2-15-6730/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-6730

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-6730

Kohtuasi

A.A hagi J.S vastu ühisvara jagamiseks ja J.S

vastuhagi A.A vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

J.S apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

A.A

(isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja

Anatoli Orlovski (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): J.S (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tamara

Vologžanina (e-post XXX)

Istungi toimumise aeg

04.05.2017

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A.A ja J.S vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.Poolte ühisvara jagatakse järgmiselt:

1.1.1.Korteriomand aadressil XXX jääb J.S-ile.

1.1.2. A.A annab üle talle kuuluva ühisomandiosa korteriomandist XXX

(kinnistusregistri registriosa number XXXXXXX) ja J.S-i võtab selle vastu

(asjaõigusleping). A.A annab nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa number XXXXXXX teises jaos kehtiv

omanikukanne, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikuks A.A (isikukood

XXX), ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna sisse J.S

(isikukood XXX).

1.1.3.Kinnistu aadressil AAA jääb A.A-le .

1.1.4.J.S annab üle talle kuuluva kaasomandiosa kinnistust AAA (kinnistusregistri

registriosa number XXXXXX) ja A.A võtab selle vastu (asjaõigusleping). J.S

annab nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

1(3)

Tsiviilasi nr 2-15-6730

number XXXXXX teises jaos kehtiv omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu

kaasomanikuks J.S (isikukood XXX), ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistu ainuomanikuna sisse A.A (isikukood XXX).

1.1.5.AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr 06-069654-EL tulenevad

kohustused summas 29 883, 93 jäävad A.A kohustuseks.

1.1.6. J.S kohustub tasuma ühisvara jagamisel enamsaadu tõttu A.A-le hüvitise

kokku summas 22 942 eurot alljärgnevalt: 10 000 eurot hiljemalt 31.05.2017 ja

ülejäänud summa 12 942 eurot hiljemalt 30.01.2018.a.

1.1.7. J.S poolt A.A-le kompromissi p-s 1.1.6 märgitud hüvitise tasumise järgselt

kohustub A.A esitama AS-ile Swedbank taotluse korteromandil XXX koormava

hüpoteegi kustutamiseks.

1.1.8. Osaühingu Q (äriregistri reg nr XXXXXXXX) osa väärtusega 752 müüa

avalikul enampakkumisel. Müügitulem jagada poolte vahel võrdsetes osades.

1.1.9. Pooled kinnitavad, et nendel ei ole käesolevas tsiviilasjas kompromissi

kinnitamisel teineteise vastu rohkem nõudeid.

1.1.10. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada tsiviilasjas nr 2-15-6730 tehtud Harju Maakohtu 13.01.2017 otsus.

3. Lõpetada tsiviilasja 2-15-6730 menetlus.

4. Poolte menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses jäävad poolte endi

kanda.

5. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse

kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitasid 05.05.2015 hagi kostja vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise

nõudes. Kostja vaidles ühisvara jagamisele vastu ja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks.

Maakohus lahutas 10.09.2015 otsusega poolte abielu.

Maakohtu otsus

2. 13.01.2017 otsusega rahuldas maakohus hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagas poolte

ühisvara. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

3. J.S esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, millega temalt mõisteti teise poole kasuks välja hüvis summas 45 934 eurot

ja teha uus otsus, millega väljamõistetava hüvitise suuruseks on 3 075 eurot.

Vastustaja seisukoht

4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse käik

2(3)

Tsiviilasi nr 2-15-6730

5. 04.05.2017 toimus Tallinna Ringkonnakohtus asjas määratud istung. Istungil arutasid

pooled kompromissi tingimusi. J.S esitas allkirjastatud kompromissi istungil, A.A mõned

päevad hiljem.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule

esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi

kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

7. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi

või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul

esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid (TsMS § 431 lg 2).

8. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul

käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.

9. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu

määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule

kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise

õiguse välistada. Pooled vähendasid määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.

10. 12.05.2017 esitas A.A Tallinna Ringkonnakohtusse taotluse, milles palub kontrollida, kas

hüvitise arvutamisel võeti arvesse asjaolu, et korteriomandi, mis ühisvara käigus jagati

väärtus on 75 900 eurot. Ringkonnakohus osutab, et hüvitise määramisel võeti arvesse

korteriomandi väärtus summas 75 900. Kostjale jäi korteriomand väärtusega 75 900 eurot

ning seetõttu peab kostja hagejale hüvitama sellest 37 950 eurot. Hagejale jäi

laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus AS Swedbank ees summas 29

883,96 eurot. Seega peab kostja hüvitama hagejale laenukohustusest pool ehk 14 941, 98

eurot. Seega kostja hüvitamiskohustuse suuruseks on 52 891, 98 eurot. Hagejale jäi

kinnistu väärtusega 39 900 eurot. Kinnistust ½ oli kostja lahusvara ja hageja peab selle

eest kostjale tasuma 19 950 eurot. Ülejäänud ½ kinnistust oli poolte ühisvara ja seetõttu

peab hageja kostjale hüvitama ¼ kinnistu väärtusest ehk 9 975 eurot. Seega peab hageja

kostjale tasuma hüvitist kokku 29 925 eurot. Pooled tegid tasaarvestuse ja leppisid kokku

hüvitisesumma suuruses 22 942 eurot, mille kostja peab tasuma hagejale.

11. Ringkonnakohus osutab, et apellatsioonkaebuses palus kostja määrata hüvitise suuruseks

3 075 eurot, mitte 22 649 eurot nagu hageja 12.05.2017 taotluses esile tõi.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

3(3)