2-17-6891/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedKOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated2-17-6891/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: KOHTUMÄÄRUS
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Heli Käpp Egert Übner Tsiviilasja number 2-17-6891 Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2017, Pärnu Tsiviilasi M. P.i hagi A. P.i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht J. M.i juures), seaduslik esindaja J. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxx; epost xxx) Kostja: A. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post xxx) RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hageja M. P.i seadusliku esindaja J. M.i loobumine hagist A. P.i vastu elatise väljamõistmiseks ning lõpetada tsiviilasjas 2-17-6891 menetlus. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuna hüvitatavaid kulusid ei ole asjas tekkinud. Jätta kulude suurus kindlaks määramata. 3.Toimetada kohtumäärus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED J. M. esitas 02.05.2017 oma alaealise lapse M. P.i nimel Pärnu Maakohtule hagi A. P.i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus 04.05.2017 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva jooksul hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei ole veel andmeid hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamise kohta. 08.05.2017 hageja esindaja saatis kohtule e-kirja palvega peatada menetlus, kuna lapse isa A. P.iga saavutati kokkulepe, et ta hakkab maksma elatist vabatahtlikult, ilma kohtuta. 09.05.2017 kohus e-kirjaga selgitas hageja esindajale, et vabatahtlik elatise maksmine ei ole menetluse peatamise alus, pooled võivad esitada kokklepe kohtule kinnitamiseks ja kohus lõpetab menetluse kokkuleppe kinnitamisega, samuti hagejal on õigus hagist loobuda või hagi tagasi võtta. Kohus selgitas hageja esindajale hagist loobumis ja hagi tagasi võtmise erinevaid õiguslikke tagajärgi. 15.05.2017 hageja esindaja saatis kohtul avalduse, milles teatab, et loobub hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud
Tsiviilasi nr 2-17-6891
2 lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (TsMS§ 429 lg 2 esimene lause). TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samu muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja esindaja 15.05.2017 hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 432 sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Tulenevalt elatise eripärast – tagasiulatuvalt saab elatist nõuda mitte rohkem kui ühe aasta eest enne hagi esitamist ja peamiselt on elatise nõue suunatud tulevikku – ei saa hageja hagist loobumise ja menetluse lõpetamise järel enam nõuda kostjalt elatist, mis on muutunud sissenõutavaks selles tsiviilasjas menetluse 15.05.2017 lõpetamise ajaks, kuid kohtu hinnangul ei võta praegusest hagist loobumine hagejalt õigust esitada edaspidi kohtule kostja vastu uus hagi pärast 15.05.2017 sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmiseks või kui ilmneb, et kokkuleppel makstav elatis ei ole hageja ülalpidamiseks piisav. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus jätab kulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp kohtunik