses oleva eluruumi

asukohaga Spordi 11-211, Tallinn renditasuna Televisioonimeedia OÜ-le, kes on

kohtule esitatud lepingu kohaselt üürileandjaks perioodil 15.06.2016-30.06.2017 (II kd,

tlk 91) ning Lyoness Europe AG-le. Sealjuures nähtub, et renditasu maksed sõltuvad

toetuse suurusest ega ole konstantsed, ülekanded välisriigi äriühingule ei sisalda

selgitusi. Pangakonto väljavõtetest ei nähtu kulutusi toidule.

38. Võttes aluseks hageja poolt esitatud majandusliku seisundi teatises toodud andmed,

mille kohaselt hüvitatakse hageja elukohaga seotud kulud summas 300 eurot otse

toetuse andja poolt rendileandjale ning toidukulud moodustavad 130 eurot, saab

pangakonto väljavõtetest järeldada, et hageja pole toetusi sihtotstarbeliselt kasutanud.

Kui hagejal puudub vajadus toetuste sihtotstarbeliseks kasutamiseks, viitab see

asjaolule, et hagejal võib olla varjatud sissetulekuid, mille arvel oma elamiskulusid

tasuda. Kohtu hinnangul on alust kahelda hageja esitatud väidetes oma majandusliku

seisundi kohta ning selles, et ta elatub peamiselt sotsiaaltoetustest ja vajab riigipoolset

abi riigilõivude tasumiseks. Kaudselt kinnitab seda ka hageja enda ettepanek

maakohtule vähendada kostja poolt esialgselt nõutud menetluskulude tagatist ning

määrata selle tasumine osade kaupa (II kd, tlk 19). Alust kahelda hageja poolt kohtule

esitatud andmete õigsuses annab täiendavalt asjaolu, et hageja on üüritud eluruumi oma

elukohana märkinud vaid ühes menetlusdokumendis (II kd, tlk 42) ning peamiselt oma

elukohana märkinud XXX (I kd, tlk 2, 97, 104, 158, II kd tlk 13, 29, 86, 111). Eelnevast

tulenevalt on kohtul alust kahelda hageja poolt oma menetlusõiguste heauskses

kasutamises. Arvestades hageja poolt menetluses esitatud vastuolulisi andmeid nii oma

elukoha kui ka majandusliku seisundi kohta, puuduvad kohtu hinnangul mõjuvad

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

põhjused hageja vabastamiseks riigilõivude riigituludesse väljamõistmisest osaliselt või

täies ulatuses.

39. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav osas, mis puudutab hagi läbi vaatamata jätmist

(TsMS § 427 II lause).

40. Käesolev määrus on edasikaevatav osas, milles maakohtu määrus jääb muutmata osas,

milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu summas 700 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Menetluskulud

41. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jäävad

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

42. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad kohtule menetluskulude

nimekirjade ja nendele vastuväide esitamiseks.

Kostja esitas 03.05.2017

ringkonnakohtule taotluse määrata kindlaks kostjale määruskaebusmenetluses

hüvitatavad menetluskulud summas 528,67 eurot, millele lisandub käibemaks 105,73

eurot ja kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse kohaselt on kõik

menetluskulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjale on osutatud

õigusabi kokku 4 h ja 04 minuti ulatuses 20.04.2017 materjalide analüüsiks,

määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks kohtule. Õigusabi tunnihind ilma

käibemaksuta on 130 eurot.

43. Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited ning leidis, et need on

põhjendamatult kõrged. Riigikohtu praktika kohaselt on mõistlikuks peetud tunnitasu

120 eurot. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, puudub tal õigus selle

hüvitamisele. Hageja määruskaebusega seonduvat materjali ei olnud palju. Kostja on

esindajat vahetanud. Seejuures pole esindaja vahetamist põhjendatud ning asja keerukus

ei eelda mitme esindaja kasutamist. Eelneva materjali tervikuna läbitöötamise vajadus

pole nõutav, kuna tegemist on hagi läbi vaatamata jätmisega. Kostja ajakulu tuleks

vähendada 1,5 h peale ning tunnitasu määra 120 eurole ilma käibemaksuta. Kostja

eeldatavad mõistlikud menetlusega seotud kulud peaksid olema 180 eurot koos

käibemaksuga (120 eurot x1,5h).

44. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt.

45. TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

46. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt

osutatud õigusabi mõistlik ja põhjendatud tunnihind, arvestades vaidluse kestust,

keerukust ja tõendite hulka ning Riigikohtu praktikat (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-

92-13, 3-2-1-115-13, 3-2-1-145-13) on 120 eurot.

47. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelnimetatud kinnitust

kostja taotlus ei sisalda. Ringkonnakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel

tulenevalt hagita menetluse uurimisprintsiibist (TsMS § 477 lg 7) kindlaks teinud, et

kostja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (II kd, tlk 161), mistõttu puudub

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-9770

seadusest tulenev alus kostjale käibemaksu hüvitamiseks. Kostjale osutatud õigusabi

mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks tuleb eeltoodust tulenevalt lugeda 120 eurot

ilma käibemaksuta.

48. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväidetega ka osas, mis puudutab

määruskaebusmenetluses kostjale õigusabi osutamiseks kulunud aega ja leiab, et

mõistlikuks ja põhjendatuks tuleb pidada ning hüvitada ajakulu ainult seoses

vaidlustatud määruse, sellele esitatud määruskaebusega tutvumisele ning vastuse

koostamisel kuulunud aja osas, so kokku 1 h ja 30 minutit. Muus osas ei pea

ringkonnakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hüvitamist põhjendatuks, kuna

kostja uuel lepingulisel esindajal puudus vajadus tsiviilasja varasemate materjalidega

tutvumiseks.

49. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud (kulud õigusabile ilma käibemaksuta) summas 180 eurot

(1,5 h x 120 eurot). Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata

summas 454,40 eurot.

50. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on esitanud vastava taotluse 03.05.2017 menetlusdokumendis.

51. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

52. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)