4-17-2594/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-2594

K O H T U MÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mai 2017, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2594 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi Maria Mashianova kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.03.2017 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale (trahviteate nr 201704011) Kaebuse esitaja Maria Mashianova (isikukood: 46501180326, elukoht: Tülli tee 9, Randvere küla, 74016 Viimsi vald, Harjumaa, e-post: zorjana@msn.com) Kohtuväline menetleja

Viimsi Vallavalitsus (registrikood: 75021250, asukoht: Xxxx, e-post: info@viimsivv.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 79 lg 1, 2, 3 p 1 ja lg 5 kohus määras:

1. Jätta Maria Mashianova kaebus rahuldamata.

2. Käesolev määrus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale, s.o. Viimsi Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p

12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 10.05.2017 laekus Harju Maakohtule Maria Mashianova kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.03.2017 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale (trahviteate nr 201704011) tl 1-12.

Harju Maakohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt asja materjalid (15.05.2017 edastati kohtule VT tl 1-26, CD-plaat). 04.01.2017 koostas Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor trahviteate nr 201704011 (VT tl 25), millega tuvastati, et 03.01.2017 kl 11:27 Viimsi vallas Randvere külas Tülli tee kinnistul Tülli tee 9 juures haljasalal oli ilma omaniku ning valdaja loata pargitud sõiduk Audi80 reg märk 159AOC, mis ühtlasi segas liiklust ja lumekoristustöid. Maria Mashianova´le määrati VTMS § 54 1 lg 1 p 2 ja LS § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas

20 eurot (trahviteade nr 201704011).

16.01.2017 esitas Maria Mashianova kaebuse trahviteate nr 201704011 peale (VT tl 19-21). Kaebuse esitaja leidis, et pargitud sõiduk Audi80 reg märk 159AOC ei takistanud teiste sõidukite liikumist teel või jalakäijate liiklemist teepeenral, paks lumekiht ei võimaldanud eristada, kas tegemist oli haljasala või sõiduteega.

02.02.2017 koostas Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor kaebuse lävitaamatama jätmise määruse (VT tl 16-18). Kohtuväline menetleja on märkinud, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes VTMS § 54 5 lg 3-6 toodud alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle regisstreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.

09.02.2017 laekus Harju Maakohtule Maria Mashianova kaebus Viimsi Vallavalitsuse 02.02.2017 kaebuse rahuldamata jätmise peale, mille Harju Maakohus jättis 14.02.2017 määrusega läbi vaatamata ning edastas kaebuse Viimsi Vallavalitsuse juhile lahendamiseks vastavalt VTMS § 77 sätestatud korrale (VT tl 12-15). Viimsi Vallavalitsuse vallasekretär 21.03.2017 vaadanud läbi Maria Mashianova kaebuse kohtuvälise menetleja 02.02.2017 määruse peale väärteoasjas nr 20170400 ning olles tutvunud väärteoasja materjalidega leidis, et Maria Mashianova kaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning kaebuses ei esine VTMS § 54 5 sätestatud trahviteate vaidlustamise aluseid. Väärteoasja toimikus olevatel fotoning videosalvestiselt on nähtav, et Tülli tee lumest puhastamine ei toimunud 03.01.2017 teemaa täies ulatuses, kuna Tülli tee 9 juures pargitud sõiduk blokeeris osa teekattest. Haljasala ulatus Tülli tee 9 juures on hekist mõõdetuna üle 2 m (mõõdetud Regio Street-U rakenduse abil).Maaameti ortofotolt on tuvastatav, et hekk Tülli tee 9 ees paikneb Tülli tee transpordimaal. Keelatud kohas parkimisega seotud rikkumised on sagedased , mistõttu sõiduki omanikule määratava hoiatustrahvi eesmärk on mõjutada isikut parkima kooskõlas liiklusseadusega ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi vältima. Kuna järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik mootorsõiduki juhi kohe tuvastada, fikseeriti rikkumine vastavalt nõuetele (rikkumine jäädvustati videoga, millelt on tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk, rikkumise tuvastamise aeg ja koht) VT tl 4-9.

VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning materjalidega leiab, et Maria Mashianova kaebus tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik VTMS § 78 lg 1 nimetatud kaebuse läbi selle saamisest alates 5 päeva jooksul. Riigikohtu 15.10.2013 määruse nr 3-1-1-81-13 kohaselt VTMS 10. peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav nn uurimiskaebemenetluse (KrMS 8. peatüki 5. jagu) analoogina. Grammatilise tõlgenduse pinnalt erineb väärteomenetlusele omane uurimiskaebemenetlus kriminaalmenetluslikust vähemalt kahe järgmise tunnuse poolest. Esiteks saab VTMS § 76 lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskaebemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Erinevalt eelmärgitust aga võimaldatakse VTMS § 76 märgitu kohaselt esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus ilma enda konkreetsete õiguste rikkumisele viitamata.

Samas, tulenevalt VTMS § 78 lg 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine. Kooskõlas VTMS § 2 sätestatu mõttega kolleegium leidis, et VTMS 10. peatüki 3. jao 6. jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses (mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile. Kolleegium leidis, et arvestades VTMS § 78 lg 1 sätestatut ja ka KrMS § 228 lg 1 sisalduvat, tuleb VTMS § 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele.

Antud juhul Maria Mashianova ei ole oma kaebuses viidanud, kuidas kohtuväline menetleja oma määrusega rikkus tema õigusi. Kaebaja lähtub loogikast, et tema teadet tuleb käsitleda väärteoteatena. VTMS § 545 mõte kohaselt hoiatustrahvi saab vastutav kasutaja vaidlustada ainult juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik, pädevale ametiasutusele on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või isik esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Mootorsõiduki eest vastutav isik saab aga hoiatustrahvi vaidlustada vaid juhul, kui ta tõendab, et teo on toime pannud teine isik, esitades selle kohta tõendid. Selliste tõendite esitamine aga annab aluse tema kui mootorsõiduki eest vastutava isiku suhtes koostatud trahviteate tühistamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitajale hoiatusmenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 79 lg 1, 2, 3 p 1 ja lg 5 asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata.

Leo Kunman

Kohtunik